{"id":7,"date":"2024-04-04T08:53:18","date_gmt":"2024-04-04T05:53:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/4-sisekeskkonna-stabiilsus-ehk-homoostaas\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:47","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:47","slug":"4-sisekeskkonna-stabiilsus-ehk-homoostaas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/4-sisekeskkonna-stabiilsus-ehk-homoostaas\/","title":{"rendered":"4. Sisekeskkonna stabiilsus ehk hom\u00f6ostaas"},"content":{"rendered":"<p dir=\"ltr\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tStabiilne sisekeskkond ehk\u00a0<strong>hom\u00f6ostaas<\/strong>\u00a0on organismide v\u00f5ime hoida oma sisekeskkonda tasakaalus ja see\u00a0tagab k\u00f5ikide biokeemiliste\u00a0protsesside tasakaalustatud toimumise ja sellega ka organismi normaalse talitlemise.\n<\/p>\n<p>\n\tIsegi v\u00e4ike muutus keemilistes v\u00f5i f\u00fc\u00fcsikalistes\u00a0raku\u00a0sisekeskkonna omadustes v\u00f5ib organismi biokeemilisi protsesse h\u00e4irida ning ekstreemjuhtudel koguni organismi tappa.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tTemperatuuri\u00a0tasakaalustamise v\u00f5ime alusel jaotatakse organismid poikilotermseteks ehk\u00a0k\u00f5igusoojasteks\u00a0(need, kellel kehatemperatuuri hom\u00f6ostaas puudub, n\u00e4iteks\u00a0taimed, selgrootud loomad,\u00a0kahepaiksed) ja hom\u00f6otermseteks ehk\u00a0p\u00fcsisoojasteks\u00a0(need, kellel kujuneb t\u00e4iskasvanuks saades kehatemperatuuri hoidmine, nt\u00a0linnud\u00a0ja\u00a0imetajad).\n<\/p>\n<p>\n\t<br><strong>Organismis\u00a0tuleb hoida konstantsena:\u00a0<\/strong>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tgl\u00fckoosi\u00a0kontsentratsiooni,\n\t<\/li>\n<li>\n\t\terinevate\u00a0ioonide\u00a0kontsentratsiooni (nt.\u00a0naatrium,\u00a0kaalium,\u00a0kaltsium),\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ts\u00fcsihappegaasi\u00a0kontsentratsiooni (hapnik p\u00fcsib enamasti stabiilsena),\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tvee- ja\u00a0osmoregulatsiooni\u00a0(vee ja lahustunud aine vahekord),\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tpH\u00a0(happe ja leelise vahekord)\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p dir=\"ltr\">\n\tRakkudes toimuvad reaktsioonid vajavad kindlaid tingimusi teatud vahemikes ja seda\u00a0 reguleerivad\u00a0<strong>n\u00e4rvis\u00fcsteem<\/strong>\u00a0ja\u00a0<strong>hormoonid.<\/strong>\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" style=\"width: 100%\">\n<caption>\n<p>\n\t\t\t<strong>Stabiilse sisekeskkonna n\u00e4itajad veres<\/strong>\n\t\t<\/p>\n<\/caption>\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tVeren\u00e4itaja\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tNormaalne n\u00e4itaja\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\t\u00a0Organid, mis tagavad hom\u00f6ostaasi\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tTasakaalu<br>reguleerivad\u00a0\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0<strong>pH\u00a0(happelisus)<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a07,365\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0neerud\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0kilpn\u00e4\u00e4rme hormoonid\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>\u00a0Toitainete sisaldus<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tvarieerub\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Gl\u00fckoosi sisaldus<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t3,5\u20136,0 mmol\/l\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tmaks ja pankreas (k\u00f5hun\u00e4\u00e4re)\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tinsuliin, gl\u00fckagoon;<br>gl\u00fckogeeni varu maksas ja lihastes\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>S\u00fcsihappegaasi\/hapniku sisaldus<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tCO<sub>2<\/sub>\u00a0\u2013\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t20-29 mmol\/l\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tO<sub>2\u00a0<\/sub>\u2013\u00a0\u00a095-100 %\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tkopsud\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0piklikaju hingamiskeskus\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Veesisaldus<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tu.70 % inimese kaalust\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tneerud\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\th\u00fcpof\u00fc\u00fcs,<br>ADH \u2013 antidiureetiline hormoon\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Ioonide kontsentratsioon<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tnt Ca<sup>2+<\/sup>\u00a0 \u00a0<br>2,0 \u2013 2,8 mmol\/l\u00a0<br>\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tneerud\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0kilpn\u00e4\u00e4rme hormoonid,<br>ADH\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Temperatuur<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t36 \u2013 37\u00a0<sup>o<\/sup>C\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tmaks ja nahk\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0vaheaju\u00a0h\u00fcpotalamus\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Kusiaine ehk uurea ehk karbamiidi sisaldus\u00a0<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a02,8\u20138,1 mmol\/L\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0neerud\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0kilpn\u00e4\u00e4rme