{"id":5,"date":"2024-04-04T08:53:18","date_gmt":"2024-04-04T05:53:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/2-inimorganismi-regulatsioonimehhanismid\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:47","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:47","slug":"2-inimorganismi-regulatsioonimehhanismid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/2-inimorganismi-regulatsioonimehhanismid\/","title":{"rendered":"2. Inimorganismi regulatsioonimehhanismid"},"content":{"rendered":"<p dir=\"ltr\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"949\" height=\"532\" class=\"alignnone wp-image-90\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/regulatsiooni_meh.jpg\" title=\"regulatsiooni_meh.jpg\" alt=\"Inimorganismi regulatsioonimehhanismid\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/regulatsiooni_meh.jpg 949w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/regulatsiooni_meh-300x168.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/regulatsiooni_meh-768x431.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 949px) 100vw, 949px\">\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>Neuraalne regulatsioon (n\u00e4rvis\u00fcsteem)<\/strong>\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" style=\"width: 100%\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>N\u00e4rvis\u00fcsteemi \u00fclevaade<\/strong><br>\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"766\" height=\"900\" class=\"alignnone wp-image-91\" style=\"width: 400px;height: 470px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/narvisusteemek.png\" title=\"narvisusteemek.png\" alt=\"N\u00e4rvis\u00fcsteemi \u00fclevaade\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/narvisusteemek.png 766w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/narvisusteemek-255x300.png 255w\" sizes=\"auto, (max-width: 766px) 100vw, 766px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Keskn\u00e4rvis\u00fcsteem\u00a0<\/strong><br>(n\u00e4rvirakkude ehk neuronite kehad, hallaine)<br>juhib kogu organismi talitlust:\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"440\" height=\"674\" class=\"alignnone wp-image-92\" style=\"width: 400px;height: 613px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/440px-central_nervous_system.svg_.png\" title=\"440px-central_nervous_system.svg_.png\" alt=\"Keskn\u00e4rvis\u00fcsteem\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/440px-central_nervous_system.svg_.png 440w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/440px-central_nervous_system.svg_-196x300.png 196w\" sizes=\"auto, (max-width: 440px) 100vw, 440px\"><br>1 \u2013\u00a0peaaju<br>2 \u2013\u00a0keskn\u00e4rvis\u00fcsteem<br>3 \u2013\u00a0seljaaju\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>1.\u00a0Peaaju:<\/strong>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tpiklikaju\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tv\u00e4ikeaju\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tkeskaju\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\t<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Vaheaju\" title=\"Vaheaju\">v<\/a>aheaju\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\totsaju\u00a0ehk suuraju\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1536\" height=\"975\" class=\"alignnone wp-image-93\" style=\"width: 400px;height: 254px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/inimese-aju-skemaatiline-kujutis-kuljelt.jpg\" title=\"inimese-aju-skemaatiline-kujutis-kuljelt.jpg\" alt=\"Peaaju\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/inimese-aju-skemaatiline-kujutis-kuljelt.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/inimese-aju-skemaatiline-kujutis-kuljelt-300x190.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/inimese-aju-skemaatiline-kujutis-kuljelt-1024x650.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/inimese-aju-skemaatiline-kujutis-kuljelt-768x488.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1536px) 100vw, 1536px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Piklikaju\u00a0\u2013<\/strong>\u00a0\u00fchendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi \u2013 hingamist ja s\u00fcdametegevust.\n<p>\n\t\t\t\t\tPeaajust l\u00e4htub\u00a012 paari\u00a0peaaju n\u00e4rve.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>\u00a0<\/strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"708\" height=\"462\" class=\"alignnone wp-image-94\" style=\"width: 400px;height: 261px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/piklikaju.jpg\" title=\"piklikaju.jpg\" alt=\"Piklikaju\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/piklikaju.jpg 708w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/piklikaju-300x196.