{"id":18,"date":"2024-04-04T08:53:20","date_gmt":"2024-04-04T05:53:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/5-liigiteke\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:46","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:46","slug":"5-liigiteke","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/5-liigiteke\/","title":{"rendered":"5. Liigiteke"},"content":{"rendered":"

\n\tMikroevolutsioon<\/strong>\u00a0on uute liikide tekkimine looduses, mis on\u00a0evolutsiooniprotsessi k\u00f5ige t\u00e4htsam etapp. Uued liigid tekivad looduses evolutsiooni liikumapanevate j\u00f5udude m\u00f5jul.\n<\/p>\n

\n\tLiigiteke
\n<\/h3>\n

\n\tLiigiteke<\/strong>\u00a0\u00a0on\u00a0evolutsiooniprotsess, mille tulemusena tekivad uued\u00a0liigid.\n<\/p>\n

\n\tCharles Darwin\u00a0oli esimene, kes kirjeldas\u00a0loodusliku valiku\u00a0m\u00f5ju liigitekkes ning k\u00e4sitles seda ka oma raamatus \u201cLiikide tekkimine\u201d,\u00a0 mis ilmus 1859. aastal.\n<\/p>\n

\n\tUute liikide tekkimisel on oluline t\u00e4htsus\u00a0ristumisbarj\u00e4\u00e4ril, mis v\u00f5ib tekkida erinevate\u00a0bioloogiliste isolatsioonide\u00a0toimel. Need isolatsioonimehhanismid jagunevad: s\u00fcgoodieelne isolatsioon \u2013\u00a0\u00f6koloogiline,\u00a0etoloogiline, mehaaniline,\u00a0gameetne\u00a0\u2013\u00a0ja s\u00fcgoodij\u00e4rgne isolatsioon \u2013\u00a0h\u00fcbriidide\u00a0eluv\u00f5imetus ja viljatus.\n<\/p>\n

\n\tGeograafilistest\u00a0teguritest l\u00e4htudes saab liigitekkes eristada kahte peamist t\u00fc\u00fcpi: allopatriline (erimaine) ja s\u00fcmpatriline (samamaine) liigiteke. Esimesel juhul on uut liiki moodustav organismir\u00fchm geograafiliselt eraldatud l\u00e4hteliigist, teisel juhul puudub uueks liigiks teiseneval organismir\u00fchmal geograafiline eraldatus. T\u00e4psemal k\u00e4sitlemisel, kui arvesse v\u00f5etakse geograafilise eraldatuse m\u00e4\u00e4ra, eristatakse nelja liigitekke vormi:\u00a0allopatriline,\u00a0peripatriline,\u00a0parapatriline\u00a0ja\u00a0s\u00fcmpatriline.\n<\/p>\n

\n\tRajajaefekt<\/strong>\u00a0ehk\u00a0asutajaefekt<\/strong>\u00a0on\u00a0evolutsiooniteooria\u00a0ja\u00a0populatsiooniteooria\u00a0m\u00f5iste, mis kirjeldab tagaj\u00e4rgi, mis tekivad v\u00e4ga v\u00e4ikese arvu isendite poolt rajatud\u00a0populatsiooni\u00a0puhul.\n<\/p>\n

\n\tAsutajaefekti korral on suur t\u00f5en\u00e4osus, et uue populatsiooni geenifond on emapopulatsiooni omast m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt erinev, samuti on\u00a0geneetiline varieeruvus\u00a0uuel populatsioonil v\u00e4iksem.\n<\/p>\n

\n\tPudelikaelaefekt<\/strong>\n<\/p>\n

\n\tPopulatsiooni pudelikael\u00a0(ka\u00a0populatsiooni pudelikaelaefekt) on ajutise\u00a0geneetilise triivi\u00a0\u00fcks erijuhte, mis tuleneb\u00a0populatsiooni\u00a0arvukuse\u00a0j\u00e4rsust, kuid 1\u20133\u00a0p\u00f5lvkonna\u00a0jooksul m\u00f6\u00f6duvast arvukuse langusest.\n<\/p>\n

\n\tSageli on populatsiooni arvukuse j\u00e4rsk v\u00e4henemine tingitud\u00a0looduskatastroofidest, t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcha sagedamini aga\u00a0inimtegevuse\u00a0t\u00f5ttu.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tRajajaefekt (vasakul)\u00a0vs<\/em>\u00a0pudelikaelaefekt (paremal)<\/strong><\/strong>\n<\/p>\n\n\n\n\n\n\t<\/tbody>\n<\/table>\n

\u00a0<\/p>\n

\n\t\t\t\t\u00a0Rajajaefekt<\/strong><\/strong>\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\t\u00a0Pudelikaelaefekt<\/strong><\/strong>\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\"Rajajaefekt\"\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"Pudelikaelaefekt\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\tLiigitekke isolatsioonimehhanismid ja mudelid
\n\t\t<\/h3>\n<\/caption>\n

