{"id":17,"date":"2024-04-04T08:53:20","date_gmt":"2024-04-04T05:53:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/4-kohastumine\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:47","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:47","slug":"4-kohastumine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/4-kohastumine\/","title":{"rendered":"4. Kohastumine"},"content":{"rendered":"

Loodusliku valiku teooria, milleni lisaks Darwinile j\u00f5udis ka Wallace, seisnes selles, et muutused erinevates organismides on seotud nende erineva suutlikkusega ellu j\u00e4\u00e4da ja paljuneda \u2013 tulemuseks on\u00a0kohastumused ehk\u00a0adaptsioonid\u00a0<\/strong>ehk omadused, mis v\u00f5imaldavad paremini keskkonnas edukas olla.<\/p>\n

\n\tKohastumine\u00a0(ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismir\u00fchmade p\u00f6\u00f6rdumatu otstarbekohane \u00fcmberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega. Kohastumine on seotud\u00a0geneetiliste muutustega<\/strong>.\n<\/p>\n

\n\tKohastumus\u00a0on\u00a0bioloogias\u00a0organismi\u00a0anatoomiline\u00a0struktuur,\u00a0f\u00fcsioloogiline\u00a0protsess v\u00f5i\u00a0k\u00e4itumisjoon, mis on kujunenud\u00a0loodusliku valiku\u00a0tulemusena (kohastumise\u00a0k\u00e4igus) ning suurendab t\u00f5en\u00e4osust j\u00e4\u00e4da ellu ning saada rohkem j\u00e4rglasi.\n<\/p>\n

\n\tKohastumuste\u00a0selgitamine\u00a0on olnud\u00a0loodusteaduses\u00a0\u00a0p\u00f5hjapanevaks probleemiks. Enne\u00a01859. aastat, kui\u00a0Charles Darwin\u00a0avaldas teose \u201cLiikide tekkimine\u201d, v\u00f5eti kohastumuste olemasolu kas lihtsalt teadmiseks v\u00f5i omistati selle tekitamine\u00a0jumalale.\n<\/p>\n

\n\tDarwin kogus palju t\u00f5endeid organismide\u00a0evolutsioonilise\u00a0p\u00e4ritolu kohta ning andis evolutsioonile\u00a0seletuse\u00a0loodusliku valiku\u00a0teooria n\u00e4ol. Sellega nihkus kohastumuste ja looduse\u00a0plaanip\u00e4rasuse\u00a0probleem t\u00e4ielikult\u00a0loodusteaduse\u00a0p\u00e4devusse.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tKohastumusi on v\u00e4ga palju, neid saab grupeerida erinevatel alustel, kuid v\u00e4ga paljud on neist kaitsekohastumused kas keskkonnatingimuste talumiseks, kaitseks nii r\u00f6\u00f6vloomade, parasiitide, k\u00fclma ja kuuma, kuiva ja liigniiskuse vastu kui ka v\u00e4ga paljude teiste \u00fcmbritsevate tingimuste vastu, sh teiste organismide kahjuliku m\u00f5ju vastu.\n<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\tKohastumuste n\u00e4iteid<\/strong>
\n\t<\/caption>\n
\n\t\t\t\tKoadaptatsioon<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\tKoevolutsiooni puhul, kus \u00fche liigi olemasolu on\u00a0tihedalt seotud teise liigi eluga, j\u00e4rgneb \u00fches liigis\u00a0tekkivatele uutele v\u00f5i \u201ct\u00e4iustatud\u201d kohanemistele\u00a0sageli vastavate omaduste ilmumine ja levik teises liigis.
Teisis\u00f5nu, m\u00f5lemad liigid k\u00e4ivitavad vastastikku\u00a0loodusliku valiku teises liigis.\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\"Koadaptatsioon\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n

