{"id":4,"date":"2024-04-04T08:53:18","date_gmt":"2024-04-04T05:53:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/1-inimese-anatoomia-ja-fusioloogia\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:47","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:47","slug":"1-inimese-anatoomia-ja-fusioloogia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/1-inimese-anatoomia-ja-fusioloogia\/","title":{"rendered":"1. Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia"},"content":{"rendered":"<p>\n\tInimest kui hulkrakset organismi iseloomustab keerukas s\u00fcsteemne ehitus, mis t\u00f6\u00f6tab kui tervik.\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1430\" height=\"774\" class=\"alignnone wp-image-78\" style=\"width: 1000px;height: 541px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/tervik.jpg\" title=\"tervik.jpg\" alt=\"Inimene kui tervik\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/tervik.jpg 1430w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/tervik-300x162.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/tervik-1024x554.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/tervik-768x416.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1430px) 100vw, 1430px\">\n<\/p>\n<p>\n\tInimese elundkonnad tagavad k\u00f5ik eluks vajalikud funktsioonid\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" id=\"yui_3_17_2_1_1701779780475_52\" style=\"width: 100%\">\n<caption id=\"yui_3_17_2_1_1701779780475_51\">\n\t\t<strong id=\"yui_3_17_2_1_1701779780475_49\">Inimese kui terviku talitlemine<\/strong><br>\n\t<\/caption>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Aine- ja energiavahetus:\u00a0<\/strong><br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 1.\u00a0toitumine\u00a0(seedeelundkond) \u2013 toiduainete lagundamine<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 toitaineteks ja imendamine vereringesse;\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"445\" height=\"612\" class=\"alignnone wp-image-79\" style=\"width: 300px;height: 413px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/seedeelundkond.jpg\" title=\"seedeelundkond.jpg\" alt=\"Seedeelundkond\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/seedeelundkond.jpg 445w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/seedeelundkond-218x300.jpg 218w\" sizes=\"auto, (max-width: 445px) 100vw, 445px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 2.\u00a0hingamine\u00a0(hingamiselundkond, kopsud, rakuhingamine):\u00a0<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 2.1. sissehingamine;<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 2.2. gaasivahetus kopsudes difusiooni teel<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0(hapnik alveoolidest kapillaaridesse);\u00a0<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 2.3. transport veres kudedesse ja rakkudesse;<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 2.4. rakuhingamine mitokondrites ja energia<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0salvestamine;<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 2.5. gaasivahetus kudedes (s\u00fcsihappegaas<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0rakkudest verre, sealt kopsudesse ja v\u00e4ljumine<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0organismist;\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"475\" class=\"alignnone wp-image-80\" style=\"width: 300px;height: 233px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/hingamiselundkond.jpg\" title=\"hingamiselundkond.jpg\" alt=\"hingamiselundkond\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/hingamiselundkond.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/hingamiselundkond-300x233.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 3.\u00a0eritamine\u00a0 (erituselundkond, neerud, kopsud, nahk):<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 ainevahetuse l\u00e4binud ja tekkinud\u00a0 j\u00e4\u00e4kainete v\u00e4ljutamine neerude,<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 naha ja kopsude kaudu.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"490\" height=\"612\" class=\"alignnone wp-image-81\" style=\"width: 300px;height: 375px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/erituselundid.jpg\" title=\"erituselundid.jpg\" alt=\"erituselundid\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/erituselundid.jpg 490w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/erituselundid-240x300.jpg 240w\" sizes=\"auto, (max-width: 490px) 100vw, 490px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Vereringeelundkond:\u00a0<\/strong> \u00a0vere- ja l\u00fcmfiringe (ainete ja gaaside\u00a0transport veres, immuunsus)<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 Suur ehk kehavereringe: s\u00fcdame vasak vatsake \u2013 aort \u2013<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0arterid \u2013 arterioolid \u2013<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0kudede kapillaarid \u2013\u00a0<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0veenulid \u2013 veenid \u2013<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0s\u00fcdame parem koda.<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 V\u00e4ike ehk kopsuvereringe: s\u00fcdame parem vatsake \u2013 kopsuarter<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0(hapnikuvaene venoosne veri) \u2013<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0kopsud\u00a0 (gaasivahetus) \u2013<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0kopsuarter (hapnikurikas arteriaalne veri) \u2013<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0s\u00fcdame vasak koda\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"612\" class=\"alignnone wp-image-82\" style=\"width: 300px;height: 300px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/vereringe.jpg\" title=\"vereringe.jpg\" alt=\"vereringe\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/vereringe.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/vereringe-300x300.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/vereringe-150x150.jpg 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Paljunemine ja kasvamine:<\/strong>\u00a0sigimiselundkond, suguhormoonid,<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 ontogenees (embr\u00fcogenees ja postembr\u00fco-<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 genees<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0Naissuguelundid \u2013 munasarjad ehk ovaariumid, munarakud ehk<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0ovots\u00fc\u00fcdid, \u00f6strogeenid, gestageenid<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0Meessuguelundid \u2013 seemnesarjad ehk munandid ehk testised,<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 spermid ehk seemnerakud, testosteroonid<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"344\" class=\"alignnone wp-image-83\" style=\"width: 300px;height: 169px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/naissuguelundkond.jpg\" title=\"naissuguelundkond.jpg\" alt=\"naissuguelundkond\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/naissuguelundkond.