{"id":20,"date":"2024-04-04T08:53:20","date_gmt":"2024-04-04T05:53:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/1-keskkond-mojutab-organisme\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:46","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:46","slug":"1-keskkond-mojutab-organisme","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/1-keskkond-mojutab-organisme\/","title":{"rendered":"1. Keskkond m\u00f5jutab organisme"},"content":{"rendered":"<p>\n\t\u00d6koloogia uurib organisme ja nende suhteid keskkonnaga\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>\u00d6koloogia<\/strong>\u00a0on suhteliselt noor teadusharu, mille areng l\u00e4htus nn kollektiivsest unustusest, mille puhul linnastunud inimesed ei elanud koosk\u00f5las loodusega ja pidid teaduslike meetoditega uurima looduses toimuvaid seadusp\u00e4rasusi.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00d6koloogia uurib aineringeid, organismidevahelisi suhteid ning eluta keskkonna m\u00f5ju elusolenditele. \u00d6koloogia peamine eesm\u00e4rk on v\u00e4lja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millised on nende muutuste tagaj\u00e4rjed. \u00d6koloogia uurib ka seda, kuidas aineringete muutused m\u00f5jutavad organisme.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tKeskkonnategurid ehk \u00f6koloogilised tegurid\u00a0on\u00a0keskkonna\u00a0ained ning\u00a0energia- ja\u00a0infovood, mis m\u00f5jutavad\u00a0bios\u00fcsteeme.\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1433\" height=\"781\" class=\"alignnone wp-image-260\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/keskkonnategurid.jpg\" title=\"keskkonnategurid.jpg\" alt=\"Keskkonnategurid\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/keskkonnategurid.jpg 1433w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/keskkonnategurid-300x164.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/keskkonnategurid-1024x558.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/647\/keskkonnategurid-768x419.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1433px) 100vw, 1433px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>\u00d6koloogia uurimisobjektid:<\/strong>\u00a0liigid, populatsioonid, kooslused, \u00f6kos\u00fcsteemid, bioomid ja kogu maailma elusolendid.<br>\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\t<strong>\u00d6koloogia uurimisvaldkonnad<\/strong><br>\n<\/h4>\n<ul>\n<li>\n\t\t<strong>Aut\u00f6koloogia<\/strong>\u00a0 tegeleb\u00a0<strong>organismide<\/strong>\u00a0keskkonnan\u00f5udluste ja keskkonnasuhete uurimise ja kirjeldamisega.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Dem\u00f6koloogia<\/strong>\u00a0ehk populatsiooni\u00f6koloogia uurib organismide\u00a0<strong>populatsioone.<\/strong>\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>S\u00fcn\u00f6koloogia<\/strong>\u00a0tegeleb liikidevaheliste suhetega \u00f6kos\u00fcsteemides, organismide\u00a0<strong>kooslustega<\/strong>\u00a0(ehk biots\u00f6noosidega).\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>\u00d6kof\u00fcsioloogia\u00a0<\/strong>uurib organismide (v\u00f5i \u00fcldisemalt bios\u00fcsteemide) talitlust seoses keskkonnatingimustega.\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Taime\u00f6koloogia<\/strong>\u00a0(ehk\u00a0geobotaanika) uurib taimekoosluste ja taimeliikide seoseid\u00a0 keskkonnaga.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Looma\u00f6koloogia<\/strong>\u00a0ehk zoo\u00f6koloogia uurib loomade (\u00fcksikisendite ja populatsioonide)\u00a0 vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid.\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Rakendus\u00f6koloogia<\/strong>\u00a0tegeleb \u00f6kos\u00fcsteemide majandamisel ja \u00f6kotehnoloogias esilekerkivate teaduslike probleemidega.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Makro\u00f6koloogia<\/strong>\u00a0 tegeleb suureskaalaliste \u00f6koloogiliste protsesside uurimisega.\u00a0\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<h4>\n\t\u00d6koloogia p\u00f5him\u00f5isted<br>\n<\/h4>\n<ul>\n<li>\n\t\t<strong>\u00d6kos\u00fcsteem<\/strong>\u00a0on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu \u00fcksteisega seotud organismid koos neid \u00fcmbritseva keskkonnaga.\u00a0\u00d6kos\u00fcsteem koosneb elus ja eluta komponendist.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>\u00d6koloogiline ni\u0161\u0161<\/strong>\u00a0on roll ja ruum, mida organism t\u00e4idab \u00f6kos\u00fcsteemis. Igal liigil on oma unikaalne ni\u0161\u0161.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Elurikkus ehk biodiversiteet<\/strong><strong>\u00a0<\/strong>ehk bioloogiline mitmekesisus\u00a0 on mingi \u00f6kos\u00fcsteemi taksonoomiliste \u00fcksuste mitmekesisus, see h\u00f5lmab geneetilist, liigilist ja \u00f6kos\u00fcsteemide mitmekesisust, kuigi enamasti peetakse silmas liikide mitmekesisust.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Keskkonnategur\u00a0<\/strong>v\u00f5i \u00f6koloogiline tegur (ka keskkonnafaktor) on sellised aine, energia v\u00f5i informatsiooni vood, mis m\u00f5jutavad bios\u00fcsteeme.\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Kooslus<\/strong>\u00a0ehk\u00a0biots\u00f6noos\u00a0t\u00e4histab samal geograafilisel alal elavaid eri liikide populatsioone, see on \u00f6koloogiline s\u00fcsteem, mis koosneb rohkem kui \u00fchest liigist.\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Bioomid<\/strong>\u00a0on kliimav\u00f6\u00f6tmete \u00f6kos\u00fcsteemide kogumid maakeral. Maismaa bioomideks on rohumaad, tundrad, k\u00f5rbed, troopilised vihmametsad ning parasv\u00f6\u00f6tme okas- ja lehtmetsad. Veebioomid jagunevad magevee- ja merebioomideks.\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Biosf\u00e4\u00e4r\u00a0<\/strong>on globaalne k\u00f5igi \u00f6kos\u00fcsteemide kogum. Biosf\u00e4\u00e4ri saab kutsuda ka elu tsooniks planeedil Maa, biosf\u00e4\u00e4r on isereguleeruv ja suletud s\u00fcsteem, kui v\u00e4lja arvata p\u00e4ikese ja kosmiline kiirgus ning Maa sisesoojus.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>T\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong>\n\t<\/p>\n<p>\n\t\t\u00d6koloogilised tegurid (abiootilised ja biootilised)\u00a0<a href=\"https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/3623\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/3623<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>Vaata videot<\/strong>\n\t<\/p>\n<p>\n\t\tSissejuhatus \u00f6koloogiasse\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=OfV3VNgjpvw&amp;list=PLbjyLFA2XFZyvLJTz-oWEUURQtwnf32eP\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=OfV3VNgjpvw&amp;list=PLbjyLFA2XFZyvLJTz-oWEUURQtwnf32eP<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00d6koloogia uurib organisme ja nende suhteid keskkonnaga \u00d6koloogia\u00a0on suhteliselt noor teadusharu, mille areng l\u00e4htus nn kollektiivsest unustusest, mille puhul linnastunud inimesed ei elanud koosk\u00f5las loodusega ja pidid teaduslike meetoditega uurima looduses toimuvaid seadusp\u00e4rasusi. \u00d6koloogia uurib aineringeid, organismidevahelisi suhteid ning eluta &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-20","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":487,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions\/487"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}