{"id":21,"date":"2024-04-04T08:53:20","date_gmt":"2024-04-04T05:53:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/2-liikidevahelised-suhted\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:46","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:46","slug":"2-liikidevahelised-suhted","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/2-liikidevahelised-suhted\/","title":{"rendered":"2. Liikidevahelised suhted"},"content":{"rendered":"\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\tLiikidevaheliste suhete t\u00fc\u00fcbid<\/strong>
\n\t<\/caption>\n
\n\t\t\t\tS\u00fcmbioos<\/strong>
on eri liikidesse kuuluvate\u00a0organismide\u00a0(s\u00fcmbiontide) vaheline kooselu.
Mitte ainult vastastikku kasulik kooselu. (Sooles elavad bakterid).
\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"S\u00fcmbioos\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tMutualism<\/strong>
vastastikku kasulik kooselu, mis on m\u00f5lemale osapoolele\u00a0kasulik. N\u00e4iteks sambliku eluvorm, milles seen saab fotobiondilt\u00a0orgaanilisi aineid ja annab omakorda vastu mineraalaineid ja vett.
\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"Samblik\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tParasitism<\/strong>
on\u00a0organismidevaheline suhe, mille puhul \u00fcks organism (parasiit,\u00a0nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, p\u00f5hjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, h\u00e4vitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse j\u00e4\u00e4kidega.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"Parasitism\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a01.\u00a0\u00a0Ektoparasitism\u00a0\u2013<\/strong>
parasiit elab peremeesorganismi pinnal v\u00f5i l\u00e4heduses.
Ektoparasiitideks liigitatakse ka\u00a0loomade\u00a0seedetraktis\u00a0elavad organismid.\u00a0T\u00fc\u00fcpilisteks ektoparasiitideks on n\u00e4iteks soojavereliste
loomade verd imevad\u00a0putukad.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"Moskiito\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t2.\u00a0Endoparasitism\u00a0\u2013<\/strong>
parasiit elab peremeesorganismi\u00a0kudedes\u00a0v\u00f5i\u00a0rakkudes.
Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud\u00a0bakterid\u00a0ja\u00a0viirused.
\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"Sooleparasiidid\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a03.\u00a0Fakultatiivne parasitism\u00a0\u2013<\/strong>
parasiit on v\u00f5imeline elama ja paljunema ka ilma peremeesorganismita.
N\u00e4iteks k\u00fclmaseened.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"parasiit_kulmaseen\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a04.\u00a0\u00a0Obligatoorne parasitism\u00a0\u2013<\/strong>
parasiit vajab peremeesorganismi v\u00e4ltimatult.
Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga,\u00a0mis on t\u00e4ielikult\u00a0kohastunud\u00a0peremeesorganismiga.
Tuntuimad n\u00e4ited on mitmesugused\u00a0soolenugilised\u00a0\u00a0(laiuss,\u00a0paeluss,\u00a0solkmed\u00a0jmt).\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"solkmed\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a05.\u00a0Ajutine parasitism\u00a0<\/strong>
esineb vaid organismi(de) elu teatud perioodidel v\u00f5i teatud eluts\u00fcklitel.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"puuk\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a06.\u00a0\u00a0Alaline parasitism,<\/strong>
mille\u00a0puhul\u00a0elavad organismid kogu elu koos.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"Paeluss\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a07.\u00a0Nekrotroofne parasitism\u00a0\u2013<\/strong>
\u00a0parasiit (parasitoid<\/strong>) p\u00f5hjustab oma elutegevusega peremeesorganismi\u00a0
surma<\/a>, olles enamasti v\u00f5imeline iseseisvalt edasi elama.\u00a0Nt herilased munevad teiste putukate munadesse.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"Parasitoid\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a08.\u00a0\u00a0Biotroofne parasitism\u00a0\u2013<\/strong>\u00a0
parasiit ei p\u00f5hjusta peremehe surma, sest peremehe surma korral pole\u00a0parasiit v\u00f5imeline enam\u00a0iseseisvalt edasi elama.
Nt koerliblikate r\u00f6\u00f6vikud ei s\u00f6\u00f6 kogu n\u00f5geselehte \u00e4ra.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"aglais_urticae\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a09. Pesaparasitismi<\/strong>
