{"id":3,"date":"2024-04-04T08:53:18","date_gmt":"2024-04-04T05:53:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/4-inimese-areng-ehk-ontogenees\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:47","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:47","slug":"4-inimese-areng-ehk-ontogenees","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/4-inimese-areng-ehk-ontogenees\/","title":{"rendered":"4. Inimese areng ehk ontogenees"},"content":{"rendered":"\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\tInimese munarakkude ja seemnerakkude tekkimise erinevused<\/strong>
\n\t<\/caption>\n
\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tOvogenees\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tSpermatogenees\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
\n\t\t\t\tTekkimise algus\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tLooteeas hakkavad\u00a0 ovogoonidest ehk\u00a0munaraku eellastest valmima munarakud ehk ovots\u00fc\u00fcdid.\u00a0Naisel<\/a>\u00a0l\u00f5peb ovogoonide paljunemine\u00a0looteeas<\/a>. Esimese eluaasta\u00a0l\u00f5puks on need rakud\u00a0meiootilise<\/a>\u00a0\u00a0jagunemise esimeses profaasis.\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tAlates murdeeast hakkavad valmima spermatogoonidest viburitega spermid.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tTekkimise periood\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0Areng j\u00e4tkub alates murdeeast kuni menopausi ehk kliimaksini (45 -55 a) ts\u00fckliliselt.\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tKestab kuni surmani.\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tTs\u00fckli pikkus\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tMenstruaalts\u00fckli keskmine pikkus on 28 p\u00e4eva.\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00dche ts\u00fckli pikkuseks on 70 \u2013 80 p\u00e4eva.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tTekkekoht\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tKehasiseselt munasarjades ehk ovaariumides.\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tKehav\u00e4liselt seemnesarjades ehk munandites ehk testistes.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tVajalik temperatuur\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tKehatemperatuur\u00a0 keskmiselt 36,7\u00a0o<\/sup>C\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tKehatemperatuurist madalam temperatuur 35\u00a0o<\/sup>C\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tReguleerivad hormoonid\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tTestosteroon ehk meessuguhormoon
\"meessuguhormoon\"\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00d6strogeenid ehk naissuguhormoonid, sh \u00f6stradiool jt\u00a0
\"naissuguhormoonid\"
\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tMeiootiline jagunemine\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tEbav\u00f5rdne jagunemine, mille tulemuseks on \u00fcks munarakk ja kolm kaaskeha, mis absorbeeritakse.\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tV\u00f5rdne jagunemine, mille tulemuseks on 4 geneetiliselt erinevat seemnerakku.\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tTekkinud sugurakk ehk gameet\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0Munarakk ehk ovots\u00fc\u00fct (120\u00a0\u00b5m<\/a>\u00a0=\u00a00,12 mm)
\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0Seemnerakk ehk sperm.\u00a0Spermi pea pikkus on umbes 5,1\u00a0\u00b5m<\/a>\u00a0ja laius 3,1 \u00b5m. Spermi pikkus koos sabaga on umbes 50 \u03bcm.\u00a0\n

\u00a0\n\t\t\t<\/p><\/td>\n<\/tr>\n

\n\t\t\t\tViljastumisv\u00f5imeline eluiga\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0u. 1 \u00f6\u00f6p\u00e4ev, harvem 2-3 \u00f6\u00f6p\u00e4eva\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0u.\u00a04\u00a0p\u00e4eva\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tMunaraku ja seemneraku suuruste v\u00f5rdlus\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"Munarakk\"\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"Munarakk\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tOvulatsioon<\/strong>\u00a0ehk munaraku irdumine munasarjast\u00a0\u00a0ja folliikulivedeliku valla p\u00e4\u00e4semine.\n<\/p>\n

