{"id":25,"date":"2024-04-04T08:53:21","date_gmt":"2024-04-04T05:53:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/4-bakterite-ja-seente-tahtsus-looduses-ja-inimese-elus\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:46","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:46","slug":"4-bakterite-ja-seente-tahtsus-looduses-ja-inimese-elus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/4-bakterite-ja-seente-tahtsus-looduses-ja-inimese-elus\/","title":{"rendered":"4. Bakterite ja seente t\u00e4htsus looduses ja inimese elus"},"content":{"rendered":"<h4>\n\t1. Bakterite t\u00e4htsus<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tEnamik bakteritest\u00a0on<strong>\u00a0heterotroofid ,\u00a0<\/strong>kes\u00a0kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt s\u00fcnteesitud orgaanilisi aineid. Toitaineid omastavad osmoosi teel \u00fcmbritsevast keskkonnast. Kasutavad toitumiseks k\u00f5ikv\u00f5imalikke orgaanilisi \u00fchendeid (n\u00e4iteks valke ja suhkruid), kuid on v\u00f5imelised lagundama ka teistele k\u00f5lbmatuid aineid \u2013 tselluloos ja nafta.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Autotroofsed<\/strong>\u00a0\u2013 s\u00fcnteesivad ise orgaanilisi aineid (nt veekogudes elavad ts\u00fcanobakterid), alustades niimoodi toiduahelaid ja tootes hapnikku.\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" style=\"width: 100%\">\n<caption>\n<p>\n\t\t\t<strong>Bakterite t\u00e4htsus, kasulikkus ja kahjulikkus<\/strong>\n\t\t<\/p>\n<\/caption>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Bakteritel on t\u00e4htis roll looduses\u00a0<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tBakterid on surnud organismide ja j\u00e4\u00e4kainete lagundajad, koos seentega moodustavad laguahelaid.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Mulla viljakus<\/strong>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tBakterid m\u00e4ngivad olulist rolli mulla viljakuse s\u00e4ilitamisel. Nad aitavad taimi toitainetega varustada, nagu n\u00e4iteks l\u00e4mmastik, mis on taimede kasvuks oluline, seega on bakteritel on oluline\u00a0roll mulla kujundamisel.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Bioremediatsioon<\/strong>\u00a0\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tBakterid suudavad lagundada mitmesuguseid saasteaineid, nagu nafta ja teised s\u00fcsivesinikud. See omadus v\u00f5imaldab neid kasutada saastunud keskkonna puhastamiseks.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Looduslikud puhastajad<\/strong>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tBakterid osalevad veekogude puhastamisel, aitades lagundada orgaanilisi aineid ja v\u00e4hendades veereostust.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Kliimamuutuste m\u00f5jutajad<\/strong>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tM\u00f5ned bakterid osalevad atmosf\u00e4\u00e4ri s\u00fcsinikuringes, m\u00f5jutades seel\u00e4bi kliimamuutusi.\u00a0Paljud bakterid on heterotroofsed, mis t\u00e4hendab, et nad kasutavad organismide orgaanilist ainet oma toiduks.\u00a0muutes need taas toitaineteks, mis on k\u00e4ttesaadavad teistele organismidele. See protsess on oluline \u00f6kos\u00fcsteemi tasakaalu s\u00e4ilitamiseks.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tBakterid osalevad ka k\u00f5igi peamiste keemiliste elementide (s\u00fcsiniku, hapniku, l\u00e4mmastiku, fosfori ja v\u00e4\u00e4vli) looduslikes ringetes.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Bakteritel on t\u00e4htis roll teistes organismides<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tInimese j\u00e4mesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi \u00fchendeid, mida inimese seedes\u00fcsteem ise\u00a0lagundada ei j\u00f5ua.