{"id":28,"date":"2024-04-04T08:53:21","date_gmt":"2024-04-04T05:53:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/2-aine-ja-energiavahetus-ning-aineringed\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:46","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:46","slug":"2-aine-ja-energiavahetus-ning-aineringed","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/2-aine-ja-energiavahetus-ning-aineringed\/","title":{"rendered":"2. Aine- ja energiavahetus ning aineringed"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<strong><strong>Aine- ja energiavahetus<\/strong>\u00a0<\/strong>ehk metabolism\u00a0 t\u00e4histab\u00a0organismis\u00a0aset leidvaid s\u00fcnteesi- ja lagundamisprotsesse. Metabolism on\u00a0k\u00f5ikide\u00a0elusorganismide rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide, mille osalusel toimuvad elusrakkudes keemilise energia protsessid, tulemus. Terves organismis on s\u00fcnteesi- ja lagundamisprotsessid omavahel tasakaalus. Oluline komponent metabolismis on\u00a0vesi.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tElusorganismides toimib suunatud energivoog, mis t\u00e4hendab v\u00e4ljastpoolt tulevat p\u00e4ikeseenergiat, mis organismides on tihedalt aineringetega, milles toimub energia muundumine \u00fchest liigist teise ja hajumine soojusena.\n<\/p>\n<p>\n\tUniversaalseks energirikkaks \u00fchendiks on\u00a0<strong>\u00a0ATP\u00a0<\/strong>(adenosiintrifosfaat), mis v\u00f5imaldab organismidel liikuda, hingata, paljuneda, kasvada, areneda,\u00a0 reageerida keskkonnale jne. Makroenergiliseks ehk energiarikkaks teeb ATP molekuli\u00a0 ise\u00e4rasus, mille puhul kolmanda fosfaatr\u00fchma liitmisel ADP-le salvestub ATP molekuli suur hulk energiat (30 kJ\/mol).\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"706\" height=\"417\" class=\"alignnone wp-image-310\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/atp.jpg\" title=\"atp.jpg\" alt=\"ATP\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/atp.jpg 706w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/atp-300x177.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 706px) 100vw, 706px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Aineringe<\/strong>\u00a0on\u00a0\u00f6kos\u00fcsteemis\u00a0(ja\u00a0biosf\u00e4\u00e4ris) toimuv keemiliste elementide ts\u00fckliline liikumine l\u00e4bi lagundamis- ja s\u00fcnteesiprotsesside orgaaniliste \u00fchendite koosseisust anorgaaniliste \u00fchendite koosseisu ja tagasi.\n<\/p>\n<p>\n\tAineringe liikumapanevaks j\u00f5uks on k\u00f5ik organismid, kuiv\u00f5rd enamik keemilisi reaktsioone \u00f6kos\u00fcsteemide aineringes toimub ens\u00fcmaatiliselt, seega elusorganismide toimel. Peamisteks energiaallikateks on seejuures\u00a0p\u00e4ikesekiirgus\u00a0ja\u00a0keemiliste sidemete energia.\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1020\" height=\"595\" class=\"alignnone wp-image-311\" style=\"width: 800px;height: 467px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/ainevahetuse_skeem.jpg\" title=\"ainevahetuse_skeem.jpg\" alt=\"Ainevahetuse skeem\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/ainevahetuse_skeem.jpg 1020w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/ainevahetuse_skeem-300x175.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/ainevahetuse_skeem-768x448.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1020px) 100vw, 1020px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Biosf\u00e4\u00e4ri t\u00e4htsaimad aineringed<\/strong> on bioloogiliste\u00a0makroelementide\u00a0ringed vastavalt makroelemendile, mis osaleb ringluses (O, C, H, N, P, S + H<sub>2<\/sub>O):\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\thapnikuringe,\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ts\u00fcsinikuringe,\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tveeringe,\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tl\u00e4mmastikuringe,\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tfosforiringe,\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tv\u00e4\u00e4vliringe.