\n\t\t\t\t1. Bioloogilised isolatsioonimehhanismid<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t1.1 \u00d6koloogiline isolatsioon<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\t\u00d6koloogiline isolatsioon on p\u00f5hjustatud erinevustest sigimispaikades v\u00f5i sigimisaegades.
N\u00e4iteks kahe k\u00e4rnkonnaliigi\u00a0Bufo americanus<\/em>\u00a0ja\u00a0Anaxyrus fowleri<\/em>\u00a0omavaheline\u00a0ristumine on takistatud nende sigimispaiga erinevuse t\u00f5ttu.\u00a0
Bufo americanus<\/em>\u00a0eelistab sigimispaigana\u00a0ojak\u00e4\u00e4re,\u00a0Anaxyrus fowleri<\/em>\u00a0aga\u00a0tiike\u00a0ja m\u00fclkaid.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\"\u00d6koloogiline\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a01.2 Etoloogiline isolatsioon<\/strong>
Etoloogiline isolatsioon on eriti iseloomulik just\u00a0lahksugulistele loomadele\u00a0ning\u00a0avaldub erinevates k\u00e4itumistunnustes, mille abil tunneb vastassugupool oma\u00a0liigikaaslase \u00e4ra. Sellisteks k\u00e4itumisteks on n\u00e4iteks paaritumistantsud,\u00a0linnulaulud, konna krooksumised, kutseh\u00fc\u00fcud,\u00a0feromoonide\u00a0eritamine jne.
Sellised tunnused takistavad sigimisperioodil paaritumist liigiv\u00f5\u00f5ra partneriga.
\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"Etoloogiline\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a01.3 Mehaaniline isolatsioon<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\tMehaaniline isolatsioon tuleneb isendite suguelundite ehituse erinevusest.\u00a0Vastassugupoolte genitaalid on liigispetsiifilised ning sobituvad omavahel t\u00e4pselt.\u00a0Paljudel\u00a0putukatel\u00a0ja ka osadel\u00a0limuseliikidel\u00a0on ristumine selle t\u00f5ttu takistatud.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tMehaanilist isolatsiooni esineb ka taimede seas.\u00a0\u00d5ite\u00a0kujud on erinevad ning see tagab\u00a0\u00a0tolmeldamise\u00a0konkreetse putukaliigi poolt.\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tEriti on seda n\u00e4ha\u00a0orhideedel.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0\"Mehaaniline\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a01.4 Gameetne isolatsioon<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\tGameetne isolatsioon takistab liigiv\u00f5\u00f5raste sugurakkude \u00fchinemist.\u00a0Eriti oluline on see kehav\u00e4lise\u00a0viljastumisega\u00a0loomadel.
Neil kutsuvad liigiomaste\u00a0munarakkude\u00a0ja\u00a0seemnerakkude\u00a0\u00a0kohtumise esile liigispetsiifilised ained.
Taimede puhul ei l\u00e4he liigiv\u00f5\u00f5rad tolmuterad idanema v\u00f5i nad h\u00e4vivad\u00a0juba emakakaelas ega j\u00f5ua munaraku viljastamiseni.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\u00a0\n\t\t\t<\/p><\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0\"Gameetne\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a01.5 H\u00fcbriidide eluv\u00f5imetus<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\tH\u00fcbriidide eluv\u00f5imetus on p\u00f5hjustatud vanemate\u00a0geenide\u00a0sobimatusest,\u00a0mille tulemusena j\u00e4rglane sureb mingil eluetapil.\u00a0
Isegi kui s\u00fcgoodi arengus l\u00e4heb k\u00f5ik h\u00e4sti, on suure t\u00f5en\u00e4osusega\u00a0s\u00fcndinud h\u00fcbriid steriilne v\u00f5i viljatu. See on samuti tingitud vanemate
geenidest: vanematelt saadud erinevast\u00a0kromosoomide\u00a0arvust.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tMuulad\u00a0ja\u00a0hobueeslid\u00a0on h\u00fcbriidid, kes on tekkinud\u00a0hobuse\u00a0ja\u00a0eesli\u00a0ristumisel.\u00a0Enamik neist on\u00a0steriilsed. See on seet\u00f5ttu, et nende vanematel on erinev arv\u00a0kromosoome: hobusel (Equus caballus<\/em>) on 64 kromosoomi,\u00a0eeslil (Equus asinus<\/em>) 62 kromosoomi.\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tJ\u00e4rglasel, muulal v\u00f5i hobueeslil, on aga\u00a063 kromosoomi. Need ei saa moodustada paare, mis t\u00e4hendab,\u00a0et\u00a0meioosis\u00a0toimub ebav\u00f5rdne jagunemine.\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tSee tingib nende steriilsuse.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0\"H\u00fcbriidide\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t2. Geograafilised liigitekke mudelid<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t2.1 Allopatriline<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\tAllopatrilisel liigitekkel jaguneb\u00a0populatsioon\u00a0kaheks geograafiliselt\u00a0eraldatud populatsiooniks (n\u00e4iteks elukohtade jagunemine geograafiliste muutuste
t\u00f5ttu, nagu n\u00e4iteks m\u00e4gede, ookeanite tekkimine).
Eraldunud populatsioonid l\u00e4bivad\u00a0genot\u00fc\u00fcpilised\u00a0v\u00f5i\u00a0fenot\u00fc\u00fcpilised\u00a0muutused:\n\t\t\t\t<\/p>\n