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 708px) 100vw, 708px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>V\u00e4ikeaju \u2013\u00a0\u00a0asub kuklaosas, reguleerib lihaste koost\u00f6\u00f6d ja koordinatsiooni.<br>T\u00e4nu v\u00e4ikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne.<\/strong><br>\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>\u00a0<\/strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"612\" class=\"alignnone wp-image-95\" style=\"width: 400px;height: 400px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/vaikeaju_sin.jpg\" title=\"vaikeaju_sin.jpg\" alt=\"V\u00e4ikeaju\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/vaikeaju_sin.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/vaikeaju_sin-300x300.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/vaikeaju_sin-150x150.jpg 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Vaheaju\u00a0\u2013\u00a0reguleerib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri\u00a0<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>\u00a0<\/strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"583\" height=\"612\" class=\"alignnone wp-image-96\" style=\"width: 400px;height: 420px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/vaheaju_sinine.jpg\" title=\"vaheaju_sinine.jpg\" alt=\"Vaheaju\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/vaheaju_sinine.jpg 583w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/vaheaju_sinine-286x300.jpg 286w\" sizes=\"auto, (max-width: 583px) 100vw, 583px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Keskaju<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0\u00a0asub vaheaju ja ajusilla vahel, edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"373\" height=\"467\" class=\"alignnone wp-image-97\" style=\"width: 400px;height: 501px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/location_of_midbrain_in_inferior_view.png\" title=\"location_of_midbrain_in_inferior_view.png\" alt=\"Keskaju\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/location_of_midbrain_in_inferior_view.png 373w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/location_of_midbrain_in_inferior_view-240x300.png 240w\" sizes=\"auto, (max-width: 373px) 100vw, 373px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Suuraju<\/strong> ehk otsaju\u00a0\u2013\u00a0k\u00f5ige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. On jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel n\u00e4rvidega \u00fchendatud.\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Ajukoor<\/strong> juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, s\u00e4ilitab ja t\u00f6\u00f6tleb \u00fcmber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid \u00fclesandeid t\u00e4itvad ajukeskused :\n\t\t\t\t<\/p>\n<ul style=\"margin-left: 40px\">\n<li>\n\t\t\t\t\t\tkuklasagaras n\u00e4gemiskeskus,\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\ttsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tlaubasagaras m\u00f5tlemis- ja k\u00f5nelemiskeskus,\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tsisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus,\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\toimusagara v\u00e4lispinnal kuulmiskeskus,\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"510\" height=\"612\" class=\"alignnone wp-image-98\" style=\"width: 400px;height: 480px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/suuraju_sin.jpg\" title=\"suuraju_sin.jpg\" alt=\"Suuraju ehk otsaju\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/suuraju_sin.jpg 510w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/suuraju_sin-250x300.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 510px) 100vw, 510px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0<strong>2.