{"id":24,"date":"2024-04-04T08:53:21","date_gmt":"2024-04-04T05:53:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/5-kestlik-areng-ja-keskkonnakaitse\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:46","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:46","slug":"5-kestlik-areng-ja-keskkonnakaitse","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/5-kestlik-areng-ja-keskkonnakaitse\/","title":{"rendered":"5. Kestlik areng ja keskkonnakaitse"},"content":{"rendered":"

\n\tKestlik areng ehk s\u00e4\u00e4stev areng ehk j\u00e4tkusuutlik areng<\/strong>\n<\/p>\n

\n\tKestlik areng (ka j\u00e4tkusuutlik v\u00f5i s\u00e4\u00e4stev areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna koosk\u00f5laline arendamine.\n<\/p>\n

\n\tRiik on j\u00e4tkusuutlik, kui inimeste eluj\u00e4rg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsiv\u00f5ime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid m\u00f5istlikult, samal ajal ei kahandata inimeste heaolu ja tehnoloogia kasutamist.<\/p>\n

Eesti s\u00e4\u00e4stva arengu eesm\u00e4rgid aastani 2030 on kokku lepitud strateegias\u00a0S\u00e4\u00e4stev Eesti 21<\/a>\u00a0ja nendeks on Eesti kultuuriruumi eluj\u00f5ulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus \u00fchiskond, \u00f6koloogiline tasakaal.\n<\/p>\n

\n\tRahvusvaheliselt on p\u00fcstitatud kestliku arengu 17 eesm\u00e4rki:<\/strong>\n<\/p>\n

\n\t
\"S\u00e4\u00e4stev<\/p>\n

Kestlik areng on keerukas ja kompleksne ning on saavutatav ainult juhul, kui h\u00f5lmab korraga k\u00f5iki kolme dimensiooni:
\"Dimensioonid\"<\/p>\n

Keskkond seab piirid \u00fchiskonna ja majanduse arengule, inim\u00fchiskond omakorda majanduse arengule.
\"Keskkond\"<\/p>\n

Keskkonnakaitse\u00a0<\/strong>
on\u00a0\u00fchiskonna,\u00a0organisatsioonide\u00a0ja\u00a0\u00fcksikisikute\u00a0tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut\u00a0elukeskkonda\u00a0kui\u00a0 ka\u00a0loodust\u00a0tervikuna\u00a0inimtegevuse\u00a0negatiivsete m\u00f5jude eest eluj\u00f5ulise keskkonna s\u00e4ilitamiseks.
Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on\u00a0\u00f5hu-,\u00a0vee-,\u00a0mulla-, puhta\u00a0joogivee\u00a0kaitse,\u00a0j\u00e4\u00e4tmetega\u00a0tegelemine jne).<\/p>\n

Looduskaitse<\/strong>\u00a0
on mitmet\u00e4henduslik\u00a0termin, mis kokkuv\u00f5tvalt h\u00f5lmab\u00a0loodusvarade, looduskeskkonna,\u00a0elurikkuse\u00a0kaitset\u00a0inimm\u00f5ju\u00a0(antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja v\u00f5imalusel ka taastamist.\n<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\tKeskkonna- ja looduskaitse<\/strong>
\n\t<\/caption>\n
\n\t\t\t\tLiigikaitse<\/strong>
\u00fcksikute liikide kaitsmisel v\u00f5etakse aluseks
Punase Raamatu kaitsealuste liikide kategooriad:
piirkonnas v\u00e4lja surnud;\u00a0 kriitilises seisundis; v\u00e4ljasuremisohus; puuduliku andmestikuga; mittehinnatav v\u00f5i hindamata; ohualdis; ohul\u00e4hedane; soodsas seisundis\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"Punane\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tLiigi elupaikade kaitse<\/strong>
on jagatud j\u00e4rgmisteks aladeks, kus kehtivad kindlad kaitsmise kriteeriumid:
p\u00fcsielupaik,\u00a0hoiuala, maastikukaitseala, looduskaitseala ja\u00a0rahvuspargid (Eestis):
Lahemaa,\u00a0Vilsandi, Karula, Matsalu, Soomaa ja Alutaguse\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\tSoomaa Rahvuspargi nn 5. aastaaeg
\"raudna_jogi\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tElupaikade taastamine<\/strong>
p\u00e4randkooslused,\u00a0luited, liivikud, n\u00f5mmed,\u00a0rabad,\u00a0mageveekogud jne
\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\tTaastatud Viru raba
\"Viru
\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n

\n\t\t\t\t\tUute populatsioonide rajamine ja liikide\u00a0\u00a0<\/strong>taastamine ning l<\/strong>iikide kaitse ja paljundamine tehis\u00adtingimustes<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\t\t\t\tEuroopa naaritsa paljundamine Tallinna loomaaias ning Hiiumaale asustamine\n\t\t\t<\/p><\/td>\n

\n\t\t\t\t\"Euroopa\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n

\n\t\t\t\t\tRahvusvahelised kokkulepped\u00a0\u2013 \u00dcRO keskkonna- ja arengukonverentsid<\/strong>
nt. \u00dcRO kliimamuutuste raamkonventsioon 1992. aasta juunis\u00a0Rio de Janeiro<\/strong>s.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tKyoto protokoll\u00a0<\/strong>\u00a011. detsembril 1997\u00a0v\u00f5eti Jaapanis Kyotos\u00a0vastu Kyoto protokoll.\u00a0jt.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\"\u00dcRO\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n
\n

\n\t\t
T\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong>\n\t<\/p>\n

\n\t\tLoodus- ja keskkonnakaitse n\u00fc\u00fcdisaegsed suunad\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2444<\/a>
Liikide kaitse v\u00f5imalused\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2443<\/a>\u00a0
Liikide h\u00e4vimist p\u00f5hjustavad tegurid\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2442<\/a>
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2437<\/a>
S\u00e4\u00e4stva arengu strateegia rakendmine\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2447<\/a>
Eesti looduskaitse ja keskkonnapoliitika\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2438<\/a>
Eesti looduskaitseseadus\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2446<\/a>
Keskkonna dilemmaprobleemide lahendamine\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2440<\/a>
Kogukonnaaktiivsus loodus- ja keskkonnakaitses\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2441<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n

\n\t\tVaata videoid<\/strong>
Vesi ja keskkonnaprobleemid\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=qJP8pdrHVdE<\/a>
Kuidas m\u00f5jutab kliimamuutus maailma toidutootmist?\u00a0\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=CeK3cg9FjLY<\/a>
S\u00fcsinikuringe, kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=WEK8XnBnlNI&t=7s<\/a>\u00a0 \u00a0\u00a0\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kestlik areng ehk s\u00e4\u00e4stev areng ehk j\u00e4tkusuutlik areng Kestlik areng (ka j\u00e4tkusuutlik v\u00f5i s\u00e4\u00e4stev areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna koosk\u00f5laline arendamine. Riik on j\u00e4tkusuutlik, kui inimeste eluj\u00e4rg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsiv\u00f5ime suurendamiseks kasutatakse …<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-24","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":483,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions\/483"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}