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<em>NB! Kl\u00f5psa tabelis pildile, et n\u00e4ha seda suuremalt!<\/em>\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" style=\"width: 100%\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t\t<strong>Hapnikuringe<\/strong><br><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/hapnikuringe.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"578\" height=\"410\" class=\"alignnone wp-image-312\" style=\"width: 400px;height: 284px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/hapnikuringe.jpg\" title=\"hapnikuringe.jpg\" alt=\"Hapnikuringe\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/hapnikuringe.jpg 578w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/hapnikuringe-300x213.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 578px) 100vw, 578px\"><\/a>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Hapnikuringe<\/strong> on hapniku liikumine anorgaanilistest \u00fchenditest elusorganismide orgaanilistesse \u00fchenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku liikumine anorgaaniliste \u00fchendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosf\u00e4\u00e4ris on f\u00fctoplanktoni ja taimede elutegevuse tulemus: vee fotol\u00fc\u00fctilisel lagunemisel fotos\u00fcnteesis eraldub vesinik, mis seondub s\u00fcsinikuga, ja hapnik, mis j\u00e4\u00e4b vabaks. Aeroobsetes organismides l\u00e4heb hapnik taas rakuhingamise k\u00e4igus veemolekuli koostisse. Hapniku ja s\u00fcsihappegaasi sisalduse muutused atmosf\u00e4\u00e4ris on omavahel seotud, sest m\u00f5lemad osalevad \u00a0peaaegu fikseeritud vahekorras nii fotos\u00fcnteesi kui hingamise protsessides. Kuna aga hapnikku on atmosf\u00e4\u00e4ris s\u00fcsihappegaasiga v\u00f5rreldes v\u00e4ga palju \u00a0rohkem, siis on \u00a0ka inimtegevusest tingitud hapnikusisalduse suhteline muutumine s\u00fcsihappegaasisisalduse vastava muutumisega v\u00f5rreldes t\u00fchine.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t<strong>S\u00fcsinikuringe<\/strong><br><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/susinikuringe.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"713\" class=\"alignnone wp-image-313\" style=\"width: 400px;height: 279px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/susinikuringe.jpg\" title=\"susinikuringe.jpg\" alt=\"S\u00fcsinikuringe\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/susinikuringe.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/susinikuringe-300x209.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/susinikuringe-768x535.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/a>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>S\u00fcsinikuringe<\/strong> on s\u00fcsiniku liikumine \u00f6kos\u00fcsteemis erinevate \u00f6kos\u00fcsteemi komponentide vahel (atmosf\u00e4\u00e4r, produtsendid, \u00a0konsumendid, lagundajad, varis, huumus). S\u00fcsiniku koguhulk \u00a0suletud \u00f6kos\u00fcsteemis \u00a0seejuures ei muutu. S\u00fcsinikuringe t\u00e4htsad protsessid on <strong>fotos\u00fcntees<\/strong> ja <strong>hingamine<\/strong>. \u00a0Tasakaalus (suletud) \u00f6kos\u00fcsteemis on kogu fotos\u00fcntees v\u00f5rdne kogu hingamisega. S\u00fcsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00d6kos\u00fcsteemi s\u00fcsinikuringe on <strong>avatud<\/strong> ehk mitte tasakaalus, kui s\u00fcsinikku lisandub aineringesse ringev\u00e4listest allikatest (n\u00e4iteks fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamisel), v\u00f5i kui s\u00fcsinik\u00fchendeid v\u00e4ljub aineringest organismidele k\u00e4ttesaamatus vormis (nt orgaaniliste setete v\u00f5i turba moodustumisel).