\u00a0puhul \u00fcks\u00a0organism\u00a0(pesaparasiit)\u00a0muneb\u00a0v\u00f5i\u00a0koeb\u00a0oma j\u00e4rglased\u00a0teise organismi (peremeesorganismi)\u00a0pessa, lastes oma
j\u00e4rglased ka nii \u00fcles kasvatada. See on \u00fcks\u00a0paljunemisstrateegiatest,\u00a0mida on leitud\u00a0\u00e4mblikel,\u00a0putukatel,\u00a0kaladel\u00a0ja\u00a0kahepaiksetel,
kuid eriti esineb seda just\u00a0lindudel.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"pesaparasitism\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tKonkurents<\/strong>
on organismidevahelise suhte t\u00fc\u00fcp\u00a0koosluses, mille korral m\u00f5ju on vastastikku negatiivne.
Eri liikide vahelist konkurentsi nimetatakse\u00a0liikidevaheliseks konkurentsiks, \u00fche liigi piires toimuvat konkurentsi aga\u00a0liigisiseseks konkurentsiks.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"Kuused\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tTaimtoidulisus ehk herbivooria\u00a0\u00a0<\/strong>
on\u00a0herbivoori\u00a0ehk taimtoidulise looma\u00a0liigi\u00a0ja\u00a0\u00a0taimeliigi\u00a0vaheline\u00a0toitumissuhe.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"herbivooria\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Kisklus<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\ton\u00a0r\u00f6\u00f6vlooma\u00a0ja\u00a0saaklooma\u00a0vaheline\u00a0toitumissuhe.
Kiskjad\u00a0ehk r\u00f6\u00f6vloomad peavad jahti teistele loomadele (saakloomadele),\u00a0surmavad\u00a0nad ning\u00a0s\u00f6\u00f6vad\u00a0\u00e4ra.\u00a0
Samas v\u00f5ib kiskja olla m\u00f5ne teist\u00a0liiki\u00a0kiskja toiduobjekt (m\u00f5ni kiskja v\u00f5ib \u00fcheaegselt olla nii kiskja kui ka
saakloom, kui ta ise langeb saagiks). Sel viisil moodustub\u00a0kiskahel, mille viimaseks l\u00fcliks on\u00a0tippkiskja.\u00a0
Kisklus h\u00f5lmab ka\u00a0putuktoiduliste\u00a0ja\u00a0lihas\u00f6\u00f6jataimede\u00a0toitumissuhteid.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0<\/strong>\"Kisklus\"
\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Kommensalism<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\ton eri liiki\u00a0organismide\u00a0kooselu vorm, liikidevaheline suhe\u00a0\u00f6kos\u00fcsteemis, milles \u00fcks osapool saab kasu ning
teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (n\u00e4iteks samblik ja puu).\u00a0
N\u00e4iteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi,
kui mardikas nende pesas elab.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0<\/strong>\"kommensalism\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tAmensalism<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\ton kahe erineva\u00a0liigi\u00a0vaheline suhe, kus \u00fcks liik\u00a0 takistab v\u00f5i pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu v\u00f5i kahju.
Amensalism on \u00fcks liikide kooselu t\u00fc\u00fcpidest\u00a0\u00f6kos\u00fcsteemis.\u00a0N\u00e4iteks esineb amensalismi\u00a0bakterite\u00a0suhetes,
kus \u00fche organismi\u00a0metabolismi\u00a0k\u00e4igus vabanevad keemilised ained, mis m\u00f5juvad teisele organismile kahjulikult.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\"bakterid_ja_penicillium\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tKoloonialisus\u00a0\u2013\u00a0<\/strong>
elamine suurtes kolooniates on turvaline k\u00f5igile\u00a0koloonias elavatele isenditele.
\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"Pingviinid\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\u00a0<\/p>\n

\n

\n\t\tT\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong>
Organismidevahelised suhted\u00a0https:\/\/www.taskutark.ee\/test\/organismidevahelised-suhted-vali-oiged-vastused\/<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n

\n\t\tVaata videot<\/strong>
Liikidevahelised suhted\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=q2zdiLn3gSE<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Liikidevaheliste suhete t\u00fc\u00fcbid S\u00fcmbiooson eri liikidesse kuuluvate\u00a0organismide\u00a0(s\u00fcmbiontide) vaheline kooselu.Mitte ainult vastastikku kasulik kooselu. (Sooles elavad bakterid).\u00a0 Mutualismvastastikku kasulik kooselu, mis on m\u00f5lemale osapoolele\u00a0kasulik. N\u00e4iteks sambliku eluvorm, milles seen saab fotobiondilt\u00a0orgaanilisi aineid ja annab omakorda vastu mineraalaineid ja vett.\u00a0 Parasitismon\u00a0organismidevaheline suhe, …<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-21","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":486,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions\/486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}