\n\tKoos\u00a0folliikuli vedelikuga\u00a0\u00a0liigub\u00a0munasarjast\u00a0irdunud\u00a0munarakk\u00a0munajuhade\u00a0kaudu\u00a0emakasse.\u00a0Ovulatsiooni kaugem eesm\u00e4rk on luua\u00a0naise\u00a0kehas sobiv eeldus uue v\u00f5imaliku\u00a0viljastatud munaraku\u00a0arenguks, uue\u00a0elava\u00a0hulkrakse\u00a0organismi\u00a0tekkeks ja arenguks,\u00a0ontogeneesiks. Laiemas kontekstis on see \u00fcks eluliselt t\u00e4htis osa isendi ja ka liigi\u00a0geenide\u00a0edasip\u00e4randumise keerukast protsessist.\n<\/p>\n

\n\tOvulatsiooni f\u00fcsioloogia ja sagedus v\u00f5ivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Ovulatsioon hakkab umbes 11\u201314 aasta vanustel t\u00fctarlastel ja munarakkude valmimine l\u00f5peb umbes 50\u201355-aastastel naistel. Munarakkude perioodiline valmimine kordub umbes iga 28 p\u00e4eva j\u00e4rel. Selle tagab aju ja munasarjade omavaheline koost\u00f6\u00f6.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n\n\n\n\n\n
\n\t\tMunaraku k\u00fcpsemine ja ovulatsioon<\/strong>
\n\t<\/caption>\n
\n\t\t\t\tMenstruaalts\u00fckkel\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
\n

\n\t\t\t\t\t1 \u2013 menstruatsioon
2 \u2013 k\u00fcpsev folliikul ehk munan\u00e4\u00e4ps
3 \u2013 k\u00fcps folliikul
4 \u2013 ovulatsioon
5 \u2013 Corpus luteum ehk kollaskeha
6 \u2013\u00a0 kollaskeha taandarenemine \u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\"Menstruaalts\u00fckkel\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tInimese viljastumine<\/strong>\n<\/p>\n

\n\ttoimub munajuhas 36 tunni jooksul p\u00e4rast ovulatsiooni, mille tulemusena tekib\u00a0s\u00fcgoot<\/strong>\u00a0ehk viljastatud munarakk, mis hakkab kiiresti poolduma ning algab inimese loote areng ehk embr\u00fcogenees, mis algab\u00a0munaraku\u00a0viljastumisest, l\u00e4bib moorula, blastula (blastots\u00fcsti ja gastrula staadiumid, loote kasvamise (9 kuud)\u00a0\u00a0ja l\u00f5peb\u00a0s\u00fcnnimomendiga.\u00a0\u00a0Embr\u00fcogeneesi v\u00f5ib jaotada varaseks ja hiliseks embr\u00fcogeneesiks. Inimese puhul l\u00f5peb varajane embr\u00fcogenees siis, kui embr\u00fco on arenenud\u00a0looteks.\n<\/p>\n

\n\tEri liikide\u00a0loodete\u00a0omavaheline v\u00f5rdlus n\u00e4itab, et\u00a0imetaja\u00a0embr\u00fco\u00a0sarnaneb algselt\u00a0kala\u00a0lootega, seej\u00e4rel\u00a0kahepaikse\u00a0ja\u00a0roomaja\u00a0omaga ning alles l\u00f5puks omandab imetajale omased tunnused. Seega l\u00e4bitakse ontogeneesi alguses (embr\u00fcogeneesis) liigi\u00a0evolutsioonilise\u00a0arengu ehk\u00a0f\u00fclogeneesi\u00a0etapid. Sellist n\u00e4htust nimetatakse\u00a0biogeneetiliseks reegliks<\/strong>.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\tInimese embr\u00fcogenees<\/strong>
\n\t<\/caption>\n
\n\t\t\t\tviljastatud munarakk ehk s\u00fcgoot\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\t\"s\u00fcgoot\"\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
\n\t\t\t\tmoorula ehk kobarloode, \u00fchtlane, eristumata rakkude mass\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"Moorula\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tp\u00f5isloode ehk blastula, inimesel blastots\u00fcst\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"blastots\u00fcst\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0blastots\u00fcsti staadiumis tekivad lootekestad \u2013 koorion ehk k\u00f5ldkest, kusekott ehk allantois, vesikest ehk amnion\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"lootekestad\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tgastrulatsioon ehk karikloote tekkimine\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"gastrulatsioon\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tbioloogiline induktsioon\u00a0\u2013 samadest lootelehtedest\u00a0kujunevad imetajatel samad elundkonnad\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"bioloogiline\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tplatsenta ja naban\u00f6\u00f6ri tekkimine\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"platsenta\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0loote kasvamine ja areng\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"Looted\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tkogu embr\u00fcogenees ja lapse s\u00fcnd\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"embr\u00fcogenees\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tMenstruaalts\u00fckkel kestab 4 n\u00e4dalat = 28 p\u00e4eva = 1 lunaarkuu
Rasedus kestab 40 n\u00e4dalat = 280 p\u00e4eva = 10 lunaarkuud = 9 kalendrikuud.\n<\/p>\n