\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Video<\/strong><br><a data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=_dYkByQ9Kmg\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=_dYkByQ9Kmg\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=_dYkByQ9Kmg<\/a>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t<strong>Veeringe<\/strong><br><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/veeringe.png\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"400\" height=\"278\" class=\"alignnone wp-image-314\" style=\"width: 400px;height: 278px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/veeringe.png\" title=\"veeringe.png\" alt=\"Veeringe\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/veeringe.png 400w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/veeringe-300x209.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\"><\/a>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Veeringe<\/strong> \u00a0on Maa vee j\u00e4rjepidev liikumine maapinnal, selle kohal ja \u00a0all. Ringlemise k\u00e4igus v\u00f5ib muutuda vee \u00a0agregaatolek. Veeringe k\u00e4ivitajaks on P\u00e4ike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma. T\u00f5usvad \u00f5huvoolud kannavad veeauru atmosf\u00e4\u00e4ri, kus see k\u00f5rguse kasvades hakkab jahtuma kuni \u00a0kondenseerumiseni, mille tagaj\u00e4rjel moodustuvad pilved. \u00d5huvoolude m\u00f5jul hakkavad pilved Maal liikuma, mis \u00fchinedes \u00fcksteisega suurenevad, kuni k\u00fcllastumisel hakkavad Maa raskusj\u00f5u m\u00f5jul sademetena \u00a0maha langema. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) v\u00f5ivad \u00a0akumuleerides moodustuda liustikud ja \u00a0mandrij\u00e4\u00e4, kus k\u00fclmunud vesi v\u00f5ib p\u00fcsida tuhandeid aastaid. Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusj\u00f5u m\u00f5jul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse v\u00f5i moodustab maapinnal pindmise \u00e4ravoolu. Osa \u00e4ravoolavast veest j\u00f5uab j\u00f5gedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust v\u00f5ib j\u00f5uda j\u00e4rvedesse v\u00f5i \u00a0p\u00f5hjaveekihti. Maapinnal\u00e4hedane vesi rikastab sageli \u00a0pinnaveekogusid v\u00f5i j\u00f5uab allikatena maapinnale, kus moodustab j\u00e4llegi pindmise \u00e4ravoolu. Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda <strong>v\u00e4ikeseks veeringeks<\/strong>.<br><strong>Suure veeringe<\/strong> moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis j\u00f5uab maismaale.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Video<\/strong><br><a data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=jFjI6y46QRk\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=jFjI6y46QRk\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=jFjI6y46QRk<\/a>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t<strong>L\u00e4mmastikuringe<\/strong><br><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/9af6aaf459d9979699be8e30ab2ebe8afee6bf32.png\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1042\" height=\"726\" class=\"alignnone wp-image-317\" style=\"width: 400px;height: 279px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/9af6aaf459d9979699be8e30ab2ebe8afee6bf32.png\" title=\"9af6aaf459d9979699be8e30ab2ebe8afee6bf32.png\" alt=\"L\u00e4mmastikuringe\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/9af6aaf459d9979699be8e30ab2ebe8afee6bf32.png 1042w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/9af6aaf459d9979699be8e30ab2ebe8afee6bf32-300x209.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/9af6aaf459d9979699be8e30ab2ebe8afee6bf32-1024x713.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/9af6aaf459d9979699be8e30ab2ebe8afee6bf32-768x535.