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tLoomade j\u00e4mesooles elavad bakterid aitavad lagundada tselluloosi (taimtoidulised loomad).\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tPatogeensed ehk t\u00f5vestavad\u00a0 bakterid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada terviseh\u00e4ireid (n\u00e4iteks hingamisteede haiguseid).\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Bakterite t\u00e4htsus inimese igap\u00e4evases elus<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tToiduainete t\u00f6\u00f6stuses \u2013\u00a0 kapsa, piima, kurgi hapendamine; alkoholi tootmine, juustu valmistamine\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tEnergeetikas \u2013 etanooli tootmine k\u00fctuset\u00f6\u00f6stuses\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tSeakasvatuses eralduva l\u00e4ga kasutamine metaani saamiseks (gaas elamute k\u00fctteks vms.)\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tTaimekasvatuses \u2013 \u00a0biot\u00f5rje, seenhaiguste ravi\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tMetallurgias \u2013 metallide tootmine (raud, uraan)\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tValguliste ens\u00fc\u00fcmide tootmises (juustu valmistamiseks, suhkru tootmiseks), tekstiilit\u00f6\u00f6stuses kangaste t\u00f6\u00f6tlemiseks\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tFarmaatsiat\u00f6\u00f6stuses antibiootikumide valmistamiseks ja\u00a0 insuliini valmistamiseks jms.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tKeskkonnakaitses \u2013 bioloogilistes veepuhastusjaamades.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tBiotehnoloogia uurimisobjektina (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks).\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>T\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong>\n\t<\/p>\n<p>\n\t\tBakterite m\u00f5ju loodusele ja inimtegevusele\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2525\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2525<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\t2. Seente t\u00e4htsus looduses ja inimese elus<br>\n<\/h4>\n<p>Seente rolli looduses on alahinnatud, sest evolutsiooniliselt v\u00f5imaldasid\u00a0 seened taimedel elu alustamist maismaal ning ka t\u00e4nap\u00e4eval 92% taimedest on vastastikku kasulikus kooselus \u2013 mutualismis \u2013 seentega, v\u00f5imaldades neil paremini saada vett ning mineraalaineid ning suhelda omavahel.<br>M\u00f5ne seeneliigi poolt eritatavad keemilised \u00fchendid on osutunud efektiivseks ravimiks, kasulikuks tooraineks toiduainet\u00f6\u00f6stusele v\u00f5i ohtlike t\u00f6\u00f6stusj\u00e4\u00e4tmete lagundajateks, teine osa aga kasulikeks kultuurtaimede juures s\u00fcmbiontideks, mis soodustavad taime kasvu v\u00f5i t\u00f5rjuvad juureparasiite.<br>\u00a0<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" style=\"width: 100%\">\n<caption>\n\t\t<strong>Seente t\u00e4htsus<\/strong><br>\n\t<\/caption>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Seente roll looduses<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tSeened on t\u00e4htsad surnud organismide\u00a0<strong>lagundajad<\/strong>. Lagunemise k\u00e4igus muundatakse\u00a0orgaanilised ained j\u00e4rk-j\u00e4rgult lihtsamateks aineteks.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tSeened on bakterite k\u00f5rval \u00fched peamised toiduainete riknemise p\u00f5hjustajad, kuna nad v\u00f5ivad kasvada\u00a0 k\u00f5igil toiduainetel.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>M\u00fckoriisaks<\/strong>\u00a0ehk\u00a0<strong>seenjuureks<\/strong>\u00a0nimetatakse seente ja taimejuurte kooseluvormi, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (s\u00fcmbioosi\u00a0 alaliik mutualism). M\u00fckoriisaseened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juureparasiitide eest. Seen aga saab taimelt kasvuks vajalikke orgaanilisi \u00fchendeid ning vitamiine. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure ja seenerakkude \u00fchisstruktuurid. See v\u00f5imaldab taimedel paremini hankida eluks vajalikke toitaineid. Mikroskoopilise seeneh\u00fc\u00fcfi kontakt mullaga on parem ja seeneniidistik levib suuremale alale kui tavaliselt.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tTeine seentega vastastikku kasulik kooseluvorm on seene ja rohevetika v\u00f5i ts\u00fcanobakteri vahel moodustuv\u00a0<strong>samblik<\/strong>. Samblikud jagatakse nende vegetatiivse keha ehk talluse ehituse j\u00e4rgi koorik-, leht- ja p\u00f5\u00f5sassamblikeks. Samblikel on oluline roll mulla tekkel ja mulla varustamisel l\u00e4mmastikuga ning<br>lisaks sellele on ta ka paljudele loomadele toiduks.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Seenem\u00fcrgitusi<\/strong>\u00a0ehk m\u00fckotoksikoose p\u00f5hjustab tavaliselt m\u00fcrkseente s\u00f6\u00f6mine. Eestis levinud surmavalt\u00a0\u00a0m\u00fcrgised seened on valge ja roheline k\u00e4rbseseen. Nende k\u00e4rbseseente m\u00fcrgitunnused\u00a0ilmnevad alles 12 \u2013 24\u00a0h m\u00f6\u00f6dudes. Tunnusteks on iiveldus, k\u00f5huvalu ja oksendamine.<br>Lisaks seenem\u00fcrgitustele p\u00f5hjustavad seened inimesele ka nakkushaigusi ehk\u00a0m\u00fckoose.\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Majavamm<\/strong>\u00a0on \u00fcks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euroopasse. Majavamm kahjustab enamasti okaspuitu. Eestis v\u00f5ib looduses kohata metsavammi.\n<p>\n\t\t\t\t\tMajavammi v\u00e4ltimiseks peavad ruumid olema h\u00e4sti ventileeritud ja puitkonstruktsioonidesse ei tohi koguneda niiskust. Majavamm hakkab enamasti kasvama keldritest v\u00f5i esimese korruse puitp\u00f5randast.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Toiduainetet\u00f6\u00f6stus<\/strong><br>Mitmed seeneliigid on s\u00f6\u00f6davad ja neid kasutatakse paljudes maailma k\u00f6\u00f6kides.\u00a0Nad pakuvad rikkalikku maitset, tekstuurset mitmekesisust ja olulisi toitaineid.\u00a0N\u00e4iteks kasutatakse \u0161ampinjone, kukeseeni, portobellot ja teisi s\u00f6\u00f6davaid seeni\u00a0paljudes toitudes, sealhulgas salatites, suppides, pajaroogades ja praadides.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Meditsiin<\/strong><br>M\u00f5ned seened sisaldavad bioaktiivseid \u00fchendeid, mis v\u00f5ivad olla kasulikud\u00a0meditsiinilistel eesm\u00e4rkidel. N\u00e4iteks toodetakse antibiootikumi penitsilliin,\u00a0mis p\u00e4rineb hallitusseentelt, ning teisi seeni kasutatakse ravimites erinevate haiguste, sealhulgas seennakkuste raviks.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Narkootilised ja ps\u00fchhoaktiivsed seened<\/strong><br>M\u00f5ned seened sisaldavad ps\u00fchhoaktiivseid aineid, nagu psilots\u00fcbiin ja psilotsiin, mis v\u00f5ivad muuta teadvuse seisundit ja m\u00f5tlemisprotsesse. Kuigi m\u00f5ned inimesed otsivad neist ainetest vaimseid kogemusi, v\u00f5ib nende\u00a0kuritarvitamine olla ohtlik ja p\u00f5hjustada ps\u00fchholoogilisi h\u00e4ireid.<br>Teatud seeneliigid, n\u00e4iteks ps\u00fchhedeelsed seened (nt\u00a0<em>Psilocybe cubensis<\/em>),\u00a0sisaldavad ps\u00fchhoaktiivseid aineid nagu psilots\u00fcbiin ja psilotsiin. Neid on\u00a0ajalooliselt kasutatud erinevates rituaalides.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Biotehnoloogia<\/strong><br>Seeni kasutatakse biotehnoloogilistes protsessides, n\u00e4iteks fermentatsioonis, et toota erinevaid \u00fchendeid ja ens\u00fc\u00fcme. Samuti on seened\u00a0muutunud oluliseks objektiks biotehnoloogia ja geneetika uurimisel.