{"id":54,"date":"2024-04-04T08:53:24","date_gmt":"2024-04-04T05:53:24","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/2-bioloogia-teadus-elust\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:44","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:44","slug":"2-bioloogia-teadus-elust","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/2-bioloogia-teadus-elust\/","title":{"rendered":"2. Bioloogia &#8211; teadus elust"},"content":{"rendered":"<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>Esimene teema<\/strong>\u00a0g\u00fcmnaasiumi bioloogia kursusel annab \u00fclevaate bioloogiast kui teadusest, selle olulistest tunnustest ning erinevatest valdkondadest, bioloogias kasutatavatest uurimismeetoditest ning nende\u00a0 erinevustest v\u00f5rreldes teiste loodusainetega.\u00a0Bioloogia uurimisvaldkond on v\u00e4ga lai ning seet\u00f5ttu on selle uurimine jagatud erinevateks kitsamateks harudeks vastavalt elu erinevatele organisatsioonitasemetele, organismide s\u00fcstemaatilisele kuuluvusele ning uurimise t\u00e4psemale fookusele.\u00a0Siit leiate ka \u00fclevaate organismide koostisesse kuuluvatest anorgaanilistest ning orgaanilistest ainetest ning tasakaalustatud sisaldusest tervislikus toitumises.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\n\t<strong>Maailmapilt<\/strong>\u00a0on maailmavaateliste teadmiste s\u00fcsteem, mille abil inimene tunnetab \u00fcmbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Maailma tasemelise struktureerituse ja eri tasemeid k\u00e4sitleva info mitmekesisuse r\u00f5hutamisel kasutatakse maailma kohta m\u00f5istet\u00a0<strong>loodus<\/strong>. Erinevad loodusteadused tegelevad maailma erinevate\u00a0<strong>struktuuritasemetega<\/strong>:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t<strong>F\u00fc\u00fcsika<\/strong>\u00a0tegeleb k\u00f5igi tasemetega, uurides aine ja j\u00f5udude vastasm\u00f5ju.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Keemia<\/strong>\u00a0tegeleb ainete koostise, ehituse ja omadustega ning nende muundumise seadusp\u00e4rasustega.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Geograafia<\/strong>\u00a0uurib looduslike ja kultuuriliste n\u00e4htuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Bioloogia<\/strong>\u00a0on\u00a0 loodusteaduse haru, mis uurib elu. Bioloogia uurib k\u00f5iki planeedil Maa elavaid organisme (nende ehitust, talitlust, kasvu, paljunemist, p\u00e4ritolu, evolutsiooni, levikut jne) ning organismide kooslusi.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>Teaduslikud meetodid<\/strong>, mida erinevad loodusteadused kasutavad:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t<strong>F\u00fc\u00fcsika ja keemia<\/strong>\u00a0peamiseks uurimismeetodiks on eksperiment.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Bioloogia<\/strong>\u00a0t\u00e4htsamad meetodid on vaatlus, kirjeldus, v\u00f5rdlus ja eksperiment.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Loodusgeograafia<\/strong>\u00a0kasutab p\u00f5hiliselt kirjeldavaid (kartograafia, keskkonnaparameetrite m\u00f5\u00f5tmised) ja\u00a0 andmete anal\u00fc\u00fcsi ja s\u00fcnteesi meetodeid.\n<p>\n\t\t\tBioloogia uurimismeetoditena kasutatakse lisaks katsete ehk eksperimentide tegemisele enamasti\u00a0<strong>vaatlust<\/strong>, mis v\u00f5imaldab j\u00f5uda tulemusteni ilma organismide ellu otseselt sekkumata. Korduvat teaduslikku t\u00f5estust leidnud tulemused on teaduslikud faktid. Bioloogiateadlased kasutavad uuringutes loodusteaduslikku meetodit. \u00dche katse p\u00f5hjal tehtud j\u00e4reldus ei ole teaduslik fakt, mist\u00f5ttu on v\u00e4ga olulised\u00a0 korduskatsete tegemine, et v\u00e4hendada vigu.\n\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\tTeadusliku uurimismeetodi etapid, mis l\u00e4bitakse enamasti allj\u00e4rgnevas j\u00e4rjestuses, kuid mitte alati:\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1193\" height=\"369\" class=\"alignnone wp-image-356\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/uurimisetapid.png\" title=\"uurimisetapid.png\" alt=\"Uurimisetapid\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/uurimisetapid.png 1193w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/uurimisetapid-300x93.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/uurimisetapid-1024x317.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/uurimisetapid-768x238.