{"id":6,"date":"2024-04-04T08:53:18","date_gmt":"2024-04-04T05:53:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/3-immuunsusteem-ja-selle-haired\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:47","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:47","slug":"3-immuunsusteem-ja-selle-haired","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/3-immuunsusteem-ja-selle-haired\/","title":{"rendered":"3. Immuuns\u00fcsteem ja selle h\u00e4ired"},"content":{"rendered":"<p>\n\tImmuuns\u00fcsteemi \u00fclesanne on kaitsta organismi v\u00f5\u00f5rvalkude (antigeenide) ja haigustekitajate eest:\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"882\" height=\"523\" class=\"alignnone wp-image-120\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/immuunsus.jpg\" title=\"immuunsus.jpg\" alt=\"Immuunsus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/immuunsus.jpg 882w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/immuunsus-300x178.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/immuunsus-768x455.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 882px) 100vw, 882px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Immuuns\u00fcsteemiks<\/strong> nimetatakse organismi spetsiifilises immuunvastuses\u00a0\u00a0osalevaid elundeid, l\u00fcmfots\u00fc\u00fcte ja makrofaage ning kaasatud molekule.\n<\/p>\n<p>\n\tImmuunreaktsioonid molekulaartasandil leiavad harilikult aset l\u00fcmfis\u00fcsteemi elundites ja seet\u00f5ttu nimetatakse neid kahte vahel ka l\u00fcmfoid(-immuun)s\u00fcsteemiks. Immuuns\u00fcsteemi funktsiooniks on ka antigeense hom\u00f6ostaasi tagamine. Immuuns\u00fcsteemi talitlevateks rakkudeks on l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid.\n<\/p>\n<p>\n\tKaitses\u00fcsteem on harilikult suunatud v\u00f5\u00f5rvalkude vastu. V\u00f5\u00f5rvalgud v\u00f5ivad olla p\u00e4rit:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tv\u00e4ljastpoolt organismi \u2013 n\u00e4iteks mikroobid, viirused jm;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\torganismi seest \u2013 hukkunud rakkude osised, kasvajarakud jm.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tImmuuns\u00fcsteemi eesm\u00e4rk on kahjutuks teha organismis bioloogiliselt aktiivseid v\u00f5\u00f5rvalke. Immuuns\u00fcsteem hoiab \u00e4ra haigustekitajatest tingitud koekahjustusi. Ta k\u00f5rvaldab kehasse tunginud mikroorganismid ja v\u00f5\u00f5rained ning suudab ka h\u00e4vitada vigaseks muutunud kehaomaseid rakke.<br>Immuuns\u00fcsteem on mitmesugustest elunditest, rakut\u00fc\u00fcpidest ja molekulidest koosnev keerukas v\u00f5rgustik.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tImmuuns\u00fcsteem on v\u00e4ga oluline, sest praktiliselt k\u00f5iki organisme m\u00f5jutab pidevalt eluskeskkond ning m\u00f5ned neist m\u00f5judest on ohtlikud. Kui kehasse tungivad kahjulikud mikroorganismid, v\u00f5ib see p\u00f5hjustada talitlush\u00e4ireid ja haigusi. T\u00fc\u00fcpilised haigustekitajad on bakterid, viirused ja seened ning \u00fcherakulised (n\u00e4iteks ainuraksed, n\u00e4iteks plasmoodiumid) ja hulkraksed parasiidid (n\u00e4iteks paelussid).\n<\/p>\n<p>\n\tKa kehasisesed muutused v\u00f5ivad\u00a0\u00a0elu ohustada. Kui normaalsed keharakud aja jooksul minetavad oma terve talitluse, siis nad enamasti surevad ning nad tuleb lagundada (nekroos) v\u00f5i nad lagundavad end ise (apoptoos).\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Immuunsus jaguneb<\/strong>:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tkaasas\u00fcndinud immuunsus (p\u00e4ritud);\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tomandatud immuunsus (elu jooksul v\u00e4lja kujunenud)\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tOmandatud immuunsust jaotatakse kaheks:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tp\u00f5demiste j\u00e4rgselt kujunenud immuunsus (n\u00e4iteks tuuler\u00f5uged);\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkunstlikult tekitatud immuunsus ehk vaktsineerimiste j\u00e4rel kujunenud immuunsus\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tImmuunsuse tekkes osalevad mitmed kehas\u00fcsteemid, kuid olulisemad on neist l\u00fcmfis\u00fcsteem, l\u00fcmfis\u00f5lmed, harkn\u00e4\u00e4re, p\u00f5rn ja luu\u00fcdi.