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1042px) 100vw, 1042px\"><\/a>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>L\u00e4mmastikuringe<\/strong> on l\u00e4mmastiku ja tema \u00fchendite \u00a0ts\u00fckliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel \u00f6kos\u00fcsteemis. P\u00f5hiline osa (umbes 78%) maakera atmosf\u00e4\u00e4rist koosneb l\u00e4mmastikust. Atmosf\u00e4\u00e4rne l\u00e4mmastik on bioloogiliselt piiratud kasutusega, p\u00f5hjustades l\u00e4mmastiku vajakaj\u00e4\u00e4mist \u00a0erinevates \u00f6kos\u00fcsteemides. \u00a0L\u00e4mmastiku k\u00e4ttesaadavus m\u00f5jutab \u00f6kos\u00fcsteemide v\u00f5tmeprotsesse, h\u00f5lmates primaarproduktsiooni ja lagunemist. Inimtegevus, nagu fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamine, l\u00e4mmastikv\u00e4etiste \u00a0kasutamine ja l\u00e4mmastiku eraldumine heitvette, on suurel m\u00e4\u00e4ral aidanud kaasa l\u00e4mmastiku d\u00fcnaamilisele \u00a0ringlemisele. Bioloogiliselt kasutatavad l\u00e4mmastiku vormid on \u00a0l\u00e4mmastiku anorgaanilised redutseerunud \u00fchendid \u00a0(ammoniaak NH<sub>3<\/sub>, ammoonium NH<sub>4<\/sub><sup>+<\/sup>), anorgaanilised oks\u00fcdeerunud \u00fchendid (NO<sub>x<\/sub>, HNO<sub>3<\/sub>, N<sub>2<\/sub>O ja NO<sub>3<\/sub><sup>\u2013<\/sup>) ning orgaanilised \u00fchendid (uurea, amiinid, \u00a0proteiinid jt).\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00d5hus on vaba N<sub>2<\/sub> (l\u00e4mmastik) k\u00e4ttesaadav v\u00e4hestele \u00a0bakteritele (n\u00e4iteks m\u00fcgarbakterid), kes on v\u00f5imelised redutseerima l\u00e4mmastikku ammooniumiks. Taimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsetest l\u00e4mmastiku\u00fchenditest (p\u00f5hiliselt nitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid \u00a0ammoniaaki \u00a0ja ammooniumi\u00fchendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse \u00a0ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi l\u00e4mmastiku\u00fchendeid allub \u00a0nitrifikatsioonile, oks\u00fcdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure kontsentratsiooni korral nitraadid \u00a0bioakumuleeruvad ja v\u00f5ivad saada ohtlikuks loomorganismidele.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Video<\/strong><br><a data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=DsCMYyQ0NWU\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=DsCMYyQ0NWU\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=DsCMYyQ0NWU<\/a>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t<strong>Fosforiringe<\/strong><br><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/fosforiringe.png\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1117\" height=\"778\" class=\"alignnone wp-image-315\" style=\"width: 400px;height: 279px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/fosforiringe.png\" title=\"fosforiringe.png\" alt=\"Fosforiringe\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/fosforiringe.png 1117w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/fosforiringe-300x209.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/fosforiringe-1024x713.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/fosforiringe-768x535.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1117px) 100vw, 1117px\"><\/a>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Fosfaadid<\/strong> liiguvad l\u00e4bi taimede ja loomade kiiresti. Seevastu protsess, millega fosfaadid liiguvad mulda v\u00f5i ookeani, on v\u00e4ga aeglane, muutes fosforiringe \u00fcheks k\u00f5ige aeglasemaks biogeokeemiliseks ringeks. Fosforit ei ole \u00fcldjuhul v\u00f5imalik leida gaasilisel kujul. Fosfor v\u00f5ib esineda vaid eritingimustes fosfiinina (PH<sub>3<\/sub>). Tavaliselt k\u00e4ib ringlus l\u00e4bi vee, mulla ja setete. Fosfor on tavaliselt piirav toitaine, mida v\u00f5ib leida j\u00f5gedest, j\u00e4rvedest ja mujalt mageveekeskkonnast. Kivimite ja setete kuludes aja jooksul fosfaadid vabanevad.