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1193px) 100vw, 1193px\">\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<blockquote>\n<h4>\n\t\t<strong>T\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong><br>\n\t<\/h4>\n<p>\n\t\t\u201cTeaduslik uuring\u201d\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2414\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2414<\/a>\n\t<\/p>\n<p>\n\t\tVaata sissejuhatavat VIDEO\u00d5PSi videot g\u00fcmnaasiumi bioloogia kursusele:\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=3muut27SGLk\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=3muut27SGLk<\/a>\n\t<\/p>\n<p>\n\t\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\t\n<\/blockquote>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t\u00a0\n\t<\/p>\n<h3>\n\t\tOluline info, mida meelde j\u00e4tta:\u00a0<br>\n\t<\/h3>\n<p>\n\t\t<strong>Kuidas teadus toimib?<\/strong>\n\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\tTeaduslik meetod koosneb probleemi m\u00e4\u00e4ratlemisest, uurimisk\u00fcsimuste ja\/v\u00f5i h\u00fcpoteeside koostamisest, nende testimisest ja anal\u00fc\u00fcsist ning j\u00e4relduste tegemisest. See on kriitilise m\u00f5tlemise viis \u2013 teabe kvaliteedi s\u00fcstemaatiline hindamine, enne kui lubatakse sellel juhinduda oma uskumustest ja tegevusest.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tkatsed m\u00f5\u00f5davad, kuidas s\u00f5ltumatu muutuja muutmine m\u00f5jutab s\u00f5ltuvat muutujat.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tBiologiateadus on ideaaljuhul ennast korrigeeriv protsess, sest teadlaste kogukond on objektiivne ning\u00a0 kasutab tulemuste ja j\u00e4relduste vaidlustamiseks kriitilist m\u00f5tlemist.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tTeadus tegeleb ainult kontrollitavate faktidega maailma kohta.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tTeaduslikku teooriat testitakse p\u00f5hjalikult ja kontrollitakse, kuni keegi ei suuda t\u00f5estada, et see ei ole parim viis reaalsuse kirjeldamiseks.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tPseudoteadus on v\u00e4ide, argument v\u00f5i meetod, mis esitatakse teadusena, kuid mis ei j\u00e4rgi teaduslikke tavasid v\u00f5i p\u00f5him\u00f5tteid, t\u00e4psust, ausust, korratavust ja objektiivsust.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tValimi viga minimeeritakse, kasutades suuri valimi mahte ja tehes korduskatseid.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tT\u00f5en\u00e4osuse arvutused n\u00e4itavad, kas tulemus on statistiliselt oluline.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\t<strong>Miks teevad bioloogid katseid?<\/strong>\n\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\tlooduslikud protsessid on sageli v\u00e4ga keerulised ja neid m\u00f5jutavad paljud interaktiivsed muutujad.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\teksperimendid aitavad teadlastel avastada keeruliste looduslike protsesside p\u00f5hjuseid, keskendudes \u00fche muutuja muutmise m\u00f5jule.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\t<strong>Kuidas v\u00e4ldivad teadlased uuringuid tehes v\u00f5imalikke valimi vigu ja erapoolikuse l\u00f5kse?<\/strong>\n\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\tteadlased minimeerivad valimi viga, kasutades suurt valimit ja korrates oma katseid, vahel kasutatakse ka kontrollr\u00fchma, et olla kindel katse tulemustes.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tt\u00f5en\u00e4osusarvutused v\u00f5ivad n\u00e4idata, kas tulemus on t\u00f5en\u00e4oliselt tekkinud juhuslikult.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tteadust\u00a0 teostab inimeste kogukond, kes kontrollivad \u00fcksteise t\u00f6\u00f6d ja j\u00e4reldusi s\u00fcstemaatiliselt.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Esimene teema\u00a0g\u00fcmnaasiumi bioloogia kursusel annab \u00fclevaate bioloogiast kui teadusest, selle olulistest tunnustest ning erinevatest valdkondadest, bioloogias kasutatavatest uurimismeetoditest ning nende\u00a0 erinevustest v\u00f5rreldes teiste loodusainetega.\u00a0Bioloogia uurimisvaldkond on v\u00e4ga lai ning seet\u00f5ttu on selle uurimine jagatud erinevateks kitsamateks harudeks vastavalt elu erinevatele &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-54","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":453,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54\/revisions\/453"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}