\n

\n\t\tT\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded
Inimese s\u00fcnnieelne areng\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2460<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n\tInimese ontogees tervikuna\u00a0<\/strong>jaguneb samadesse etappidesse nagu teistelgi imetajatel: looteline ja lootej\u00e4rgne areng<\/p>\n

\"InimeseJuveniilne staadium ehk noorusiga ehk suguk\u00fcpsuse-eelne iga<\/strong>\n<\/p>\n

\n\tJuveniilne staadium\u00a0ehk noorvorm on arenguetapp, mis j\u00e4rgneb s\u00fcnnile.\n<\/p>\n

\n\tJuveniilses staadiumis lapsed\u00a0kasvavad,\u00a0t\u00e4iustub elundkondade talitlus\u00a0ja\u00a0reflektoorne tegevus<\/strong>.\u00a0Juveniilseil\u00a0katteseemnetaimedel\u00a0langevad \u00e4ra\u00a0idulehed\u00a0ning areneb v\u00e4lja\u00a0juurestik, toimub varre pikkus- ja j\u00e4meduskasv ning moodustuvad\u00a0lehed. Juveniilne staadium v\u00f5ib olla pikendatud, kui esineb\u00a0\u00a0neoteenia<\/strong>, mis\u00a0on\u00a0juveniilsete\u00a0omaduste s\u00e4ilimine t\u00e4iskasvanuna.\u00a0Esmalt kirjeldati\u00a0aksolotlil\u00a0\u2013 kahepaiksel, kes saab paljuneda vastsestaadiumis (kullesena).\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tLapsep\u00f5lv<\/strong>\u00a0on\u00a0inimese\u00a0arenguetapp\u00a0s\u00fcnnist\u00a0suguk\u00fcpsuse\u00a0alguseni. Kuigi suguk\u00fcpsuse algus on individuaalselt varieeruv, arvatakse, et lapsep\u00f5lve \u00fclempiir saabub umbes 11\u201313 aasta vanuses.\n<\/p>\n

\n\tInimene\u00a0on neoteeniline v\u00f5rreldes teiste\u00a0inimlastega\u00a0\u2013 ta on ka t\u00e4iskasvanueas v\u00e4hese karvkattega, kolju sarnaneb teiste inimlaste koljuga, lapseea\u00a0\u00f5ppimisv\u00f5ime\u00a0kestab ka t\u00e4iskasvanuna.\n<\/p>\n

\n\tMitmed\u00a0koduloomad\u00a0on neoteenilised v\u00f5rreldes nende metsikute esivanematega. Nt\u00a0kodusiga\u00a0on paljas ja v\u00e4iksemate kihvadega v\u00f5rreldes\u00a0metsseaga.\n<\/p>\n

\n\tRohttaimede\u00a0evolutsioonilist kujunemist\u00a0puudest\u00a0on samuti kirjeldatud kui neoteeniat.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tFertiilne staadium ehk suguk\u00fcpsuse iga<\/strong>\n<\/p>\n

\n\tT\u00e4iskasvanu<\/strong>\u00a0on \u00fcldine m\u00f5iste\u00a0organismi\u00a0arengustaadiumi kohta, mida iseloomustab k\u00fcpsus.\n<\/p>\n

