{"id":33,"date":"2024-04-04T08:53:22","date_gmt":"2024-04-04T05:53:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/3-organismide-areng-ehk-ontogenees\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:46","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:46","slug":"3-organismide-areng-ehk-ontogenees","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/3-organismide-areng-ehk-ontogenees\/","title":{"rendered":"3. Organismide areng ehk ontogenees"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1454\" height=\"639\" class=\"alignnone wp-image-343\" style=\"width: 900px;height: 396px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/areng_skeem.jpg\" title=\"areng_skeem.jpg\" alt=\"arengu skeem\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/areng_skeem.jpg 1454w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/areng_skeem-300x132.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/areng_skeem-1024x450.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/areng_skeem-768x338.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1454px) 100vw, 1454px\">\n<\/p>\n<p>\n\tM\u00f5isted<br><strong>Ontogenees\u00a0<\/strong>on organismide areng viljastumisest kuni surmani.<br><strong>Embr\u00fcogenees<\/strong>\u00a0ehk looteline areng toimub viljastumisest kuni eraldumiseni emasorganismist (nt koorumine v\u00f5i s\u00fcndimine).<br><strong>Postembe\u00fcogenees<\/strong>\u00a0ehk lootej\u00e4rgne ehk s\u00fcnnij\u00e4rgne areng on s\u00fcnnist kuni surmani.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Otsene areng<\/strong>\u00a0esineb juhul, kui j\u00e4rglane meenutab t\u00e4iskasvanud isendit ja ei tee l\u00e4bi eriiilmelisi arenguetappe (nt roomajad, linnud ja imetajad).\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>T\u00e4ismoone<\/strong>\u00a0on teatud\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Putukad\" title=\"Putukad\">putukate<\/a>\u00a0arenguts\u00fckkel, mis koosneb neljast staadiumist:\u00a0\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Muna\" title=\"Muna\">muna<\/a>\u00a0\u2013\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Vastne\" title=\"\">vastne<\/a>\u00a0\u2013\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Nukk_(bioloogia)\" title=\"Nukk (bioloogia)\">nukk<\/a>\u00a0\u2013\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Valmik\" title=\"Valmik\">valmik<\/a>\u00a0(nt\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Liblikalised\" title=\"Liblikalised\">liblikalised<\/a>,\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Kahetiivalised\" title=\"Kahetiivalised\">kahetiivalised<\/a>,\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Mardikalised\" title=\"Mardikalised\">mardikalised<\/a>).\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Vaegmoone\" title=\"Vaegmoone\"><strong>Vaegmoone<\/strong><\/a>\u00a0\u00a0erineb t\u00e4ismooondest selle poolest, et vaegmoondes puudub nukustaadium (nt. sihktiivalised, t\u00e4ilised ja prussakalised,\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Ainu%C3%B5%C3%B5ssed\" title=\"\">ainu\u00f5\u00f5ssed<\/a>,\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Ussid\" title=\"Ussid\">ussid<\/a>,\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%A4hid\" title=\"V\u00e4hid\">v\u00e4hid<\/a>,\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Kahepaiksed\" title=\"Kahepaiksed\">kahepaiksed<\/a>, enamik\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Kala\" title=\"Kala\">kalu<\/a>).\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Viljastumine<\/strong>\u00a0ehk\u00a0<strong>fertilisatsioon<\/strong>\u00a0\u00a0on\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Suguline_sigimine\" title=\"Suguline sigimine\">sugulise sigimise<\/a>\u00a0p\u00f5hiprotsess, milles eriomased rakud (v\u00f5i\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Rakutuum\" title=\"Rakutuum\">rakutuumad<\/a>) \u00fchinevad\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%BCgoot\" title=\"S\u00fcgoot\"><strong>s\u00fcgoodiks<\/strong><\/a>. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi (samast liigist) sugurakkude ehk\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Gameet\" title=\"Gameet\">gameetide<\/a>\u00a0liitumine\u00a0\u00a0ja seel\u00e4bi ka nende\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Genoom\" title=\"Genoom\">genoomide<\/a>\u00a0\u00fchinemine.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Ontogenees<\/strong>\u00a0ehk\u00a0isendiareng\u00a0on \u00fcksiku\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Organism\" title=\"Organism\">organismi<\/a>\u00a0areng organismi tekkimisest (<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/S%C3%BCgoot\" title=\"S\u00fcgoot\">viljastunud munarakust<\/a>) kuni\u00a0\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Loomulik_surm\" title=\"Loomulik surm\">loomuliku surmani<\/a>. Individuaalne areng jagatakse kaheks etapiks:\u00a01) embr\u00fcogenees ehk looteline areng (viljastumisest kuni s\u00fcnnini v\u00f5i emasorganismist eraldumiseni);<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a02) postembr\u00fcogenees ehk lootej\u00e4rgne (s\u00fcnnij\u00e4rgne) areng.<\/p>\n<p><strong>Sugurakkude tekkimine<\/strong><br>Organismi s\u00fcnnieelsele arengule eelneb ka sugurakkude valmimine meioosi teel. Munarakkude tekkeprotsess on ovogenees ja seemnerakkude ehk spermide tekkeprotsessi nimetetakse spermatogeneesiks, mis on t\u00e4psemalt kirjeldatud eelmises alapeat\u00fckis.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" id=\"yui_3_17_2_1_1697398963623_47\">\n<caption id=\"yui_3_17_2_1_1697398963623_46\">\n\t\tSugurakkude tekkimine<br>\n\t<\/caption>\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tMitoos, millele j\u00e4rgneb\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tMeioos\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<th scope=\"row\">\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"294\" height=\"396\" class=\"alignnone wp-image-344\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/mitoos.jpg\" title=\"mitoos.jpg\" alt=\"Mitoos\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/mitoos.jpg 294w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/mitoos-223x300.jpg 223w\" sizes=\"auto, (max-width: 294px) 100vw, 294px\">\n\t\t\t<\/th>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"297\" height=\"393\" class=\"alignnone wp-image-345\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/meioos1.jpg\" title=\"meioos1.jpg\" alt=\"Meioos\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/meioos1.jpg 297w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/meioos1-227x300.jpg 227w\" sizes=\"auto, (max-width: 297px) 100vw, 297px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<h4>\n<\/h4><p><strong>Viljastumine\u00a0<\/strong><br>\n\n<\/p><p>\n\tKitsamas m\u00f5ttes on sugurakkude tuumade \u00fchinemine, mille tulemusena annnavad m\u00f5lemad sugurakud oma DNA j\u00e4rglastele edasi, vanemaid v\u00f5ib olla \u00fcks (hermafrodiit) v\u00f5i kaks.\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" style=\"width: 500px\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tKehav\u00e4line viljastumine\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tKehasisene viljastumine\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tkaladel\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tkahepaiksetel\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tloimuritel\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tv\u00e4hilaadsetel\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tjt veeloomadel\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<td>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tputukatel\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\troomajatel\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tlindudel\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\timetajatel\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<blockquote>\n<h4>\n\t\tT\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<br>\n\t<\/h4>\n<p>\n\t\tKehav\u00e4line ja kehasisene viljastumine\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2461\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2461<\/a>\n\t<\/p>\n<p>\n\t\tMehe ja naise