{"id":22,"date":"2024-04-04T08:53:20","date_gmt":"2024-04-04T05:53:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/3-okosusteemid-terviklikud\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:46","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:46","slug":"3-okosusteemid-terviklikud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/3-okosusteemid-terviklikud\/","title":{"rendered":"3. \u00d6kos\u00fcsteemid on terviklikud"},"content":{"rendered":"

\n\t\u00d6kos\u00fcsteem\u00a0on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad\u00a0toitumissuhete\u00a0ja\u00a0kommunikatsiooni\u00a0kaudu \u00fcksteisega seotud\u00a0organismid\u00a0koos neid \u00fcmbritseva\u00a0keskkonnaga.\n<\/p>\n

\n\t\"\u00d6kos\u00fcsteem\"\n<\/p>\n

\n\t\u00d6kos\u00fcsteemis on organismid omavahel seotud toiduahelate, toiduv\u00f5rgustike\u00a0 ja aineringete kaudu.\n<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\tTroofilised tasemed (\u00fche palju muundumisi l\u00e4binud toitumistasemed)<\/strong>
\n\t<\/caption>\n
\n\t\t\t\tTootjad ehk produtsendid\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tTarbijad ehk konsumendid\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tLagundajad ehk destruendid\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
\n\t\t\t\tesmase orgaanilise aine tootjad\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\torgaanilise aine kasutajad\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tsurnud orgaanilise aine lagundajad\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\ttoitumist\u00fc\u00fcbilt autotroofid\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\ttoitumist\u00fc\u00fcbilt heterotoofid\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\ttoitumist\u00fc\u00fcbilt saprotroofid\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\ttaimed, vetikad ja autotroofsed bakterid\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tloomad\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tseened ja heterotroofsed bakterid\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\"Taimed\"\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"Loomad\"\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"Lagundajad\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Toiduahel<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0on jada organisme (liigi tasemel), keda seostab j\u00e4rjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine.
Toiduahel algab alati tootjatest ehk produtsentidest (rohelised taimed, vetikad ja fotos\u00fcnteesivad bakterid) ja l\u00f5ppeb konsumentidega (tippkiskjad, nt\u00a0 hundid ja karud).<\/p>\n

Toiduahelas\u00a0<\/strong>on harilikult looduses 4-6 l\u00fcli ja nool toiduahelas n\u00e4itab troofilistel tasemetel liikumise suunda ehk kes-keda-s\u00f6\u00f6b, st nool algab madalamalt tasemelt k\u00f5rgemale.
\"Toiduahel\"
\u00a0<\/p>\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\tToiduahel veekogus<\/strong>
\n\t<\/caption>\n
\n\t\t\t\tTootja\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\t\u00a0I astme tarbija\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tII astme tarbija\u00a0\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tIII astme tarbija\u00a0\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\t\u00a0Tipptarbija\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
\n\t\t\t\tf\u00fctoplankton ehk taimh\u00f5ljum\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0zooplankton ehk loomh\u00f5ljum\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tbentos ehk p\u00f5hja selgrootud\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tlepiskala (roos\u00e4rg)\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0r\u00f6\u00f6vkala (haug)\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0\"F\u00fctoplankton\"\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"Zooplankton\"\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"Bentos\"\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"Lepiskala\"\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"Haug\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Laguahel\u00a0<\/strong>\u2013\u00a0\u00a0on\u00a0toiduahela t\u00fc\u00fcp, mis algab esmaste lagundajatega\u00a0ehk\u00a0detrivooridega\u00a0(kakandilised,\u00a0vihmaussid), kes tarbivad detriiti (pudemeid), kelle lagundavad teisesed\u00a0\u00a0lagundajad eht destruendid (n\u00e4iteks\u00a0bakterid,\u00a0mikroseened). Protsess kestab seni, kuni orgaaniline aine on mineraliseerunud anorgaanilisteks aineteks ja taaskasutatav\u00a0produtsentidele.
\"Laguahel\"<\/p>\n

Nugiahel\u00a0<\/strong>\u2013\u00a0toiduahela erijuht, mis illustreerib peremehe ja parasiidi suhteid, kus iga j\u00e4rgmine l\u00fcli parasiteerib eelneval ahela l\u00fclil.<\/p>\n

\"Nugiahel\"<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tToiduv\u00f5rgud<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0on\u00a0omavahel p\u00f5imunud toiduahelad, millel on \u00fchiseid l\u00fclisid (joonisel on \u00fchiseks toiduobjektiks mitmetele tarbijatele hiired).\n<\/p>\n

