{"id":26,"date":"2024-04-04T08:53:21","date_gmt":"2024-04-04T05:53:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/5-bakterite-kasutamine-biotehnoloogias\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:46","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:46","slug":"5-bakterite-kasutamine-biotehnoloogias","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/5-bakterite-kasutamine-biotehnoloogias\/","title":{"rendered":"5. Bakterite kasutamine biotehnoloogias"},"content":{"rendered":"<h4 dir=\"ltr\">\n\tBiotehnoloogia<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tBiotehnoloogia on teaduse ja tehnoloogia haru, mis kasutab erinevaid organisme, rakendades neid bioloogiliste protsesside uuringutes, arendades uusi tooteid ja tehnoloogiaid ning parandades olemasolevaid. See h\u00f5lmab geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia, mikrobioloogia, rakubioloogia ja muude sellega seotud valdkondade rakendamist.\n<\/p>\n<p>\n\tBiotehnoloogia kasutab\u00a0 baktereid, p\u00e4rmseeni, taimi ja loomi, eriti inimese geneetilist materjali (DNA) ja bioloogilisi s\u00fcsteeme, et toota kasulikke tooteid v\u00f5i teha teadusuuringuid. See v\u00f5ib h\u00f5lmata erinevaid rakendusi, n\u00e4iteks biolagunevate materjalide, nagu bioj\u00e4\u00e4tmete, biomassi ja puidu t\u00f6\u00f6tlemine, ravimite tootmine, geenmuundatud organismide (GMO) kasutamine,\u00a0keskkonnaprobleemide lahendamine (n\u00e4iteks reostuse bioloogiliseks puhastamiseks v\u00f5i taastuvenergia tootmiseks biok\u00fctuste kaudu),\u00a0geneetiliste haiguste diagnoosimine ja riskianal\u00fc\u00fcs ning p\u00e4rilikkuse uurimine jne.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" style=\"width: 100%\">\n<caption>\n<h4>\n\t\t\tBakterite kasutamine biotehnoloogias<br>\n\t\t<\/h4>\n<\/caption>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Ravimite tootmine<\/strong><br>Baktereid kasutatakse ravimite, sealhulgas antibiootikumide ja insuliini tootmiseks.\u00a0Nende abil saab toota suuri koguseid soovitud aineid kiiremini ja odavamalt kui traditsioonilised meetodid.\u00a0Paljud looduslikud antibiootikumid on p\u00e4rit bakteritest v\u00f5i on nendega seotud.<br>\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Valkude tootmine<\/strong><br>Bakterid on kasulikud v\u00f5\u00f5rvalkude tootmiseks, n\u00e4iteks rekombinantsete valkude tootmiseks. Nad v\u00f5ivad s\u00fcnteesida inimese valke, n\u00e4iteks insuliini, kasvuhormoone ja koagulatsioonifaktoreid, mida saab kasutada meditsiinilistel eesm\u00e4rkidel.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Bioremediatsioon<\/strong><br>Bakterid on olulised keskkonnareostuse puhastamisel. M\u00f5ned bakterid on v\u00f5imelised lagundama ja neutraliseerima reostust, sealhulgas naftasaadusi, raskemetalle ja keemilisi \u00fchendeid.<br>Baktereid saab kasutada bioloogilise puhastustehnoloogiana, et lagundada orgaanilisi aineid ja j\u00e4\u00e4tmeid, nagu reovee puhastamine, kompostimine ja j\u00e4\u00e4tmete biolagundamine.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Vesiniku tootmine<\/strong><br>M\u00f5ned bakterid suudavad kasutada fotos\u00fcnteesi k\u00e4igus p\u00e4ikesevalgust ja veest eraldatud vesinikku. See omadus v\u00f5imaldab kasutada baktereid taastuvenergiaallikana, eriti vesiniku tootmisel.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>K\u00e4\u00e4rimine<\/strong><br>Baktereid kasutatakse toiduainet\u00f6\u00f6stuses erinevate toodete, nagu jogurt, juust, hapukapsas ja marineeritud kurkide valmistamisel. Bakterid aitavad kaasa toiduainete maitse, tekstuuri ja s\u00e4ilivuse arendamisele.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Geenitehnoloogia<\/strong><br>Selle abil saab bakterite geneetilist materjali muundada, et toota spetsiifilisi aineid. N\u00e4iteks v\u00f5ib bakteritesse viia geene, mis v\u00f5imaldavad neil toota tervisele kasulikke valke v\u00f5i biokeemilisi \u00fchendeid, mida kasutatakse t\u00f6\u00f6stuses.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Biok\u00fctuste tootmine<\/strong><br>Bakterid v\u00f5ivad olla ka biok\u00fctuste, nagu biogaas ja biodiisel, tootmise olulised tegurid. Nad suudavad lagundada orgaanilisi aineid, nagu biomass ja j\u00e4\u00e4tmed, ning toota bioloogilistest materjalidest energiaallikaid.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Biotehnoloogilised sensorid<\/strong><br>Baktereid v\u00f5ib kasutada biosensoritena, mille abil tuvastatakse erinevaid aineid v\u00f5i keskkonnatingimusi. Need v\u00f5ivad aidata n\u00e4iteks vee puhtuse, toiduohutuse v\u00f5i \u00f5husaaste j\u00e4lgimisel.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\u00a0<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>T\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong><br>Uued v\u00f5imalused biotehnoloogias\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2510\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2510<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<div id=\"gtx-trans\" style=\"position: absolute;left: 711px;top: 1063.22px\">\n<div class=\"gtx-trans-icon\">\n\t\t\u00a0\n\t<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Biotehnoloogia Biotehnoloogia on teaduse ja tehnoloogia haru, mis kasutab erinevaid organisme, rakendades neid bioloogiliste protsesside uuringutes, arendades uusi tooteid ja tehnoloogiaid ning parandades olemasolevaid. See h\u00f5lmab geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia, mikrobioloogia, rakubioloogia ja muude sellega seotud valdkondade rakendamist. Biotehnoloogia kasutab\u00a0 baktereid, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-26","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":481,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions\/481"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}