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/naissuguelundkond-300x169.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Reageerimine sise- ja v\u00e4liskeskkonnale:\u00a0<\/strong><br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 1.\u00a0 \u00a0n\u00e4rvis\u00fcsteem\u00a0\u2013 keskn\u00e4rvis\u00fcsteem ja piirden\u00e4rvis\u00fcsteem\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"428\" height=\"612\" class=\"alignnone wp-image-84\" style=\"width: 300px;height: 429px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/narvisusteem.jpg\" title=\"narvisusteem.jpg\" alt=\"n\u00e4rvis\u00fcsteem\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/narvisusteem.jpg 428w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/narvisusteem-210x300.jpg 210w\" sizes=\"auto, (max-width: 428px) 100vw, 428px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0 1.1.\u00a0meeleelundid: n\u00e4gemis-, kuulmis-, tasakaalu-, kompimis-, maitsmis- ja haistmismeel\u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"490\" class=\"alignnone wp-image-85\" style=\"width: 300px;height: 240px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/korvad.jpg\" title=\"korvad.jpg\" alt=\"k\u00f5rvad\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/korvad.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/korvad-300x240.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0\u00a02.\u00a0\u00a0sisen\u00f5ren\u00e4\u00e4rmed\u00a0ehk endokriinn\u00e4\u00e4rmed: juhaseta n\u00e4\u00e4rmed, mis n\u00f5ristavad hormoone otse verre\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"497\" height=\"382\" class=\"alignnone wp-image-86\" style=\"width: 300px;height: 231px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/sisenored.jpg\" title=\"sisenored.jpg\" alt=\"sisen\u00f5red\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/sisenored.jpg 497w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/sisenored-300x231.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 497px) 100vw, 497px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Katteelundkond:\u00a0<\/strong>\u00a0nahk ja nahatekised (juuksed, ripsmed,<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 kulmud, k\u00fc\u00fcned, kehakarvad) \u2013 katavad,<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 kaitsevad ja eraldavad organismi v\u00e4liskeskkonnast\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"408\" class=\"alignnone wp-image-87\" style=\"width: 300px;height: 200px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/kulmud_ripsmed.jpg\" title=\"kulmud_ripsmed.jpg\" alt=\"kulmud ripsmed\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/kulmud_ripsmed.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/kulmud_ripsmed-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Tugielundkond:<\/strong>\u00a0skelett \u2013 kolju, selgroog, \u00fclav\u00f6\u00f6tme luud (rangluud ja<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 abaluud), \u00f5lavarreluu, k\u00fc\u00fcnar- ja kodarluu, randmeluud,<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 k\u00e4mblaluud, s\u00f5rmeluud; alav\u00f6\u00f6tmeluud<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0(vaagnaluud ja ristluu), reieluu, s\u00e4\u00e4re- ja pindluu,<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0kannaluu, p\u00f6ialuud, varbaluud\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"436\" height=\"612\" class=\"alignnone wp-image-88\" style=\"width: 300px;height: 421px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/skelett.jpg\" title=\"skelett.jpg\" alt=\"skelett\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/skelett.jpg 436w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/skelett-214x300.jpg 214w\" sizes=\"auto, (max-width: 436px) 100vw, 436px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Liikumiselundkond:\u00a0<\/strong>skeletilihased ehk v\u00f6\u00f6tlihased;<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 s\u00fcdamelihased,<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 silelihased (siseelundite lihased),<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0miimilised lihased (n\u00e4olihased)\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"382\" height=\"612\" class=\"alignnone wp-image-89\" style=\"width: 300px;height: 481px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/lihased.jpg\" title=\"lihased.jpg\" alt=\"lihased\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/lihased.jpg 382w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/lihased-187x300.jpg 187w\" sizes=\"auto, (max-width: 382px) 100vw, 382px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\u00a0<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>T\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong><br>Inimene kui tervik\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/5462\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/5462<\/a><br>\u00a0\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>Vaata videoid<\/strong><br>Neerude f\u00fcsioloogia\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=mcQQGGShmLs&amp;list=PLt-HNFhslOsazn4hiVZTct6Ov3-RJY-8d\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=mcQQGGShmLs&amp;list=PLt-HNFhslOsazn4hiVZTct6Ov3-RJY-8d<\/a><br>Vereringeelundkonna f\u00fcsioloogia\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=-4kGMI-qQ3I&amp;list=PLSQl0a2vh4HCAXMlb3xNdpGU3UvtcPD93\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=-4kGMI-qQ3I&amp;list=PLSQl0a2vh4HCAXMlb3xNdpGU3UvtcPD93<\/a><br>Endokriins\u00fcsteemi \u00fclevaade\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=f_Z1zsR9lFM\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=f_Z1zsR9lFM<\/a><br>Lihaskond\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=vXb0ZvkFkS8\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=vXb0ZvkFkS8<\/a><br>Hingamiselundkond\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=SPGRkexI_cs\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=SPGRkexI_cs<\/a><br>L\u00fcmfis\u00fcsteem\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=_GinTV94hUk\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=_GinTV94hUk<\/a><br>Seedes\u00fcsteem\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=OzLoUCCASwM\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=OzLoUCCASwM<\/a><br>Tugis\u00fcsteem\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=-lrKDRAbP38&amp;list=PLbKSbFnKYVY3B121ODcGlJTrgrTaReq_r\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=-lrKDRAbP38&amp;list=PLbKSbFnKYVY3B121ODcGlJTrgrTaReq_r<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Inimest kui hulkrakset organismi iseloomustab keerukas s\u00fcsteemne ehitus, mis t\u00f6\u00f6tab kui tervik. Inimese elundkonnad tagavad k\u00f5ik eluks vajalikud funktsioonid \u00a0 Inimese kui terviku talitlemine Aine- ja energiavahetus:\u00a0\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 1.\u00a0toitumine\u00a0(seedeelundkond) \u2013 toiduainete lagundamine\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":503,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}