\n\t\"Toiiduv\u00f5rgustik\"\n<\/p>\n

\n\t\u00d6koloogiline tasakaal<\/strong>\u00a0ehk\u00a0\u00f6kos\u00fcsteemi tasakaal<\/strong>\u00a0\u00f6kos\u00fcsteemide loomulikus arengus saavutatav olukord, kus\u00a0\u00a0\u00f6kos\u00fcsteem\u00a0on\u00a0enam-v\u00e4hem p\u00fcsivas seisundis, milles\u00a0koosluste\u00a0liigiline koosseis on p\u00fcsiv ning\u00a0aine-\u00a0ja\u00a0energiabilanss\u00a0on nullil\u00e4hedased. Tasakaalus \u00f6kos\u00fcsteemis on k\u00f5ik \u00f6koni\u0161id (liigi \u00fclesanded ja roll \u00f6kos\u00fcsteemis) t\u00e4idetud ning\u00a0liikidevaheline\u00a0konkurents\u00a0madal.\n<\/p>\n

\n\t\u00d6koloogiline s\u00fcsteem on tavaliselt stabiilses tasakaalus: v\u00e4ike muutus parandatakse negatiivse tagasisidega. See viib selle tunnuse koos \u00fclej\u00e4\u00e4nud s\u00fcsteemiga tagasi tasakaaluasendisse.\n<\/p>\n

\n\tSee v\u00f5ib kehtida juhul, kui populatsioonid s\u00f5ltuvad \u00fcksteisest, n\u00e4iteks r\u00f6\u00f6vloomade ja saagi vahel v\u00f5i taimetoiduliste ja taimede vahel.\u00a0 Sama suur muutus v\u00f5ib viia \u00f6kos\u00fcsteemi tasakaalust v\u00e4lja, millel enamasti on ka negatiivsed tagaj\u00e4rjed kooslustele.\n<\/p>\n

\n\tTasakaalu saavutanud \u00f6kos\u00fcsteemi nimetatakse\u00a0kliimaks\u00f6kos\u00fcsteemiks.\u00a0Eesti oludes on enamasti kliimaks- ehk l\u00f5ppkoosluseks raba.\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\tSuktsessioonid \u2013 koosluste j\u00e4rgnevused ajas<\/strong>
\n\t<\/caption>\n
\n\t\t\t\tPrimaarne suktsessioon\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tSekundaarne suktsessioon\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tKliimakskooslus\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
\n\t\t\t\tElukoosluse tekkimine varem asustamata aladele\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tElukoosluse taastumine vahepeal h\u00e4vinud\u00a0 aladel\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tL\u00f5ppkooslus pikaajaliselt p\u00fcsivates tingimustes\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tliivaluidetel, kaljudel\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tmetsatulekahju j\u00e4rel lagendiku asustamine algul rohttaimede, seej\u00e4rel lehpuude jt-ga\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tOlukorras, kus sademeid on rohkem kui aurumist, toimub metsade soostumine ja j\u00e4rvede kinnikasvamine, mis viib rabade ehk k\u00f5rgsoode tekkimiseni\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n

\n\t\t\t\t\tLiiv-vareskaer hakkab mere\u00a0\u00e4\u00e4res kasvades kinnitama liiva, valmistades ette kasvukohta teistele taimedele\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\tP\u00f5drakanep on \u00fcks esimesi saabujaid p\u00e4rast metsatulekahjusid\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0Kaasikj\u00e4rve raba\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\"Liiv-vareskaer\"\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"P\u00f5drakanep\"\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"kaasikj\u00e4rve_raba\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n
\n

\n\t\tT\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong>
Toiduahel\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2552<\/a>
\u00d6kos\u00fcsteemi struktuur\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2554<\/a>
Iseregulatsioon \u00f6kos\u00fcsteemis\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2551<\/a>
\u00d6koloogiline tasakaal\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2555<\/a>
Suktsessioonid\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=d7xbyNSxxrI<\/a>\u00a0\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n

\n\t\tVaata videoid<\/strong>
\u00d6kos\u00fcsteemid ja bioomid\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=A495e31cDdE<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00d6kos\u00fcsteem\u00a0on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad\u00a0toitumissuhete\u00a0ja\u00a0kommunikatsiooni\u00a0kaudu \u00fcksteisega seotud\u00a0organismid\u00a0koos neid \u00fcmbritseva\u00a0keskkonnaga. \u00d6kos\u00fcsteemis on organismid omavahel seotud toiduahelate, toiduv\u00f5rgustike\u00a0 ja aineringete kaudu. Troofilised tasemed (\u00fche palju muundumisi l\u00e4binud toitumistasemed) Tootjad ehk produtsendid Tarbijad ehk konsumendid Lagundajad ehk destruendid esmase orgaanilise aine …<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-22","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":485,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions\/485"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}