    \n
  • \n\t\t\t\t\t\talluvad erinevalt loodusliku valiku survele;\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tl\u00e4bivad erinevalt\u00a0geenitriivi;\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tesile tulevad erinevad\u00a0mutatsioonid.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n

    \n\t\t\t\t\tKui nende kahe populatsiooni isendid uuesti kohtuvad, ei ole nad enam\u00a0v\u00f5imelised omavahel j\u00e4rglasi saama ega geneetilist materjali vahetama,
    on tekkinud ristumisbarj\u00e4\u00e4r.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\"Allopatriline\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a02.2 Peripatriline<\/strong>
Peripatriline liigiteke on allopatrilise liigitekke alamvorm.\u00a0Uued liigid tekivad populatsiooni \u00e4\u00e4realadel, isoleeritud kohtades.
Tekivad v\u00e4ikesed populatsioonid, mis isolatsiooni t\u00f5ttu ei ole enam\u00a0v\u00f5imelised geneetilist materjali vahetama esialgse populatsiooniga.\u00a0
Kui v\u00e4ike populatsioon on peapopulatsioonist eraldunud, saab\u00a0looduslik valik toimuda seal peapopulatsioonist s\u00f5ltumatult.
Geograafilise isolatsiooni tulemusena ja piisava pika aja m\u00f6\u00f6dudes\u00a0v\u00f5ib eraldumise k\u00f5rvalproduktiks olla uue liigi teke.\u00a0
Peripatrilise liigitekkega on seotud ka\u00a0rajajaefekt\u00a0ja\u00a0pudelikaela efekt.\u00a0Geenitriivil on peripatrilisel liigitekkel oluline roll.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"Peripatriline\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t2.3 Parapatriline<\/strong>
Parapatrilisel liigitekkel on ainult osaline populatsioonide eraldumine v\u00f5i pole \u00fcldse selget eraldumist, kuid siiski tekib eristav valik paljunemisel.\u00a0
Indiviidide\u00a0teed kummastki populatsioonist v\u00f5ivad vahepeal ristuda,\u00a0aga suurenenud\u00a0heteros\u00fcgootide\u00a0sobivus suurendab selliseid\u00a0k\u00e4itumisi\u00a0
ja mehhanisme, mis takistavad nende paaritumist.\u00a0Isegi kui nende populatsioonide vahel toimub\u00a0geenivool, siis suurenenud\u00a0
eristav valik viib l\u00f5puks ikkagi v\u00e4lja uue liigi tekkeni.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"Parapatriline\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t2.4 S\u00fcmpatriline<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\tS\u00fcmpatriline liigiteke on \u00fche v\u00f5i enama j\u00e4rglaspopulatsiooni tekkimine\u00a0\u00fchest vanempopulatsioonist \u00fchise\u00a0levila\u00a0piirides ruumilise isolatsioonita.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tS\u00fcmpatriline liigiteke on laialt levinud taimede seas. Taimedel on levinud\u00a0iseviljastumine, areng viljastamata munarakust ja\u00a0vegetatiivne paljunemine.
Need sigimisviisid piiravad geneetilise materjali rekombineerumist,\u00a0mille tulemusena tekivad iseseisva\u00a0geenifondiga\u00a0r\u00fchmad liigi sees ka
ilma ruumilise isolatsioonita. Sellistest r\u00fchmadest v\u00f5ivad l\u00f5puks\u00a0v\u00e4lja areneda uued liigid.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\"S\u00fcmpatriline\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t
Liik on tekkinud, kui:<\/strong>
1) liigi arvukus on hakanud kasvama;
2) liigi levila on suurenenud;
3) on tekkinud ristumisbarj\u00e4\u00e4r ning tagasiristumine emapopulatsiooniga ei ole enam v\u00f5imalik.\n<\/p>\n

\n\tEvolutsiooni tagaj\u00e4rjed
\n<\/h3>\n

\n\tEvolutsiooni tagaj\u00e4rjed:<\/strong>\n<\/p>\n

    \n
  1. \n\t\telusolendite organisatsiooni j\u00e4rkj\u00e4rguline t\u00f5us ja keerukamaks muutmine;\n\t<\/li>\n
  2. \n\t\torganismide suhteline kohastumus v\u00e4liskeskkonna tingimustega;\n\t<\/li>\n
  3. \n\t\tliikide mitmekesisus.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

    \n\tElu evolutsiooni Maal tagab mikro- ja makroevolutsiooniliste protsesside pidev \u00fcheaegne kulgemine, nende protsesside \u00fchtsus. Mikro- ja makroevolutsiooni tagaj\u00e4rjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosf\u00e4\u00e4ri kujunemine. Pidevalt on tekkinud uusi liike, pidevalt on neid ka v\u00e4lja surnud. Kuid elu evolutsioon ei ole seisnud ainult \u00fcksikute liikide tekkimises ja v\u00e4ljasuremises. Biosf\u00e4\u00e4ri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud \u00fcldised tendentsid:\n<\/p>\n