- \n
- \n
\n\t\t\tToiduenergia. Enamus organisme saab energiat l\u00e4bi toidu tarbimise. Nad lagundavad toidus sisalduvaid orgaanilisi \u00fchendeid, nagu s\u00fcsivesikud ja rasvad, et saada energiat ainevahetusprotsessideks.\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n
- \n
\n\t\t\tFotos\u00fcntees. Taimed, vetikad ja m\u00f5ned bakterid suudavad p\u00e4ikesevalgust kasutades viia l\u00e4bi fotos\u00fcnteesi, mille k\u00e4igus nad toodavad orgaanilisi \u00fchendeid (nt gl\u00fckoosi) ja eraldavad hapnikku. See on oluline energiaallikas nii nendele organismidele endile kui ka teistele organismidele, kes neid tarbivad.\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n<\/ol>\n
\n\t
J\u00e4relikult on organismidel\u00a0 pidevalt vaja lisaenergiat v\u00e4ljastpoolt, Maa puhul on selleks energiaallikaks P\u00e4ike.
Vastavalt sellele, missugust energia liiki organismid suudavad omastada, jagatakse neid j\u00e4rgnevalt:\n<\/p>\n\n\t
![\"Joonis.](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/energia_liigid.jpg\" "\\"Joonis.")
\n<\/p>\n\n\tS\u00fcsinik
\n<\/h4>\n\n\tK\u00f5ik elusorganismid koosnevad s\u00fcsinikku sisaldavatest \u00fchenditest. S\u00fcsinikuringe kirjeldab, kuidas s\u00fcsinik liigub looduses erinevate protsesside kaudu.\n<\/p>\n
- \n
- \n
\n\t\t\tFotos\u00fcntees.<\/strong>
Nagu eelnevalt mainitud, omastavad\u00a0taimed ja teised fotos\u00fcnteesivad organismid s\u00fcsinikku atmosf\u00e4\u00e4rist ja muudavad selle orgaanilisteks molekulideks.\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n- \n
\n\t\t\tHingamine.<\/strong>
K\u00f5ik organismid, sealhulgas taimed, saavad energiat aine- ja energiavahetuse k\u00e4igus, lagundades orgaanilisi \u00fchendeid, mida nad on toidust saanud v\u00f5i fotos\u00fcnteesi tulemusena tootnud. Selle k\u00e4igus eraldatakse s\u00fcsinikdioksiid atmosf\u00e4\u00e4ri.\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n- \n
\n\t\t\tLagunemine.<\/strong>
Kui organismid surevad, lagundatakse nad teiste organismide, sh bakterite, seente ja putukate abil. Selles protsessis vabaneb s\u00fcsinik uuesti atmosf\u00e4\u00e4ri.\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n- \n
\n\t\t\tS\u00fcsinikuringe ookeanis.<\/strong>
Ookeanid m\u00e4ngivad olulist rolli s\u00fcsiniku ringluses. Ookeanivees lahustub s\u00fcsinikdioksiid ja taimed ookeanis v\u00f5ivad seda kasutada fotos\u00fcnteesiks. Samuti v\u00f5ivad ookeanid toimida s\u00fcsiniku hoiualana, kui s\u00fcsinik seotakse mereorganismide poolt, mis langevad merep\u00f5hja ja moodustavad setteid.\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n<\/ol>\n\n\tKogu s\u00fcsinikuringe tasakaalustamine on v\u00e4ga oluline, et s\u00e4ilitada organismide elukeskkond. Inimtegevus, nagu fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamine ja metsade raadamine, on viinud s\u00fcsiniku sisalduse suurenemiseni atmosf\u00e4\u00e4ris, mis omakorda on seotud kliimamuutustega. Seet\u00f5ttu on vajalikud meetmed s\u00fcsinikuheitmete v\u00e4hendamiseks ja s\u00e4\u00e4stlikuma s\u00fcsinikuringe edendamiseks.\u00a0\n<\/p>\n
\n\tElu Maal p\u00f5hineb s\u00fcsiniku \u00fchenditel, mille mitmekesisusest r\u00e4\u00e4giti kursuse esimeses peat\u00fckis. Seega on s\u00fcsinik ja s\u00fcsinikuringe m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega, sest s\u00fcsiniku\u00fchendid reguleerivad k\u00f5iki eluprotsesse organismides.\n<\/p>\n
\n\t
![\"S\u00fcsiniku\u00fchendid\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/molekulid.png\" "\\"molekulid.png\\"")
\n<\/p>\n\n
\n\t\tT\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded
\n\t<\/h4>\n\n\t\tOrganismide energiavajadus\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2483<\/a>
Aine- ja energiavahetus\u00a0https:\/\/www.taskutark.ee\/aine-ja-energiavahetus\/<\/a>\n\t<\/p>\n\n\t\tVaata videot<\/strong>
Aine ja energia organismides\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=NUFbQUOLAXc<\/a>\n\t<\/p>\n\n\t\tVideote subtiitrite t\u00f5lkimine eesti keelde<\/strong>