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tAtmosf\u00e4\u00e4ris esineb fosfor peamiselt v\u00e4ikeste tolmuosakestena. Fosfaadid murenevad mulda kivimitest. Vihmavesi peseb maismaa- s\u00fcsteemidest fosfaate v\u00e4lja, aga seda kadu tasakaalustavad murenemise tagaj\u00e4rjel tekkivad fosfaadid. Mullas on fosfaat \u00a0absorbeerunud savi pinnale ja orgaanilise aine osakestele ning on sel viisil seotud. Taimed lahustavad fosfaadi ioniseeritud vorme.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tTaimes\u00f6\u00f6jad omastavad fosforit taimedest toitudes ja lihas\u00f6\u00f6jad omastavad fosforit, toitudes taimes\u00f6\u00f6jatest. Taimes\u00f6\u00f6jad ja lihas\u00f6\u00f6jad eritavad fosforit j\u00e4\u00e4tmena uriinis ja roojas. Fosfor vabaneb tagasi mulda taimse v\u00f5i loomse p\u00e4ritoluga ainena, mis laguneb, ja ringe kordub uuesti.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Video<\/strong><br><a data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=tm2LG5ScT1g\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=tm2LG5ScT1g\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=tm2LG5ScT1g<\/a>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t<strong>V\u00e4\u00e4vliringe<\/strong><br><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/figure_46_03_10-1024x713.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"713\" class=\"alignnone wp-image-316\" style=\"width: 400px;height: 279px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/figure_46_03_10-1024x713-1.jpg\" title=\"figure_46_03_10-1024\u00d7713.jpg\" alt=\"V\u00e4\u00e4vliringe\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/figure_46_03_10-1024x713-1.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/figure_46_03_10-1024x713-1-300x209.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/figure_46_03_10-1024x713-1-768x535.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/a>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>V\u00e4\u00e4vliringe<\/strong> on biogeokeemiline ts\u00fckkel, kus v\u00e4\u00e4vel ja tema \u00fchendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse \u00a0vahel, kusjuures muutub v\u00e4\u00e4vli oks\u00fcdatsiooniaste. V\u00e4\u00e4vliringe olulisimad etapid on j\u00e4rgmised: orgaanilise v\u00e4\u00e4vli muutumine anorgaaniliseks \u00a0ehk vesiniksulfiidiks \u00a0(H<sub>2<\/sub>S); sulfiidi, elementaarv\u00e4\u00e4vli (S) ja teiste v\u00e4\u00e4vli\u00fchendite oks\u00fcdeerumine sulfaatideni (SO<sub>4<\/sub><sup>2-<\/sup>); \u00a0sulfaatide redutseerimine sulfiidideks; mikroobide kaasabil v\u00e4\u00e4vli\u00fchendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks v\u00e4\u00e4vliks.\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tInimese m\u00f5ju v\u00e4\u00e4vliringele avaldub peamiselt v\u00e4\u00e4veldioksiidi (SO<sub>2<\/sub>) emissioonil vabrikutest ja sisep\u00f5lemismootorist. V\u00e4\u00e4veldioksiidid v\u00f5ivad sademete koostisosana ka maapinnale j\u00f5uda, kus see v\u00f5ib oks\u00fcdeeruda sulfaatideks (olles toksiline m\u00f5ningatele taimedele). Samuti v\u00f5ib v\u00e4\u00e4veldioksiid atmosf\u00e4\u00e4ris redutseeruda sulfiidiks v\u00f5i oks\u00fcdeeruda sulfaatideks, mis veega (sademetega) reageerides moodustab v\u00e4\u00e4velhappe, mis on \u00fcks happesademete peakomponente.