\u00a0Seljaaju<\/strong> \u2013\u00a0vahendab informatsiooni peaaju ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud keha vahel. Samuti juhib seljaaju tingimatuid reflekse, st. aitab kiiresti reageerida h\u00e4daolukorras\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"459\" height=\"612\" class=\"alignnone wp-image-99\" style=\"width: 400px;height: 533px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/seljaaju.jpg\" title=\"seljaaju.jpg\" alt=\"Seljaaju\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/seljaaju.jpg 459w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/seljaaju-225x300.jpg 225w\" sizes=\"auto, (max-width: 459px) 100vw, 459px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Seljaaju ristl\u00f5ige<\/strong>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Hallaine<\/strong>\u00a0 paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast n\u00e4rvirakkude ja neist l\u00e4htuvate j\u00e4tkete kogumit. Hallaine on ristl\u00f5ikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tHallaine \u00fcmber on seljaaju valgeaine, mis koosneb n\u00e4rvikiududest, mis moodustavad juhteteed, mille\u00a0 kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"440\" height=\"440\" class=\"alignnone wp-image-100\" style=\"width: 400px;height: 400px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/440px-seljaaju_segmendi_ristloige.png\" title=\"440px-seljaaju_segmendi_ristloige.png\" alt=\"Seljaaju ristl\u00f5ige\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/440px-seljaaju_segmendi_ristloige.png 440w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/440px-seljaaju_segmendi_ristloige-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/440px-seljaaju_segmendi_ristloige-150x150.png 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 440px) 100vw, 440px\"><br>\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Piirden\u00e4rvis\u00fcsteem<\/strong>\u00a0\u00a0(n\u00e4rvid ehk neuronite j\u00e4tked, valgeaine)\u00a0koosneb kolme funktsiooniga n\u00e4rvis\u00fcsteemist:\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"612\" class=\"alignnone wp-image-101\" style=\"width: 400px;height: 400px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/piirdenarvisusteem.jpg\" title=\"piirdenarvisusteem.jpg\" alt=\"Piirden\u00e4rvis\u00fcsteem\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/piirdenarvisusteem.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/piirdenarvisusteem-300x300.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/piirdenarvisusteem-150x150.jpg 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Ganglionid<\/strong>\u00a0ehk n\u00e4rvis\u00f5lmed\u00a0(seljaaju k\u00f5rval ja organite seintes)\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"500\" height=\"375\" class=\"alignnone wp-image-102\" style=\"width: 400px;height: 300px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/seljaaju_ganglion.jpg\" title=\"seljaaju_ganglion.jpg\" alt=\"Ganglionid ehk n\u00e4rvis\u00f5lmed\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/seljaaju_ganglion.jpg 500w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/seljaaju_ganglion-300x225.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>1. Sensoorne piirden\u00e4rvis\u00fcsteem<\/strong> \u2013\u00a0\u00a0sensoorsed ehk tunden\u00e4rvid, mis v\u00f5tavad vastu ja edastavad retsetoritelt informatsiooni keskn\u00e4rvis\u00fcsteemile (refleksikaar)\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"536\" class=\"alignnone wp-image-103\" style=\"width: 400px;height: 350px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/refleksikaar.jpg\" title=\"refleksikaar.jpg\" alt=\"Sensoorne piirden\u00e4rvis\u00fcsteem\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/refleksikaar.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/refleksikaar-300x263.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>2. Somaatiline piirden\u00e4rvis\u00fcsteem<\/strong>\u00a0 \u2013\u00a0on\u00a0tahtele alluv, siia kuuluvad motoorsed ehk liigutajan\u00e4rvid\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"500\" height=\"560\" class=\"alignnone wp-image-104\" style=\"width: 400px;height: 448px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/somatic_nervous_system_image.svg_.png\" title=\"somatic_nervous_system_image.svg_.png\" alt=\"Somaatiline piirden\u00e4rvis\u00fcsteem\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/somatic_nervous_system_image.svg_.png 500w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/somatic_nervous_system_image.svg_-268x300.png 268w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>3. Autonoomne ehk vegetatiivne piirden\u00e4rvis\u00fcsteem<\/strong>\u00a0<br>tahtele mittealluv, siseelundite n\u00e4rvid:<br>1. aju<br>2. s\u00fcdame regulatsioonikeskus<br>3. \u00fclemine motoorne neuron<br>4. sensoorne n\u00e4rvitee<br>5. motoorne n\u00e4rvitee<br>6. seljaaju n\u00e4rv<br>7. motoorse raja algus<br>8. ganglioni-eelne neuron<br>9. ganglioni-j\u00e4rgne neuron<br>10. s\u00fcdamelihas<br>11. sensoorne neuron\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"411\" height=\"510\" class=\"alignnone wp-image-105\" style=\"width: 400px;height: 496px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/autonoomne_pns.jpg\" title=\"autonoomne_pns.jpg\" alt=\"Autonoomne ehk vegetatiivne piirden\u00e4rvis\u00fcsteem\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/autonoomne_pns.jpg 411w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/autonoomne_pns-242x300.jpg 242w\" sizes=\"auto, (max-width: 411px) 100vw, 411px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>1.