\n\t\t\t\t\tMimikri<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tPiltidel A ja B on kujutatud t\u00f5elised herilased, teised kujutavad j\u00e4ljendajaid: kolm h\u00f5ljukliblikat ja \u00fcks mardikas.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tSee on maitsva liigi poolt maitsva v\u00f5i kahjuliku liigi (mudeli) j\u00e4ljendamine, millega saavutatakse valikuline eelis, kuna kiskjad v\u00e4ldivad neid, arvates, et tegemist on teise liigiga.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\"Mimikri\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n

\n\t\t\t\t\tPaarilise valik<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tKuulus kohastumus on paabulinnu dekoratiivne saba, mis\u00a0v\u00e4hendab tema man\u00f6\u00f6verdusv\u00f5imet ja lendu ning on\u00a0
\u00e4\u00e4rmiselt silmatorkav, lisaks maksab selle kasvamine toiduressursse.\u00a0Darwin seletas selle eeliseid seksuaalse
valiku kaudu, mis annab eelise paarlise valikuks.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\"Paarilise\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Kaitsekohastumused<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t
R\u00f6\u00f6vloomavastased kohastumused<\/strong>\u00a0 on evolutsiooni k\u00e4igus v\u00e4lja kujunenud mehhanismid, mis aitavad saakloomi
nende pidevas v\u00f5itluses r\u00f6\u00f6vloomade vastu. Kogu loomariigis on v\u00e4lja kujunenud kohastumused selle v\u00f5itluse iga etapi jaoks, nimelt avastamist v\u00e4ltides, r\u00fcnnakut t\u00f5rjudes, tagasi l\u00fc\u00fces v\u00f5i p\u00f5genedes.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"R\u00f6\u00f6vloomavastased\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Varjev\u00e4rvus\u00a0<\/strong>
v\u00f5imaldab taustaga \u00fchtesulandumist, et j\u00e4\u00e4da m\u00e4rkamatuks.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"Varjev\u00e4rvus\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tMaskeerumine<\/strong>
Loomad v\u00f5ivad varjuda, maskeerudes mittes\u00f6\u00f6davateks objektideks.\u00a0N\u00e4iteks \u00a0liblikas n\u00e4eb v\u00e4lja nagu surnud leht.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"Maskeerumine\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n

\n\t\t\t\t\t\u201cH\u00e4irekellad\u201d<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tR\u00fchmades elavad loomad annavad sageli h\u00e4\u00e4lekalt teada ja hoiatavad r\u00fcnnaku eest. N\u00e4iteks kasutavad ahvid erinevaid h\u00fc\u00fcdeid s\u00f5ltuvalt r\u00fcnnaku iseloomust: kotka puhul\u00a0 k\u00f6hatus, leopardi v\u00f5i muu kassi puhul
vali haukumine,\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0[[{\u201cfid\u201d:\u201d81286\u2033,\u201dview_mode\u201d:\u201ddefault\u201d,\u201dtype\u201d:\u201dmedia\u201d,\u201dattributes\u201d:{\u201cstyle\u201d:\u201dwidth: 340px; height: 357px;\u201d,\u201dalt\u201d:\u201d\u201dH\u00e4irekellad\u201d\u201d,\u201dclass\u201d:\u201dmedia-element file-default\u201d}}]]\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0R\u00f6\u00f6vli ehmatamine<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\tPaljud n\u00f5rgalt kaitstud loomad, sealhulgas koid, liblikad ja peajalgsed, n\u00e4iteks kaheksajalgsed, kasutavad \u00e4hvardava
v\u00f5i ehmatava k\u00e4itumise mustreid, nagu n\u00e4iteks silma imitatsioonide \u00e4kiline n\u00e4itamine, et peletada v\u00f5i hetkeks h\u00e4irida kiskjat, andes saakloomale seega v\u00f5imaluse p\u00f5geneda.\u00a0M\u00fcrkide v\u00f5i muude\u00a0kaitsevahendite puudumisel on see sisuliselt bluffimine.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0\"R\u00f6\u00f6vli\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0J\u00e4lituse v\u00e4ltimine<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\tJ\u00e4litussignaalid on k\u00e4itumissignaalid, mida saakloomad kasutavad, et veenda kiskjaid neid mitte j\u00e4litama. N\u00e4iteks gasellid
h\u00fcppavad k\u00f5rgele j\u00e4ikade jalgade ja kumera seljaga. Arvatakse, et see annab kiskjatele m\u00e4rku, et nad on v\u00e4ga heas vormis ja suudavad kiskjat edestada. Selle tulemusel v\u00f5ivad kiskjad valida teise saagi j\u00e4litamise, mille puhul on suurem t\u00f5en\u00e4osus olla edukas.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0\"J\u00e4lituse\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Surnu teesklemine<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\tTooniline liikumatus on refleksreaktsioon,\u00a0 mis simuleerib surnukeha asendit. Kiskja\u00a0 kaotab huvi \u201csurnud\u201d saagi vastu. Ka muud h\u00e4ire s\u00fcmptomid, nagu s\u00fcljeeritus, urineerimine ja defekatsioon, v\u00f5ivad p\u00f5hjustada kiskja huvi kaotamist.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0\"Surnu\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n