\n\tSelle alla kuuluvad mitmed t\u00e4psemad m\u00f5isted, eelk\u00f5ige\u00a0suguk\u00fcpsus.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tFertiilsele arengustaadiumile eelnevad\u00a0juveniilne\u00a0ning j\u00e4rgneb\u00a0seniilne\u00a0staadium.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tLooduses enamiku organismide elu sellega piirdubki.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tSeniilne staadium ehk raugaiga<\/strong>\n<\/p>\n

\n\tAlates sugufunktsioonide olulisest h\u00e4\u00e4bumisest algab raugaiga, mis l\u00f5peb surmaga.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tSurm<\/strong>\n<\/p>\n

\n\t1.\u00a0Agoonia<\/strong>\u00a0on faas enne\u00a0kliinilist surma\u00a0\u2013\u00a0teadvuse\u00a0ja\u00a0pulsi\u00a0kadumine,\u00a0hingamise\u00a0aeglustumine,\u00a0reflekside\u00a0kadumine. Elundkondade talitlus j\u00e4tkub. Kui agoonias inimene abi ei saa, j\u00e4rgneb kliiniline surm.
2.\u00a0Kliiniliseks surmaks<\/strong>\u00a0kvalifitseerub inimese\u00a0surm\u00a0siis, kui inimese\u00a0pulss, s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gid ja\u00a0hingamine\u00a0katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul.\n<\/p>\n

\n\tRohkem kui 4\u20136 minutit surmaseisundis viibimine p\u00f5hjustab inimesele suure t\u00f5en\u00e4osusega\u00a0ajukahjustusi. See on tingitud hapnikuvaegusest,\u00a0h\u00fcpoksiast.\u00a0Hapnik\u00a0on h\u00e4davajalik aju\u00a0n\u00e4rvirakkude\u00a0elus p\u00fcsimiseks.\n<\/p>\n

\n\tSeet\u00f5ttu on esimesed 5 minutit kriitilise t\u00e4htsusega elustamise seisukohast.\n<\/p>\n

\n\t3.\u00a0Bioloogiline surm<\/strong>\u00a0on\u00a0surma\u00a0faas, mis j\u00e4rgneb\u00a0kliinilisele surmale.\n<\/p>\n

\n\tKuna k\u00f5ige tundlikumad hapnikupuuduse suhtes on\u00a0ajurakud, surevad need esimesena. Meditsiin samastabki bioloogilise surma\u00a0ajusurmaga.\n<\/p>\n

\n\tBioloogilise surma n\u00e4htavateks tunnusteks on keha jahtumine, vere \u00fcmberpaiknemine keha madalamatesse piirkondadesse (koolnulaigud) ja\u00a0lihaskangestus.
\u00a0\n<\/p>\n

\n

\n\t\tT\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded
Vananemine ja surm\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2471<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n

\n\t\tVaata videoid
Inimese viljastumine ja varane areng\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=-7WKUNG9v-w<\/a>
F\u00fc\u00fcsiline areng teismeliseeas\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=DWKWjpVsGng<\/a>
Vananemine ja kognitiivsed v\u00f5imed\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=45qlm6cfHgg<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Inimese munarakkude ja seemnerakkude tekkimise erinevused \u00a0 Ovogenees Spermatogenees Tekkimise algus Looteeas hakkavad\u00a0 ovogoonidest ehk\u00a0munaraku eellastest valmima munarakud ehk ovots\u00fc\u00fcdid.\u00a0Naisel\u00a0l\u00f5peb ovogoonide paljunemine\u00a0looteeas. Esimese eluaasta\u00a0l\u00f5puks on need rakud\u00a0meiootilise\u00a0\u00a0jagunemise esimeses profaasis.\u00a0 Alates murdeeast hakkavad valmima spermatogoonidest viburitega spermid. Tekkimise periood \u00a0Areng j\u00e4tkub …<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":504,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/504"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}