\u00a0S\u00fcmpaatiline piirden\u00e4rvis\u00fcsteem<\/strong>\u00a0<br>(aktiiivne koormuse ajal)\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"612\" class=\"alignnone wp-image-106\" style=\"width: 400px;height: 400px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/sumpaatiline_pns.jpg\" title=\"sumpaatiline_pns.jpg\" alt=\"S\u00fcmpaatiline piirden\u00e4rvis\u00fcsteem\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/sumpaatiline_pns.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/sumpaatiline_pns-300x300.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/sumpaatiline_pns-150x150.jpg 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>\u00a02.\u00a0Paras\u00fcmpaatiline piirden\u00e4rvis\u00fcsteem\u00a0<\/strong><br>(aktiivne puhkeolekus)\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"612\" class=\"alignnone wp-image-107\" style=\"width: 400px;height: 400px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/parasumpaatiline_pns.jpg\" title=\"parasumpaatiline_pns.jpg\" alt=\"Paras\u00fcmpaatiline piirden\u00e4rvis\u00fcsteem\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/parasumpaatiline_pns.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/parasumpaatiline_pns-300x300.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/parasumpaatiline_pns-150x150.jpg 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\u00a0<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" id=\"yui_3_17_2_1_1701780353053_46\" style=\"width: 100%\">\n<caption>\n\t\t<strong>Humoraalne regulatsioon\u00a0<\/strong>(sisen\u00f5ren\u00e4\u00e4rmed)<br>\n\t<\/caption>\n<tbody id=\"yui_3_17_2_1_1701780353053_45\">\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Endokriins\u00fcsteem ehk sisen\u00f5ren\u00e4\u00e4rmete s\u00fcsteem<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"227\" height=\"366\" class=\"alignnone wp-image-108\" style=\"width: 227px;height: 366px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/illu_endocrine_system.png\" title=\"illu_endocrine_system.png\" alt=\"Endokriins\u00fcsteem\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/illu_endocrine_system.png 227w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/illu_endocrine_system-186x300.png 186w\" sizes=\"auto, (max-width: 227px) 100vw, 227px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr id=\"yui_3_17_2_1_1701780353053_44\">\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Sisen\u00f5ren\u00e4\u00e4rmed ehk endokriinn\u00e4\u00e4rmed<\/strong><br>(juhadeta n\u00e4\u00e4rmed, mille hormoonid erituvad otse verre):\n\t\t\t<\/td>\n<td id=\"yui_3_17_2_1_1701780353053_43\">\n\t\t\t\tEndokriinn\u00e4\u00e4rmed:\u00a0<br>Mees\u00a0vasakul,\u00a0naine\u00a0paremal.<br>1 \u2013\u00a0k\u00e4bikeha, 2 \u2013\u00a0ajuripats,<br>3 \u2013\u00a0kilpn\u00e4\u00e4re, 4 \u2013\u00a0t\u00fc\u00fcmus,<br>5 \u2013\u00a0neerupealis, 6 \u2013\u00a0k\u00f5hun\u00e4\u00e4rme sisesekretoorsed saared,<br>7 \u2013\u00a0munasari, 8 \u2013\u00a0munand\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Ajuripats ehk h\u00fcpof\u00fc\u00fcs<\/strong>\n<p>\n\t\t\t\t\tAjuripats\u00a0 juhib teiste sisen\u00f5ren\u00e4\u00e4rmete t\u00f6\u00f6d,\u00a0n\u00f5ristab\u00a0hormoone, mis reguleerivad nii organismi<br>vee ja temperatuuri\u00a0hom\u00f6ostaasi\u00a0ja\u00a0verer\u00f5hku\u00a0kui ka\u00a0kilpn\u00e4\u00e4rme,\u00a0kasvu,\u00a0suguelundite,\u00a0raseduse\u00a0<br>ning\u00a0s\u00fcnnituse\u00a0ja\u00a0piiman\u00e4\u00e4rmete, aga ka\u00a0\u00a0valuretseptorite\u00a0t\u00f6\u00f6d.\u00a0Ajuripats s\u00fcnteesib\u00a0ka\u00a0n\u00e4rvirakkude kasvufaktorit.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"510\" height=\"612\" class=\"alignnone wp-image-109\" style=\"width: 400px;height: 480px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/hupofuus3.jpg\" title=\"hupofuus3.jpg\" alt=\"Ajuripats ehk h\u00fcpof\u00fc\u00fcs\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/hupofuus3.jpg 510w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/hupofuus3-250x300.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 510px) 100vw, 510px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>K\u00e4bikeha ehk epif\u00fc\u00fcs<\/strong><br>K\u00e4bikeha reguleerib organismi \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmikat\u00a0ja s\u00fcnteesib\u00a0serotoniinist\u00a0hormooni\u00a0\u2013\u00a0melatoniini.