sugurakkude areng, viljastumine\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2463\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2463<\/a>\u00a0\n\t<\/p>\n<p>\n\t\t<strong>Vaata videot<\/strong><br>Viljastumine\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=_5OvgQW6FG4\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=_5OvgQW6FG4<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4 dir=\"ltr\">\n\t<strong>Looteline areng ehk embr\u00fcogenees<\/strong><br>\n<\/h4>\n<p>\n\tOrganismi looteline areng ehk embr\u00fcogenees\u00a0 on\u00a0ontogeneesi\u00a0esimene staadium. See algab\u00a0munaraku\u00a0viljastumisest\u00a0ja l\u00f5peb\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Muna\" title=\"Muna\">munast<\/a>\u00a0koorumisega (lindudel\u00a0ja enamikul muudel loomadel), s\u00fcnnimomendiga (imetajatel ja muudel eluss\u00fcnnitajatel loomadel) v\u00f5i\u00a0idu\u00a0moodustumisega\u00a0seemnes\u00a0(taimedel).\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tEri liikide\u00a0loodete\u00a0omavaheline v\u00f5rdlus n\u00e4itab, et\u00a0imetaja\u00a0embr\u00fco\u00a0sarnaneb algselt\u00a0kala\u00a0lootega, seej\u00e4rel\u00a0kahepaikse\u00a0ja\u00a0roomaja\u00a0omaga ning alles l\u00f5puks omandab imetajale omased tunnused. Seega l\u00e4bitakse ontogeneesi alguses (embr\u00fcogeneesis) liigi\u00a0evolutsioonilise\u00a0arengu ehk\u00a0f\u00fclogeneesi\u00a0etapid.<br>\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Lootelise arengu korral eristatakse j\u00e4rgmisi arengu t\u00fc\u00fcpe:<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t1.\u00a0<strong>Otsene areng<\/strong>\u00a0\u2013 vasts\u00fcndinu v\u00f5i- koorunu ei erine m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt vanematest ning ei esine moonde vaheetappe.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t2.\u00a0<strong>T\u00e4ism<\/strong><strong>oondega areng<\/strong><strong>u<\/strong>\u00a0puhul erineb vasts\u00fcndinu v\u00f5i- koorunu oma ehitusplaanilt t\u00e4iskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles l\u00e4bi j\u00e4rgmiste vaheetaapide: muna \u2013 vastne \u2013 nukk \u2013 valmik. Nt liblikad<br>3.\u00a0<strong>Vaegmoondega arengu<\/strong>\u00a0etapid: muna, vastne, valmik.\u00a0Nt sihktiivalised, prussakalised, t\u00e4ilised, kalad, kahepaiksed\n<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>Postembr\u00fconaalne areng\u00a0<\/strong>algab organismi v\u00e4ljumisega munakestadest ja\/v\u00f5i emakast.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>Juveniilne staadium ehk suguk\u00fcpsuse-eelne iga.<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tJuveniilne staadium\u00a0ehk noorvorm on elusorganismide arenguetapp, mis j\u00e4rgneb emasorganismist eraldumisele kas munast v\u00f5i s\u00fcndimise n\u00e4ol.\n<\/p>\n<p>\n\tJuveniilses staadiumis\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Selgroogsed\" title=\"\">selgroogsed<\/a>\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Loomad\" title=\"Loomad\">loomad<\/a>\u00a0<strong>kasvavad<\/strong>,\u00a0<strong>t\u00e4iustub elundkondade talitlus<\/strong>\u00a0ja<strong>\u00a0reflektoorne tegevus.<\/strong>\u00a0Juveniilseil\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Katteseemnetaimed\" title=\"Katteseemnetaimed\">katteseemnetaimedel<\/a>\u00a0langevad \u00e4ra\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Idulehed\" title=\"Idulehed\">idulehed<\/a>\u00a0ning areneb v\u00e4lja\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Juurestik\" title=\"Juurestik\">juurestik<\/a>, toimub varre pikkus- ja j\u00e4meduskasv ning moodustuvad\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Lehed\" title=\"Lehed\">lehed<\/a>. Juveniilne staadium v\u00f5ib olla pikendatud, kui esineb\u00a0<strong>\u00a0n<\/strong><strong>eoteenia, mis<\/strong>\u00a0on\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Juveniilne_staadium\" title=\"Juveniilne staadium\">juveniilsete<\/a>\u00a0omaduste s\u00e4ilimine t\u00e4iskasvanuna.