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Toidulisandite ja tervisetoodete t\u00f6\u00f6stus<\/strong><br>M\u00f5ned seened, n\u00e4iteks shiitake, on muutunud populaarseks toidulisandite ja\u00a0tervisetoodete koostisosadena. Neid<br>reklaamitakse tihti immuuns\u00fcsteemi\u00a0tugevdamiseks ja \u00fcldise tervise parandamiseks (nt chaga).\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Allergilised reaktsioonid<\/strong><br>M\u00f5ned inimesed v\u00f5ivad olla seente suhtes allergilised.<br>Allergiline reaktsioon\u00a0v\u00f5ib p\u00f5hjustada naha\u00e4rritusi, nahal\u00f6\u00f6beid, hingamisraskusi, s\u00fcgelust, silmade\u00a0\u00e4rritust ja muid s\u00fcmptomeid.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Hallitusseened<\/strong>\u00a0v\u00f5ivad toota m\u00fcrgiseid aineid, mida tuntakse m\u00fckotoksiinidena.\u00a0Need m\u00fckotoksiinid v\u00f5ivad esineda ka m\u00f5nes s\u00f6\u00f6davas seenes, eriti kui neid pole\u00a0korralikult s\u00e4ilitatud v\u00f5i t\u00f6\u00f6deldud. M\u00fckotoksiinid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada terviseh\u00e4ireid, kui neid satub suurtes kogustes toiduainetesse.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Inimeste seenhaigused<\/strong><br>M\u00f5ned tuntud inimeste seenhaigused h\u00f5lmavad nahahaigusi nagu jalaseen,\u00a0kubemeseen ja k\u00fc\u00fcnte seeninfektsioonid. Lisaks v\u00f5ivad m\u00f5ned seened\u00a0p\u00f5hjustada hingamisteede infektsioone, n\u00e4iteks kopsukoe seeninfektsiooni\u00a0(aspergilloos). Inimeste immuuns\u00fcsteemi n\u00f5rgenemisel v\u00f5ivad m\u00f5ned seened\u00a0p\u00f5hjustada eluohtlikke s\u00fcsteemseid nakkusi.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Taimede seenhaigused<\/strong><br>Taimed v\u00f5ivad kannatada mitmete seenhaiguste all, mis m\u00f5jutavad taimelehti,\u00a0varsi, juuri ja vilju. N\u00e4iteks k\u00f5rrerooste, jahukaste ja pruunm\u00e4danik on\u00a0levinud taimede seenhaigused. Need haigused v\u00f5ivad v\u00e4hendada saagikust,\u00a0kahjustada p\u00f5llukultuure ja m\u00f5jutada taimede \u00fcldist tervist.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Loomade seenhaigused<\/strong><br>M\u00f5ned seenhaigused v\u00f5ivad m\u00f5jutada ka loomi, n\u00e4iteks veiseid, lambaid ja\u00a0koeri ning kasse. N\u00e4iteks v\u00f5ib veistel esineda seeninfektsioon nimega dermatof\u00fctoos (tuntud ka kui \u201cringikujuline\u201d v\u00f5i \u201ckarvutus\u201d).<br>Koertel ja kassidel v\u00f5ib esineda ka nahaseene infektsioone.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\u00a0<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>T\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong><br>Seente roll looduses ja inimtegevuses\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2534\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2534<\/a><br>Vaata videoid<br>Seenerakk ja seente\u00a0t\u00e4htsus\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=itRdj7a7L-I\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=o1VVpS0MXDQ<\/a><br>Seentest ja hallitusest\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=itRdj7a7L-I\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=itRdj7a7L-I<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>1. Bakterite t\u00e4htsus Enamik bakteritest\u00a0on\u00a0heterotroofid ,\u00a0kes\u00a0kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt s\u00fcnteesitud orgaanilisi aineid. Toitaineid omastavad osmoosi teel \u00fcmbritsevast keskkonnast. Kasutavad toitumiseks k\u00f5ikv\u00f5imalikke orgaanilisi \u00fchendeid (n\u00e4iteks valke ja suhkruid), kuid on v\u00f5imelised lagundama ka teistele k\u00f5lbmatuid aineid \u2013 tselluloos ja nafta. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-25","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":482,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions\/482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}