{"id":23,"date":"2024-04-04T08:53:20","date_gmt":"2024-04-04T05:53:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/4-aineringe-ja-energivoog-okosusteemides\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:46","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:46","slug":"4-aineringe-ja-energivoog-okosusteemides","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/4-aineringe-ja-energivoog-okosusteemides\/","title":{"rendered":"4. Aineringe ja energivoog \u00f6kos\u00fcsteemides"},"content":{"rendered":"

\n\tAineringe \u00f6kos\u00fcsteemis Maa\u00a0<\/strong>on pidev ainete ringlus, milles osa ainest v\u00f5ib k\u00fcll ringest\u00a0v\u00e4ljuda (nt ladestuda ookeani p\u00f5hja v\u00f5i maakoore sisse, kuid mille kogumass j\u00e4\u00e4b samaks.\n<\/p>\n

\n\tMakroelementidest ja veeringest saite \u00fclevaate kolmandas teemas\u00a0(s\u00fcsinikuringe, hapnikuringe, l\u00e4mmastikuringe, v\u00e4\u00e4vliringe, fosforiringe, veeringe).\u00a0\n<\/p>\n

\n\tEnergiavoog Maal<\/strong>\u00a0on aga suunatud P\u00e4ikeselt maismaale ning organismide ainevahetuse (rakuhingamise) t\u00f5ttu eraldub osa energiast pidevalt soojusena ning seet\u00f5ttu vajavad k\u00f5ik bioloogilised s\u00fcsteemid pidevat energia juurdevoolu v\u00e4liskeskkonnast.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\"aineringe\"Kogu\u00adtoodang ehk brutoproduktsioon<\/strong>
on\u00a0\u00a0puhastoodangu ehk netoproduktsiooni\u00a0ja\u00a0 taimede hingamisel energia saamiseks kulunud biomassi summa.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tSekundaarproduktsioon<\/strong>
on tarbijate ainevahetuse k\u00e4igus taimede toodetud orgaanilise aine muundamisel talletatud\u00a0 biomassi juurdekasv.\n<\/p>\n

\n\t\u00d6koloogiline efektiivsus
n\u00e4itab, kui suure osa toidust kasutavad organismid oma biomassi \u00fclesehitamiseks. \u00d6koloogilist efektiivsust v\u00e4ljendatakse\u00a0kasutegurina<\/strong>.\u00a0Taimede<\/strong>\u00a0\u00f6koloogiline efektiivsus on sama mis netoproduktsiooni osa brutoproduktsioonist ehk keskmiselt\u00a050%.<\/strong>\u00a0\n<\/p>\n

\n\tLoomade<\/strong>\u00a0biomassi juurdekasv on nende poolt s\u00f6\u00f6dud toidu hulgaga v\u00f5rreldes v\u00e4ga v\u00e4ike, kuna loomad kulutavad rohkesti energiat oma elutegevuseks. Loomade \u00f6koloogiline efektiivsus on keskmiselt\u00a010%\u00a0<\/strong>ja seega\u00a0l\u00e4heb\u00a0\u00a090%<\/strong>\u00a0kaduma, mida nimetatakse\u00a0energia v\u00e4ljavooluks<\/strong>.\n<\/p>\n

\n\tBiomassi ja energia jagunemist \u00f6kos\u00fcsteemis v\u00f5ib kujutada lisaks toiduahelale ja toiduv\u00f5rgustikule ka\u00a0\u00f6koloogilise p\u00fcramiidina<\/strong>. P\u00fcramiidi astmete suurused vastavad toiduahela l\u00fclidele nii, et p\u00fcramiidi alus kujutab tootjaid, teine aste herbivoore, kolmas nendest toituvaid kiskjaid kuni tipptarbijateni v\u00e4lja. P\u00fcramiidi astmeid nimetatakse\u00a0 sarnaselt toiduahela l\u00fclidele\u00a0troofilisteks tasemeteks<\/strong>.\n<\/p>\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\t\u00d6koloogilised p\u00fcramiidid<\/strong>
\n\t<\/caption>\n
\n\t\t\t\tArvukuse p\u00fcramiid<\/strong>
p\u00fcramiidi astmed koostatakse v\u00f5rdeliselt igale\u00a0troofilisele astmele\u00a0kuuluvate isendite arvukusele,
kuid juhul, kui alamale astmele kuulub \u00fcks v\u00e4ga suur\u00a0isend (nt kiusvaal), kes toitub tohutust arvust
plankteritest, siis tekib\u00a0p\u00f6\u00f6ratud p\u00fcramiid.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"Arvukuse\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tBiomassi p\u00fcramiid<\/strong>
juhul, kui p\u00fcramiidi astmed on v\u00f5rdelised\u00a0sellele astmele kuuluvate isendite biomassiga,
sarnaselt arvukuse p\u00fcramiidiga on j\u00e4lle v\u00f5imalik\u00a0p\u00f6\u00f6ratud p\u00fcramiid.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"Biomassi\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tProduktsiooni p\u00fcramiid<\/strong>
p\u00fcramiidi koostamine vastavalt\u00a0\u00a0bioproduktsioonile \u2013\u00a0biomassi juurdekasv (kg) aja\u00fchikus (aasta)
pindala \u00fchiku kohta (ha) \u2013 v\u00e4listab p\u00f6\u00f6ratud p\u00fcramiidi\u00a0tekkimise.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"Produktsiooni\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tEnergiap\u00fcramiid<\/strong>
on k\u00f5ige universaalsem \u00f6koloogiline p\u00fcramiid,\u00a0sest kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid
l\u00e4biva\u00a0energiavoo\u00a0alusel, siis on see rangelt ahenev.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"Energiap\u00fcramiid\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\u00a0<\/p>\n

\n

\n\t\tT\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong>
Biosf\u00e4\u00e4ri l\u00e4biv energiavoog\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2550<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n

\n\t\tVaata videoid<\/strong>
S\u00fcsinikuringe, kasvuhooneefekt ja kliimasoojenemine\u00a0\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=WEK8XnBnlNI<\/a>
L\u00e4mmastikuringe\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=pspBHzBbvcg<\/a>\u00a0
Toiduahel ja energiaringe\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=loSXB9MDFCE<\/a>\u00a0
Energia- ja aineringed \u00f6kos\u00fcsteemis\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=TitrRpMUt0I<\/a>\u00a0
\u00d6koloogilised p\u00fcramiidid\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=sV-KQ91Fnck<\/a>
\u00d6kos\u00fcsteemide primaarproduktsioon\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=8zO0algdgNM<\/a>
Energiavoog mere\u00f6kos\u00fcsteemides\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=fL0W_boPHLs<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n

\n\t\tKokkuv\u00f5ttev harjutustest<\/strong>
Evolutsioon ja \u00f6koloogia\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/3608<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aineringe \u00f6kos\u00fcsteemis Maa\u00a0on pidev ainete ringlus, milles osa ainest v\u00f5ib k\u00fcll ringest\u00a0v\u00e4ljuda (nt ladestuda ookeani p\u00f5hja v\u00f5i maakoore sisse, kuid mille kogumass j\u00e4\u00e4b samaks. Makroelementidest ja veeringest saite \u00fclevaate kolmandas teemas\u00a0(s\u00fcsinikuringe, hapnikuringe, l\u00e4mmastikuringe, v\u00e4\u00e4vliringe, fosforiringe, veeringe).\u00a0 Energiavoog Maal\u00a0on aga suunatud …<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-23","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":484,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23\/revisions\/484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}