\n\t\t\t\t\tT\u00e4helepanu k\u00f5rvalejuhtimine<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tT\u00e4helepanu k\u00f5rvalejuhtimine meelitab kiskjate t\u00e4helepanu eemale saakobjektist, tavaliselt pesast v\u00f5i poegadest, mida kaitstakse, nagu n\u00e4iteks siis, kui m\u00f5ned linnud teesklevad maas h\u00fcpeldes purunenud tiibu.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0\"T\u00e4helepanu\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Kaitsvad struktuurid<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\tPaljud loomad on r\u00f6\u00f6vloomade eest kaitstud soomusega, mis koosneb k\u00f5vast karbist (nagu enamik molluskitest ja\u00a0
kilpkonnadest),\u00a0nahast v\u00f5i soomusest (nagu roomajatel), mis on\u00a0\u00a0n\u00f5elataoline struktuur, mida kasutatakse r\u00f6\u00f6vloomadele valu tekitamiseks.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\"Kaitsvad\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"Kaitsvad\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n\t\t\t\t\u00a0R\u00f6\u00f6vlooma segadusse ajamine<\/strong>
\u00a0Suurtes r\u00fchmades elavad isendid v\u00f5ivad olla r\u00fcnnaku eest turvalisemad, sest suur r\u00fchm v\u00f5ib kiskjat segadusse ajada.
Kui r\u00fchm liigub, on kiskjal raskem \u00fcksikut saaklooma sihtida.\u00a0K\u00f5ikide karjas olevate sebrade triibuline muster v\u00f5ib kiskjat
segadusse ajada, mist\u00f5ttu kiskjal on raskem keskenduda \u00fcksikutele sebradele. Lisaks tekitavad sebrade triibud kiirelt liikudes kiskja silmis segadust v\u00e4releva liikumispimestuse efekti t\u00f5ttu.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"Kaitsvad\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\u00a0<\/p>\n

\n\tKohastumuse tekke eelduseks<\/strong>\u00a0on individuaalsed p\u00e4rilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagaj\u00e4rjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile v\u00f5i liigile omased kasulikud muutused.\n<\/p>\n

\n\tKohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustes teatud aja v\u00e4ltel. Kohastumuste suhtelisus v\u00e4ljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole t\u00e4iuslikud.\n<\/p>\n

\n

\n\t\tT\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong>\n\t<\/p>\n

\n\t\tKohastumuste kujunemine\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2402<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Loodusliku valiku teooria, milleni lisaks Darwinile j\u00f5udis ka Wallace, seisnes selles, et muutused erinevates organismides on seotud nende erineva suutlikkusega ellu j\u00e4\u00e4da ja paljuneda \u2013 tulemuseks on\u00a0kohastumused ehk\u00a0adaptsioonid\u00a0ehk omadused, mis v\u00f5imaldavad paremini keskkonnas edukas olla. Kohastumine\u00a0(ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismir\u00fchmade …<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-17","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":490,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions\/490"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}