<br>K\u00e4bikeha p\u00e4rsib varajast sugun\u00e4\u00e4rmete arengut.\u00a0Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib\u00a0enneaegset suguk\u00fcpsust. Isendi vanaduses\u00a0k\u00e4bikeha taandareneb.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"440\" height=\"333\" class=\"alignnone wp-image-110\" style=\"width: 400px;height: 303px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/kabikeha1.jpg\" title=\"kabikeha1.jpg\" alt=\"K\u00e4bikeha\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/kabikeha1.jpg 440w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/kabikeha1-300x227.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 440px) 100vw, 440px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Kilpn\u00e4\u00e4re ehk t\u00fcreoidn\u00e4\u00e4re<\/strong>\n<p>\n\t\t\t\t\tKilpn\u00e4\u00e4rme\u00a0joodi\u00a0sisaldavad\u00a0hormoonid\u00a0\u00a0reguleerivad ja m\u00f5jutavad\u00a0ainevahetust\u00a0\u00a0ja\u00a0n\u00e4rvis\u00fcsteemi\u00a0erutusprotsesse,\u00a0<br>suguelundite\u00a0ja\u00a0piiman\u00e4\u00e4rmete\u00a0arengut ja talitlust.\u00a0\u00a0Kilpn\u00e4\u00e4rme talitlust reguleerivad\u00a0h\u00fcpotalamus\u00a0ja\u00a0ajuripats.\u00a0Kilpn\u00e4\u00e4re<br>s\u00fcnteesib ka\u00a0n\u00e4rvirakkude kasvufaktorit.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"344\" class=\"alignnone wp-image-111\" style=\"width: 400px;height: 225px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/kilpnaare.jpg\" title=\"kilpnaare.jpg\" alt=\"Kilpn\u00e4\u00e4re\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/kilpnaare.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/kilpnaare-300x169.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>K\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rmed ehk parat\u00fcreoidn\u00e4\u00e4rmed<\/strong><br>N\u00e4\u00e4rmekude toodab ja eritab otse vereringesse elut\u00e4htsat hormooni parathormoon, mis reguleerib ja kontrollib koos D-vitamiiniga nii kaltsiumi kui ka fosfori ainevahetust ning mille sihtm\u00e4rkelunditeks on neerud ja luud.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"408\" class=\"alignnone wp-image-112\" style=\"width: 400px;height: 267px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/parathyroid.jpg\" title=\"parathyroid.jpg\" alt=\"K\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rmed\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/parathyroid.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/parathyroid-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Harkn\u00e4\u00e4re ehk harkelund ehk t\u00fc\u00fcmus<\/strong>\n<p>\n\t\t\t\t\tS\u00fcnnij\u00e4rgselt on t\u00fc\u00fcmuse\u00a0funktsioonideks\u00a0\u00a0l\u00fcmfoid(-immuun)s\u00fcsteemi elundite\u00a0ja\u00a0\u00a0l\u00fcmfikudede\u00a0arengu ning mujal kehas<br>toimuvate\u00a0rakuliste immuunvastuste\u00a0\u00a0reguleerimine, ka\u00a0autoimmuunsuse\u00a0\u00e4rahoidmine.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"408\" class=\"alignnone wp-image-113\" style=\"width: 400px;height: 267px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/harknaare.jpg\" title=\"harknaare.jpg\" alt=\"Harkn\u00e4\u00e4re\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/harknaare.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/harknaare-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>K\u00f5hun\u00e4\u00e4re ehk pankreas<\/strong><br>K\u00f5hun\u00e4\u00e4rmel on nii ekso- (juhadega) kui ka\u00a0endokriinn\u00e4\u00e4rme (juhadeta)\u00a0funktsioon.<br>nn\u00a0Langerhansi saared\u00a0eritavad vereringesse\u00a0hormoone,\u00a0nagu\u00a0insuliin\u00a0ja\u00a0gl\u00fckagoon,\u00a0nii n\u00e4iteks muudavad\u00a0skeletilihased\u00a0ja ka\u00a0<br>maks\u00a0insuliini toimel\u00a0veresuhkru\u00a0gl\u00fckogeeniks,\u00a0maksas talletatud\u00a0gl\u00fckogeen muudetakse\u00a0\u00a0gl\u00fckagooni\u00a0toimel\u00a0veresuhkruks.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"331\" height=\"261\" class=\"alignnone wp-image-114\" style=\"width: 331px;height: 261px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/pankreas2.jpg\" title=\"pankreas2.jpg\" alt=\"K\u00f5hun\u00e4\u00e4re ehk pankreas\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/pankreas2.jpg 331w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/pankreas2-300x237.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 331px) 100vw, 331px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Neerupealised<\/strong>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tNeerupealise koor ja neerupealise s\u00e4si\u00a0moodustavad koos\u00a0h\u00fcpotalamuse\u00a0ja\u00a0ajuripatsi\u00a0eessagaraga\u00a0telje,\u00a0mille funktsiooniks on\u00a0organismi\u00a0\u00a0hom\u00f6ostaasi\u00a0reguleerimine.