hormoonid\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>T\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong><br>Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamine\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2434\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2434<\/a><br>Inimese energiavajadus ja termoregulatsioon\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2435\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2435<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>Vaata videot<\/strong><br>Hom\u00f6ostaas\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=rLIEeUP_e-Y\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=rLIEeUP_e-Y<\/a><br>Positiivne ja negatiivne tagasiside\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=zv8LHyH7_rI\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=zv8LHyH7_rI<\/a><br>Termoregulatsioon vereringes\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=C_LiAEjuIIc\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=C_LiAEjuIIc<\/a><br>Termoregulatsioon lihastes\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=HfXqyPS5bRo\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=HfXqyPS5bRo<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>Oluline info, mida meelde j\u00e4tta<\/strong>\n\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\tInimorganismi talitluse regulatsioon on keeruline protsess, mille eesm\u00e4rk on hoida keha erinevad funktsioonid tasakaalus ja stabiilsena, s\u00f5ltumata v\u00e4liskeskkonna muutustest. See tagab inimese v\u00f5ime kohaneda erinevate olukordadega ning s\u00e4ilitada tervis ja heaolu.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tInimorganismi talitluse regulatsioon h\u00f5lmab kahte peamist mehhanismi \u2013 neuraalne ja humoraalne, st n\u00e4rvis\u00fcsteemi ja hormoonide abil.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tN\u00e4rvis\u00fcsteem jaotub omakorda kaheks \u2013 keskn\u00e4rvis\u00fcsteem (peaaju ja seljaaju) ja piirden\u00e4rvis\u00fcsteem (n\u00e4rvid).\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tPiirden\u00e4rvis\u00fcsteemi (PNS) kuuluvad sensoorne (tunden\u00e4rvid), somaatiline (tahtele alluvad liigutajan\u00e4rvid) ja autonoomne piirden\u00e4rvis\u00fcsteem.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tAutonoomne n\u00e4rvis\u00fcsteem reguleerib automaatselt paljusid keha funktsioone, mille \u00fcle meil tavaliselt teadlikku kontrolli ei ole.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\u00a0Autonoomne n\u00e4rvis\u00fcsteem jaguneb kaheks haruks \u2013 s\u00fcmpaatiline ja paras\u00fcmpaatiline PNS.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tS\u00fcmpaatiline n\u00e4rvis\u00fcsteem aktiveerub tavaliselt v\u00f5itluse v\u00f5i p\u00f5genemise olukordades ning suurendab s\u00fcdamel\u00f6\u00f6ke, ahendab veresooni, laiendab pupille ja mobiliseerib energiavarusid.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tParas\u00fcmpaatilist n\u00e4rvis\u00fcsteemi seostatakse l\u00f5\u00f5gastumise ja seedimise protsessidega. See aeglustab s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedust, laiendab veresooni seedetraktis ning soodustab seedimist ja taastumist.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tHormonaalne regulatsioon ehk nndokriins\u00fcsteem vastutab hormoonide tootmise ja vabastamise eest, mis omakorda m\u00f5jutavad paljusid keha funktsioone ja protsesse. Hormoonid toimivad kemikaalidena, mis liiguvad vereringe kaudu sihtorganitesse, kus nad m\u00f5jutavad sihtorganite tegevust.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tN\u00e4iteks insuliin, mis reguleerib veresuhkru taset ja aitab selle imendumisel rakkudesse.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tKilpn\u00e4\u00e4rmehormoonid, mis m\u00f5jutavad ainevahetust, kasvu ja arengut.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tAdrenaliin, mis valmistab organismi ette stressireaktsiooniks.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tKogu organismi talitluse regulatsioon on pidev protsess, mis toimub tagasiside mehhanismide abil. See t\u00e4hendab, et keha\u00a0 kohandab vastavalt keha sesiundile hormoonide ja n\u00e4rviimpulsside kaudu nende talitlust.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tN\u00e4iteks, kui veresuhkru tase t\u00f5useb, vabastab keha insuliini, mis aitab veresuhkrul j\u00f5uda normaalsetele tasemetele.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tKui keha tunneb end k\u00fclmununa, saadab see signaale s\u00fcmpaatilisele n\u00e4rvis\u00fcsteemile, et suurendada kehatemperatuuri ja hoida meid soojana.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tRegulatsioonis\u00fcsteemide koost\u00f6\u00f6 v\u00f5imaldab organismil s\u00e4ilitada stabiilse sisekeskkonna, mis on elut\u00e4htis erinevate keha protsesside normaalseks toimimiseks ja heaolu tagamiseks.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0 Stabiilne sisekeskkond ehk\u00a0hom\u00f6ostaas\u00a0on organismide v\u00f5ime hoida oma sisekeskkonda tasakaalus ja see\u00a0tagab k\u00f5ikide biokeemiliste\u00a0protsesside tasakaalustatud toimumise ja sellega ka organismi normaalse talitlemise. Isegi v\u00e4ike muutus keemilistes v\u00f5i f\u00fc\u00fcsikalistes\u00a0raku\u00a0sisekeskkonna omadustes v\u00f5ib organismi biokeemilisi protsesse h\u00e4irida ning ekstreemjuhtudel koguni organismi tappa.\u00a0 Temperatuuri\u00a0tasakaalustamise &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":500,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/500"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}