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Haigustekitaja<\/strong> (n-\u00f6 v\u00f5\u00f5raine) organismi sattudes p\u00f5rkab kokku mitme kaitsebarj\u00e4\u00e4riga:\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>1) nahk ja limaskestad<\/strong>:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n<p>\n\t\t\trasu ja higin\u00e4\u00e4rmetega v\u00e4lditakse v\u00f5\u00f5rainete sattumist organismi;\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p>\n\t\t\tkarvakesed (ripsepiteel) on limaskestadel suunaga v\u00e4lja \u2013 takistades v\u00f5\u00f5rkehade liikumist organismis;\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p>\n\t\t\teritised (sekreedid) organismis on tugeva mikroobe kahjutuks tegeva toimega (pisarates \u2013 l\u00fcsots\u00fc\u00fcm, maos \u2013 maohape jne.);\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>2) valgeverelibled ehk leukots\u00fc\u00fcdid \u2013 v<\/strong>algeverelibled toodavad antikehi. Antikehad aitavad fagots\u00fc\u00fctidel v\u00f5\u00f5raineid \u00e4ra tunda. Fagots\u00fctoos on \u201c\u00f5gimine\u201d \u2013 valgeverelibled \u00fcmbritsevad organismi sattunud v\u00f5\u00f5rkehad ja hakkavad neid \u00e4ra \u201cseedima\u201d. Rohkelt on \u201c\u00f5gijaid\u201d veres, kopsudes, maksas, p\u00f5rnas;\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>3) rakuline immuunsus \u2013 makrofaagid ja l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid<\/strong>. Kui siiani kaks kaitsebarj\u00e4\u00e4ri ei teinud kahjutuks sissetunginud v\u00f5\u00f5rkehi, asub t\u00f6\u00f6le kolmas kaitses\u00fcsteem \u2013 organism hakkab massiliselt juurde tootma uusi rakke, mis osalevad immuunsuses ehk v\u00f5itluses v\u00f5\u00f5rkehade vastu.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Makrofaagid ja l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid<\/strong> on valgevereliblede n-\u00f6 erinevad \u201cliigid\u201d. Neid toodetakse luu\u00fcdis, p\u00f5rnas ja teistes l\u00fcmfis\u00f5lmedes.\n<\/p>\n<p>\n\tKui need kolm kaitsebarj\u00e4\u00e4ri ei suutnud takistada n\u00e4iteks v\u00f5\u00f5rainete sissetungi organismi, siis inimene haigestub! Esimene tunnus mingist nihkest organismis on palavik.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Immuuns\u00fcsteemi h\u00e4ired:<\/strong><br><strong>autoimmunhaigused\u00a0 \u2013 <\/strong>autoimmuun\u00adhaiguste p\u00f5hjusteks on vead oma ja v\u00f5\u00f5ra eristamisel, mille puhul hakkavad kaitsemehhanismid h\u00e4vitama organismi oma kudesid (nt I t\u00fc\u00fcpi diabeet);\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>allergiad \u2013 <\/strong>allergia puhul reageerivad kaitse\u00admehhanismid \u00e4\u00e4rmiselt kiiresti allergeenidele (tolm, \u00f5ietolm. loomakarvad, m\u00f5ned toiduained jne) ja kutsuvad esile ebameeldivaid rektsioone, mis v\u00f5ivad olla isegi eluohtlikud (s\u00fcgelus, turse jt);\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>\u00e4rat\u00f5uke\u00adreaktsioonid \u2013 <\/strong>tekivad kas kudede ja organite siirdamisel v\u00f5i vere\u00fclekandel, sest immuuns\u00fcsteem \u00fcritab kehav\u00f5\u00f5rast ainet h\u00e4vitada. Seet\u00f5ttu valitakse doonoriteks v\u00e4ga sarnaste n\u00e4itajatega inimesed, parimal juhul l\u00e4hisugulased, kui nad selleks sobivad.\n<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>T\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong><br>Inimorganismi kaitsemehhanismid <a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2422\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2422<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>Vaata videoid<\/strong><br>Immuuns\u00fcsteem <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=O1N2rENXq_Y&amp;list=PLbKSbFnKYVY0PCLmVfIsAdgO1KVjYlKFz\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=O1N2rENXq_Y&amp;list=PLbKSbFnKYVY0PCLmVfIsAdgO1KVjYlKFz<\/a><br>Immuunvastuste t\u00fc\u00fcbid <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=rp7T4IItbtM\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=rp7T4IItbtM<\/a><br>B-l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=Z36dUduOk1Y\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=Z36dUduOk1Y<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Immuuns\u00fcsteemi \u00fclesanne on kaitsta organismi v\u00f5\u00f5rvalkude (antigeenide) ja haigustekitajate eest: Immuuns\u00fcsteemiks nimetatakse organismi spetsiifilises immuunvastuses\u00a0\u00a0osalevaid elundeid, l\u00fcmfots\u00fc\u00fcte ja makrofaage ning kaasatud molekule. Immuunreaktsioonid molekulaartasandil leiavad harilikult aset l\u00fcmfis\u00fcsteemi elundites ja seet\u00f5ttu nimetatakse neid kahte vahel ka l\u00fcmfoid(-immuun)s\u00fcsteemiks. Immuuns\u00fcsteemi funktsiooniks on &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":501,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}