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tNeerupealise koor\u00a0\u00a0eritab ligi 40 steroidhormooni,\u00a0kortikosteroide\u00a0ja\u00a0androgeenseid\u00a0hormoone (androsteroon,\u00a0progesteroon).<br>Neerupealise s\u00e4si\u00a0\u00a0eritab nn\u00a0stressihormoone:\u00a0adrenaliin\u00a0ja\u00a0noradrenaliin.\u00a0<br>Neerupealistes funktsioneerivad\u00a0vere- ja n\u00e4rvivarustus ning l\u00fcmfivool.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"408\" class=\"alignnone wp-image-115\" style=\"width: 400px;height: 267px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/neerupealsed.jpg\" title=\"neerupealsed.jpg\" alt=\"Neerupealised\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/neerupealsed.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/neerupealsed-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Naissugun\u00e4\u00e4rmed (munasarjad ehk ovaariumid)<\/strong>\n<p>\n\t\t\t\t\tSuguk\u00fcpsel\u00a0naisel toodavad munasarjad munarakke ja\u00a0suguhormoone,\u00a0\u00a0peamiselt\u00a0\u00f6strogeene\u00a0ja\u00a0gestageene.<br>Naisel tekivad sigimisv\u00f5imelised munarakud\u00a0kuni\u00a0menopausini.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"394\" class=\"alignnone wp-image-116\" style=\"width: 400px;height: 258px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/munasarjad2.jpg\" title=\"munasarjad2.jpg\" alt=\"Naissugun\u00e4\u00e4rmed\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/munasarjad2.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/munasarjad2-300x193.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Meessugun\u00e4\u00e4rmed (testised ehk munandid)<\/strong><br>Suguk\u00fcpsel mehel toodavad\u00a0\u00a0munandid seemnerakke\u00a0ja suguhormoone,\u00a0peamiselt\u00a0androgeene\u00a0\u00a0(sealhulgas\u00a0testosterooni).\u00a0<br>Mehel v\u00f5ivad\u00a0viljastamisv\u00f5imelised\u00a0\u00a0seemnerakud tekkida\u00a0puberteedist\u00a0kuni k\u00f5rge\u00a0eani v\u00e4lja.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"322\" height=\"286\" class=\"alignnone wp-image-117\" style=\"width: 300px;height: 266px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/testised.jpg\" title=\"testised.jpg\" alt=\"Meessugun\u00e4\u00e4rmed\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/testised.jpg 322w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/testised-300x266.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 322px) 100vw, 322px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>N\u00e4rvis\u00fcsteemi p\u00f5hi\u00fchikuteks on <strong>n\u00e4rvirakud<\/strong> ehk <strong>neuronid<\/strong> ja n\u00e4rvi\u00fclekanded toimuvad <strong>s\u00fcnapsides<\/strong>.<br>\u00a0<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tN\u00e4rvirakk ehk neuron\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tS\u00fcnaps ehk rakkudevaheline \u00fchendus\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Neuron\u00a0ehk n\u00e4rvirakk<\/strong> koosneb neuroni kehast, toomaj\u00e4tketest ehk dendriididest, viimaj\u00e4tkest ehk aksonist (neuriit) ja aksonit \u00fcmbritseb m\u00fceliintupp, mis on isolaatoriks.\u00a0\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>S\u00fcnapsi<\/strong> moodustavad neuron, mis eelneb \u00fchenduskohale<br>ehk\u00a0pres\u00fcnaptiline neuron, ja neuron, mis j\u00e4rgneb \u00fchenduskohale\u00a0<br>ehk posts\u00fcnaptiline neuron. \u00dchenduskohas on erinevaid\u00a0<br>molekulaarseid struktuure, mis t\u00f6\u00f6tavad \u00fchenduse toimimise<br>nimel. \u00a0Paljudes s\u00fcnapsites asub pres\u00fcnaptiline raku osa aksonil,<br>kuid vahel ka dendriidil. S\u00fcnapsites asuvad<strong>\u00a0retseptorid<\/strong>, mille kaudu neurotransmitterid annavad edasi informatsiooni.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"408\" class=\"alignnone wp-image-118\" style=\"width: 450px;height: 300px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/neuron2.jpg\" title=\"neuron2.jpg\" alt=\"N\u00e4rvirakk ehk neuron\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/neuron2.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/neuron2-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"367\" class=\"alignnone wp-image-119\" style=\"width: 500px;height: 300px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/istockphoto-1179118159-612x612-1.jpg\" title=\"istockphoto-1179118159-612\u00d7612.jpg\" alt=\"S\u00fcnaps ehk rakkudevaheline \u00fchendus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/istockphoto-1179118159-612x612-1.