1. Vajutage seadete hammasrattale.
2. Valige seadetest \u201cSubtiitrid\u201d (subtitles)
3. Valige men\u00fc\u00fcst \u201cAutomaatne t\u00f5lkimine\u201d
4. Valige keeleks \u201cEstonian\u201d\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n
\n\t\tOluline info, mida meelde j\u00e4tta
\n\t<\/h4>\n- \n
- \n\t\t\tEnergiat\u00a0<\/strong>defineeritakse f\u00fc\u00fcsikas kui\u00a0keha<\/a>\u00a0v\u00f5i\u00a0j\u00f5u<\/a>\u00a0v\u00f5imet teha\u00a0t\u00f6\u00f6d<\/a>. \u00a0\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tEnergia\u00a0<\/strong>j\u00e4\u00e4vuse seadus\u00a0on olulisemaid\u00a0j\u00e4\u00e4vusseadusi<\/a>\u00a0f\u00fc\u00fcsikas<\/a>, mis v\u00e4idab, et\u00a0isoleeritud s\u00fcsteemi<\/a>\u00a0energia<\/a>\u00a0on\u00a0ajas<\/a>\u00a0muutumatu suurus (energia on j\u00e4\u00e4v).\u00a0\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tEnergia j\u00e4\u00e4vuse seadusest j\u00e4reldub, et energia ei teki ega kao, ta v\u00f5ib vaid muunduda \u00fchest liigist teise ning kanduda \u00fchelt kehalt teisele. Sellest tulenevalt\u00a0v\u00f5ib energia j\u00e4\u00e4vuse seadust s\u00f5nastatada ka j\u00e4rgnevalt:\u00a0\u201cIgiliikuri<\/a>\u00a0(perpetuum mobile<\/i>) ehitamine on v\u00f5imatu\u201d.\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tF\u00fc\u00fcsikaseadused kehtivad ka bioloogias, kuid bioloogilistel s\u00fcsteemidel on erinevalt f\u00fc\u00fcsikalistest s\u00fcsteemides pidevalt vaja lisaenergiat v\u00e4ljastpoolt. Sellise v\u00e4lise energia allikaks Maal on P\u00e4ike.\u00a0\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tP\u00e4ikeseenergiat saavad kasutada rohelised taimed, vetikad\u00a0 ja fotos\u00fcnteesivad bakterid\u00a0fotos\u00fcnte<\/strong>es<\/strong>is.\u00a0<\/strong>\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tLoomad ja seened ning teised\u00a0heterotroofid<\/strong>\u00a0(sh. algloomad ja limakud) saavad\u00a0autotroofid<\/strong>e<\/strong>\u00a0toodetud orgaanilistest ainetest energiat\u00a0hingamise<\/strong>\u00a0k\u00e4igus.\u00a0\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tTermod\u00fcnaamika teine seadus<\/strong>\u00a0k\u00e4sitleb looduslike\u00a0protsesside<\/a>\u00a0mittep\u00f6\u00f6ratavust<\/a>\u00a0ehk\u00a0isoleeritud s\u00fcsteemis<\/a>\u00a0kulgevad k\u00f5ik protsessid\u00a0entroopia<\/a>\u00a0(korrap\u00e4ratuse)\u00a0kasvu suunas (kui energia kasvab, siis korrap\u00e4ratus v\u00e4heneb ja vastupidi).\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tKui energiat j\u00e4\u00e4b v\u00e4ga v\u00e4heks v\u00f5i see saab otsa, siis entroopia ehk korrap\u00e4ratuse suurenemise t\u00f5ttu ei ole keerukal organismil elamine\u00a0v\u00f5imalik.\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tUniversaalseks energiarikkaks ehk makroergiliseks \u00fchendiks on\u00a0ATP<\/strong>\u00a0(adenosiintrifosfaat).\u00a0\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tOrganismides toimub ainevahetus v\u00e4liskeskkonna ja sisekeskkonna vahel ning m\u00f5lemal juhul, nii ainete omastamisel kui eraldamisel, kulub energiat. Seega ei saa ainevahetus toimuda ilma energiat kulutamata ja energiavahetus organismi ja v\u00e4liskeskkonna vahel ei toimu ainet vahetamata.\n\t\t<\/li>\n
- \n\t\t\tKuna\u00a0s\u00fcsinik\u00a0<\/strong>on\u00a0<\/strong>v\u00f5tmet\u00e4htsusega makroelement orgaanilistes ainetes, siis aine-ja energiavahetuses on oluline roll s\u00fcsinikul ja\u00a0s\u00fcsinikuringel.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Energia Organismide energia- ja s\u00fcsinikuvajadus on oluline nende elluj\u00e4\u00e4miseks, kasvuks ja arenguks. Energia on vajalik elutegevuse toetamiseks, nagu liikumine, ainevahetus, kasv ja paljunemine. S\u00fcsinik on oluline element k\u00f5igis organismides, kuna see on osa orgaanilistest \u00fchenditest, nagu valgud, s\u00fcsivesikud, rasvad ja …<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-27","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":480,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions\/480"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
- \n\t\t\tEnergia\u00a0<\/strong>j\u00e4\u00e4vuse seadus\u00a0on olulisemaid\u00a0j\u00e4\u00e4vusseadusi<\/a>\u00a0f\u00fc\u00fcsikas<\/a>, mis v\u00e4idab, et\u00a0isoleeritud s\u00fcsteemi<\/a>\u00a0energia<\/a>\u00a0on\u00a0ajas<\/a>\u00a0muutumatu suurus (energia on j\u00e4\u00e4v).\u00a0\n\t\t<\/li>\n
- \n
- \n