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Video<\/strong><br><a data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=bjlhuLabIzw\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=bjlhuLabIzw\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=bjlhuLabIzw<\/a><br>NB! Kahjuks ei ole eestikeelseid subtiitreid\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\u00a0<\/p>\n<blockquote>\n<h4>\n\t\tT\u00e4iendav info<br>\n\t<\/h4>\n<p>\n\t\tAine- ja energiavahetus\u00a0<a href=\"https:\/\/www.taskutark.ee\/aine-ja-energiavahetus\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.taskutark.ee\/aine-ja-energiavahetus\/<\/a>\n\t<\/p>\n<p>\n\t\t<strong>Vaata videoid<\/strong><br>Aineringed\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ccWUDlKC3dE\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ccWUDlKC3dE<\/a><br>Aine- ja energiavahetus (metabolism)\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ST1UWnenOo0\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ST1UWnenOo0<\/a><br>ATP\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=YQfWiDlFEcA&amp;t=50s\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=YQfWiDlFEcA&amp;t=50s<\/a>\n\t<\/p>\n<p>\n\t\t<strong>Videote subtiitrite t\u00f5lkimine eesti keelde<\/strong><br>1. Vajuta seadete hammasrattale<br>2. Vali seadetest \u201cSubtiitrid\u201d (subtitles)<br>3. Vali men\u00fc\u00fcst \u201cAutomaatne t\u00f5lkimine\u201d<br>4. Vali keeleks \u201cEstonian\u201d\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\u00a0<\/p>\n<blockquote>\n<h4>\n\t\t<strong>Oluline info, mida meelde j\u00e4tta<\/strong><br>\n\t<\/h4>\n<ul>\n<li>\n\t\t\tAineringe liikumapanevaks j\u00f5uks on k\u00f5ik organismid, kuiv\u00f5rd enamik keemilisi reaktsioone \u00f6kos\u00fcsteemide aineringes toimub ens\u00fcmaatiliselt, seega elusorganismide toimel.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tPeamisteks energiaallikateks on seejuures\u00a0p\u00e4ikesekiirgus\u00a0ja\u00a0keemiliste sidemete energia.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tBiosf\u00e4\u00e4ri t\u00e4htsaimad aineringed on bioloogiliste\u00a0makroelementide\u00a0ringed \u2013\u00a0s\u00fcsiniku-,\u00a0l\u00e4mmastiku-,\u00a0fosfori-,\u00a0hapniku-\u00a0ja\u00a0v\u00e4\u00e4vliringe. Samuti\u00a0veeringe.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tK\u00f5ik organismid \u00f6kos\u00fcsteemis nii s\u00fcnteesivad keerukamaid orgaanilisi \u00fchendeid, kasutades seejuures anorgaanilisi aineid, kui ka lagundavad orgaanilisi \u00fchendeid lihtsamaiks, sealhulgas anorgaanilisteks aineteks. Seejuures esineb funktsioonide jaotumine organismir\u00fchmade vahel, kuiv\u00f5rd \u00fckski organism ei suuda l\u00e4bi viia k\u00f5iki aineringe reaktsioone. Organismir\u00fchmadest on seejuures k\u00f5ige multifunktsionaalsemad\u00a0bakterid\u00a0ning suhteliselt v\u00e4hemaid aineringe protsesse suudavad l\u00e4bi viia\u00a0taimed\u00a0ja\u00a0loomad.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\u00d6kos\u00fcsteemide aineringes on t\u00e4htis koht s\u00fcsinikuringe initsiaatoriteks\u00a0autotroofsed\u00a0organismid (osa baktereid ja enamik taimi), kes suudavad anorgaanilistest s\u00fcsiniku\u00fchenditest valmistada\u00a0orgaanilisi aineid, mida seej\u00e4rel\u00a0heterotroofid\u00a0keerukamateks v\u00f5i lihtsamateks muundavad.\u00a0\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tSurnud heterotroofsed ja autotroofsed organismid muundatakse\u00a0lagundavate\u00a0organismide eluk\u00e4igus tagasi\u00a0mineraalaineiks,\u00a0veeks\u00a0jt\u00a0aineteks, mida kasutavad nii autotroofid kui ka heterotroofid oma elutegevuses.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aine- ja energiavahetus\u00a0ehk metabolism\u00a0 t\u00e4histab\u00a0organismis\u00a0aset leidvaid s\u00fcnteesi- ja lagundamisprotsesse. Metabolism on\u00a0k\u00f5ikide\u00a0elusorganismide rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide, mille osalusel toimuvad elusrakkudes keemilise energia protsessid, tulemus. Terves organismis on s\u00fcnteesi- ja lagundamisprotsessid omavahel tasakaalus. Oluline komponent metabolismis on\u00a0vesi.\u00a0 Elusorganismides toimib suunatud energivoog, mis &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-28","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":479,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions\/479"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}