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/istockphoto-1179118159-612x612-1-300x180.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>N\u00e4rvirakkudevahelised\u00a0<strong>s\u00fcnapsid<\/strong>\u00a0on enamasti keemilised. Keemiline s\u00fcnaps koosneb pres\u00fcnaptilisest neuronist ja posts\u00fcnaptilisest neuronist koos nende vahele j\u00e4\u00e4va\u00a0s\u00fcnaptilise piluga.\u00a0Signaal, mis saabub elektrilise\u00a0<strong>aktsioonipotentsiaalina,\u00a0<\/strong>muundub pres\u00fcnaptilises neuronis keemiliseks signaaliks, mis l\u00e4bib s\u00fcnaptilise pilu ning muutub posts\u00fcnaptilises rakus elektriliseks signaaliks v\u00f5i vallandab teisese\u00a0<strong>virgatsaine\u00a0ehk neurotransmitteri<\/strong>.\u00a0<\/p>\n<p>\n\tKeemiline s\u00fcnaps v\u00f5ib olla\u00a0erutus- v\u00f5i\u00a0pidurduss\u00fcnaps.\u00a0Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal n\u00e4rviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. Kui n\u00e4rvirakku saabub teatud aja\u00fchikus mitu erutussignaali, tekib seal ajaline ja\/v\u00f5i ruumiline\u00a0<strong>s\u00fcnaptiline summatsioon.<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Elektrilise s\u00fcnapsi\u00a0<\/strong>puhul on\u00a0\u00a0kaks rakku kanalite kaudu vahetus \u00fchenduses, v\u00f5imaldades ioonide ja v\u00e4ikeste molekulide \u00fcleminekut \u00fchest rakust teise. Elektrilises s\u00fcnapsis on n\u00e4rvirakud nii tihedalt seotud, et\u00a0n\u00e4rviimpulss\u00a0antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi j\u00e4rgmisele rakule.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>T\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong><br>Neuraalne ja humoraalne regulatsioon\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2425\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2425<\/a><br>Inimese n\u00e4rvis\u00fcsteem ja n\u00e4rviimpulsside moodustumine, keemiline s\u00fcnaps\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2421\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2421<\/a><br>N\u00e4rvis\u00fcsteemiga seotud puudused ja haigused\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2430\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2430<\/a><br>Refleksid\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2423\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2423<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>Vaata videoid<\/strong><br>N\u00e4rvis\u00fcsteemi ehitus\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=jmD0LBdAvlE&amp;list=PL1O_shUH1zgUwqLqMSDRu_jWdFce-oLlq\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=jmD0LBdAvlE&amp;list=PL1O_shUH1zgUwqLqMSDRu_jWdFce-oLlq<\/a><br>N\u00e4rvis\u00fcsteemi talitlus\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=qrK-FBdjGk4\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=qrK-FBdjGk4<\/a><br>Piirden\u00e4rvis\u00fcsteem\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=4MT-ulID7I0\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=4MT-ulID7I0<\/a><br>Humoraalne regulatsioon\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ySkk7U_4PeY\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ySkk7U_4PeY<\/a><br>Hormonaalne tagasiside\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=6llFB_yr1WI\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=6llFB_yr1WI<\/a><br>Hormoonide t\u00e4htsamad t\u00fc\u00fcbid\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=KSclrkk_Ako\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=KSclrkk_Ako<\/a><br>H\u00fcpof\u00fc\u00fcs ja h\u00fcpotalamus\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=9dS7bc_2bUE&amp;t=26s\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=9dS7bc_2bUE&amp;t=26s<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Neuraalne regulatsioon (n\u00e4rvis\u00fcsteem) N\u00e4rvis\u00fcsteemi \u00fclevaade\u00a0 Keskn\u00e4rvis\u00fcsteem\u00a0(n\u00e4rvirakkude ehk neuronite kehad, hallaine)juhib kogu organismi talitlust: 1 \u2013\u00a0peaaju2 \u2013\u00a0keskn\u00e4rvis\u00fcsteem3 \u2013\u00a0seljaaju 1.\u00a0Peaaju: piklikaju v\u00e4ikeaju keskaju vaheaju otsaju\u00a0ehk suuraju Piklikaju\u00a0\u2013\u00a0\u00fchendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi \u2013 hingamist ja s\u00fcdametegevust. Peaajust l\u00e4htub\u00a012 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":502,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/502"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}