{"id":16,"date":"2024-04-04T08:53:20","date_gmt":"2024-04-04T05:53:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/3-evolutsiooni-protsessid-ja-vormid\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:47","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:47","slug":"3-evolutsiooni-protsessid-ja-vormid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/3-evolutsiooni-protsessid-ja-vormid\/","title":{"rendered":"3. Evolutsiooni protsessid ja vormid"},"content":{"rendered":"
\n

\n\t\tEvolutsioon\u00a0k\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes on j\u00e4rkj\u00e4rguline areng.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n\tBioevolutsioon<\/strong>\u00a0<\/strong>on organismide\u00a0p\u00e4ritavate tunnuste\u00a0p\u00f6\u00f6rdumatu muutumine Maal. Evolutsioon selgitab, kuidas\u00a0loomad,\u00a0taimed\u00a0ja seened\u00a0on Maa ajaloo\u00a0jooksul muutunud ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on praegu.\n<\/p>\n

\n\tEvolutsiooniprotsessideks\u00a0<\/strong>on adaptatsioon (kohastumine),\u00a0 makroevolutsioon ja\u00a0 mikroevolutsioon.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tMakroevolutsioon<\/strong>\u00a0ehk suurevolutsioon ehk\u00a0evolutsioon\u00a0pikas ajaskaalas on\u00a0liigist\u00a0k\u00f5rgemate\u00a0taksonite, nt\u00a0sugukondade,\u00a0klasside,\u00a0h\u00f5imkondade\u00a0jne teke ja areng, mille\u00a0\u00a0tagaj\u00e4rjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt v\u00e4ga pika ajavahemiku v\u00e4ltel ega ole seet\u00f5ttu vahetult j\u00e4lgitav ega uuritav.\n<\/p>\n

\n\tMakroevolutsioon\u00a0on liigist k\u00f5rgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi v\u00f5i tema populatsioonide piires. P\u00f5him\u00f5ttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra mikroevolutsioonigi \u2013 olelusv\u00f5itlus, looduslik valik ning nendest tulenev v\u00e4hemkohastunud vormide v\u00e4ljasuremine.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tMikroevolutsioon<\/strong>\u00a0on\u00a0evolutsioon, mis haarab\u00a0liigisiseseid,\u00a0populatsiooni\u00a0tasandil toimuvaid evolutsioonilisi muutusi, populatsiooni\u00a0genofondi\u00a0muutumist.\u00a0<\/strong>\n<\/p>\n

\n\tLoodusliku valiku<\/strong>\u00a0tuletas Darwin j\u00e4rgmistest eeldustest:\n<\/p>\n

    \n
  1. \n\t\tiga populatsiooni indiviidid on p\u00e4rilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste n\u00e4ol;\n\t<\/li>\n
  2. \n\t\tisendite\u00a0paljunemisel\u00a0tekib\u00a0j\u00e4rglasi\u00a0rohkem, kui saab piiratud ressursside t\u00f5ttu ellu j\u00e4\u00e4da;\n\t<\/li>\n
  3. \n\t\teksisteerib isenditevaheline konkurents elutingimuste p\u00e4rast ehk\u00a0olelusv\u00f5itlus.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

    \n\tTulemusena leiab aset genot\u00fc\u00fcpide diferentseeritud paljunemine ehk looduslik valik \u2013 m\u00f5ne genot\u00fc\u00fcbiga isendid j\u00e4\u00e4vad ellu ning annavad paljunemisv\u00f5imelisi j\u00e4rglasi enam kui teised liigikaaslased.
    Teisteks evolutsiooni teguriteks on\u00a0geenitriiv,\u00a0geenisiire,\u00a0mutatsioonid\u00a0jm\n<\/p>\n

    \u00a0<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
    \n\t\tEvolutsiooni mehhanismid, mis p\u00f5hjustavad evolutsioonilisi muutusi<\/strong>
    \n\t<\/caption>\n
    \n\t\t\t\tP\u00e4rilik ehk geneetiline muutlikkus\u00a0<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"geneetiline\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
    \n\t\t\t\tGeenivool<\/strong>\u00a0ehk\u00a0geenisiire<\/strong>\u00a0
    on\u00a0geneetilise materjali\u00a0vahetus\u00a0populatsioonide\u00a0 v\u00f5i populatsiooni\u00a0osade vahel\u00a0isendite\u00a0r\u00e4nde ja\u00a0ristumise\u00a0teel.
    \u00a0\n\t\t\t<\/td>\n    		\n\t\t\t\t\"Geenivool\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
    \n\t\t\t\tGeenitriiv<\/strong>\n