\u00a0Esmalt kirjeldati\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Aksolotl\" title=\"Aksolotl\">aksolotlil<\/a>\u00a0\u2013 kahepaiksel, kes saab paljuneda vastsestaadiumis (<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Kulles\" title=\"Kulles\">kullesena<\/a>).\n<\/p>\n<p><strong>Fertiilne staadium ehk suguk\u00fcpsuse iga<\/strong><\/p>\n<p>\n\t<strong>T\u00e4iskasvanu<\/strong>\u00a0on \u00fcldine m\u00f5iste\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Organism\" title=\"Organism\">organismi<\/a>\u00a0arengustaadiumi kohta, mida iseloomustab k\u00fcpsus.\u00a0Selle alla kuuluvad mitmed t\u00e4psemad m\u00f5isted, eelk\u00f5ige\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Suguk%C3%BCpsus\" title=\"Suguk\u00fcpsus\">suguk\u00fcpsus<\/a>.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tFertiilsele arengustaadiumile eelnevad\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/w\/index.php?title=Juveniilne&amp;action=edit&amp;redlink=1\" title=\"Juveniilne (pole veel kirjutatud)\">juveniilne<\/a>\u00a0ning j\u00e4rgneb\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/w\/index.php?title=Seniilne&amp;action=edit&amp;redlink=1\" title=\"Seniilne (pole veel kirjutatud)\">seniilne<\/a>\u00a0staadium.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tLooduses enamiku organismide elu sellega piirdubki.<\/p>\n<p><strong>Seniilne staadium ehk raugaiga<\/strong><br>Alates sugufunktsioonide olulisest h\u00e4\u00e4bumisest algab raugaiga, mis l\u00f5peb surmaga.<br>\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\t<strong>Surm<\/strong><br>\n<\/h4>\n<p>\n\t1.\u00a0<strong>Agoonia<\/strong>\u00a0on faas enne\u00a0kliinilist surma\u00a0\u2013\u00a0teadvuse\u00a0ja\u00a0pulsi\u00a0kadumine,\u00a0hingamise\u00a0aeglustumine,\u00a0reflekside\u00a0kadumine. Elundkondade talitlus j\u00e4tkub. Kui agoonias inimene abi ei saa, j\u00e4rgneb kliiniline surm.\n<\/p>\n<p>\n\t2.\u00a0<strong>Kliiniliseks surmaks<\/strong>\u00a0kvalifitseerub inimese\u00a0surm\u00a0siis, kui inimese\u00a0pulss, s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gid ja\u00a0hingamine\u00a0katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul.<br>Rohkem kui 4\u20136 minutit surmaseisundis viibimine p\u00f5hjustab inimesele suure t\u00f5en\u00e4osusega\u00a0ajukahjustusi. See on tingitud hapnikuvaegusest,\u00a0h\u00fcpoksiast.\u00a0Hapnik\u00a0on h\u00e4davajalik aju\u00a0n\u00e4rvirakkude\u00a0elus p\u00fcsimiseks.\n<\/p>\n<p>\n\t3.\u00a0<strong>Bioloogiline surm<\/strong>\u00a0on\u00a0surma\u00a0faas, mis j\u00e4rgneb\u00a0kliinilisele surmale.<br>Kuna k\u00f5ige tundlikumad hapnikupuuduse suhtes on\u00a0ajurakud, surevad need esimesena. Meditsiin samastabki bioloogilise surma\u00a0ajusurmaga.<br>Bioloogilise surma n\u00e4htavateks tunnusteks on keha jahtumine, vere \u00fcmberpaiknemine keha madalamatesse piirkondadesse (koolnulaigud) ja\u00a0lihaskangestus.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<blockquote>\n<h4>\n\t\tT\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<br>\n\t<\/h4>\n<p>\n\t\tLootej\u00e4rgne areng selgroogsetel\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2465\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2465<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<div id=\"gtx-trans\" style=\"position: absolute;left: -102px;top: 1444px\">\n<div class=\"gtx-trans-icon\">\n\t\t\u00a0\n\t<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>M\u00f5istedOntogenees\u00a0on organismide areng viljastumisest kuni surmani.Embr\u00fcogenees\u00a0ehk looteline areng toimub viljastumisest kuni eraldumiseni emasorganismist (nt koorumine v\u00f5i s\u00fcndimine).Postembe\u00fcogenees\u00a0ehk lootej\u00e4rgne ehk s\u00fcnnij\u00e4rgne areng on s\u00fcnnist kuni surmani. Otsene areng\u00a0esineb juhul, kui j\u00e4rglane meenutab t\u00e4iskasvanud isendit ja ei tee l\u00e4bi eriiilmelisi arenguetappe (nt &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-33","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=33"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":474,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33\/revisions\/474"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=33"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}