    \n\t\t\t\t\ton\u00a0geeni\u00a0alleelide\u00a0sageduse\u00a0juhuslikud muutused\u00a0populatsiooni\u00a0j\u00e4rjestikustes\u00a0\u00a0p\u00f5lvkondades.\u00a0J\u00e4rglaste alleelide kombinatsioon on vanematelt juhuslikult\u00a0\u00a0p\u00e4randunud, mist\u00f5ttu see, kas \u00fcks v\u00f5i teine isend j\u00e4\u00e4b ellu ning saab j\u00e4rglasi, oleneb mingil m\u00e4\u00e4ral juhusest.\u00a0Geenitriivi m\u00f5ju on seda suurem, mida v\u00e4iksem on populatsioon.\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

    		\n\t\t\t\t\"Geenitriiv\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
    \n\t\t\t\tOlelusv\u00f5itlus<\/strong>
    seisneb keskkonna (nii elus kui eluta) surves organismide elluj\u00e4\u00e4misele ja j\u00e4rglaste saamisele.\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n    		\n\t\t\t\t\"Olelusv\u00f5itlus\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
    \n\t\t\t\tLooduslik valik<\/strong>\u00a0tuleneb:\n
      \n
    • \n\t\t\t\t\t\tisendite geneetilisest mitmekesisusest (muutlikkusest);\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\t\t\t\tressursside (toit, elupaik, paariline jms) piiratusest, sest j\u00e4rglasi on alati rohkem kui neid ellu saab j\u00e4\u00e4da;\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
    • \n\t\t\t\t\t\tedukusest olelusv\u00f5itluses, mille t\u00f5ttu loodusliku valiku t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4vad ellu ja annavad j\u00e4rglasi k\u00f5ige paremini elukeskkonnaga kohastunud isendid,
      kusjuures ellu ei j\u00e4\u00e4 ja j\u00e4rglasi ei saa alati mitte k\u00f5ige tugevamad, vaid k\u00f5ige kohasemad organismid.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n
    		\n\t\t\t\t\"Looduslik\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
    \n\t\t\t\tLooduslikul valikul on erinevad vormid s\u00f5ltuvalt keskkonnatingimustest<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
    \n\t\t\t\t\u00a0Stabiliseeriv valik\u00a0<\/strong>\n

    \n\t\t\t\t\tehk\u00a0s\u00e4ilitav valik\u00a0on\u00a0loodusliku valiku\u00a0vorm, mis m\u00f5jub mingile\u00a0liigile\u00a0suhteliselt\u00a0p\u00fcsivas elukeskkonnas. Stabiliseeriva valiku m\u00f5jul v\u00e4heneb keskmisest
    erinevate genot\u00fc\u00fcpidega isendite edukus vaadeldavas keskkonnas,\u00a0seet\u00f5ttu saavad eelise suhteliselt keskmise genot\u00fc\u00fcbiga isendid.\n\t\t\t\t<\/p>\n

    \n\t\t\t\t\tStabiliseeriv valik on loodusliku valiku k\u00f5ige laialdasemalt levinud vorm looduses.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

    		\n\t\t\t\t\u00a0\"Stabiliseeriv\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
    \n\t\t\t\t\u00a0Suunav valik<\/strong>\n

    \n\t\t\t\t\ton\u00a0\u00a0loodusliku valiku\u00a0vorm, mille tagaj\u00e4rjel muutunud v\u00f5i uute\u00a0keskkonnatingimuste t\u00f5ttu t\u00f5usevad esile v\u00f5rreldes varasemate\u00a0
    genot\u00fc\u00fcpidega\u00a0uued genot\u00fc\u00fcbid ja nende poolt m\u00e4\u00e4ratud\u00a0fenot\u00fc\u00fcbid.
    Suunaval valikul toimub\u00a0mingite\u00a0alleelide\u00a0kindlasuunaline\u00a0sageduste muutus, mille tagaj\u00e4rjel v\u00f5ivad kinnistuda
    ka vastavas keskkonnas kasulikuks osutunud\u00a0retsessiivsed alleelid.\n\t\t\t\t<\/p>\n

    \n\t\t\t\t\tEnamik evolutsioonilistest muutustest on toimunud\u00a0suunava valiku tagaj\u00e4rjel\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

    		\n\t\t\t\t\u00a0\"Suunav\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
    \n\t\t\t\t\u00a0L\u00f5hestav valik\u00a0<\/strong>
    on\u00a0\u00a0loodusliku valiku\u00a0vorm erinevate keskkonnatingimuste tekkimise\u00a0t\u00f5ttu, mis soosib\u00a0isendeid, kellel mingi tunnuse v\u00e4\u00e4rtused
    \u00a0on \u00e4\u00e4rmuslikud (skaala m\u00f5lemas otsas).\u00a0\n

    \n\t\t\t\t\tL\u00f5hestav valik v\u00f5ib viia\u00a0liigitekkeni, kuid toimib aeglasemalt\u00a0kui suunav valik, sest selle tulemused ei ole nii stabiilsed.
    Ta n\u00f5uab geograafilist v\u00f5i ni\u0161iisolatsiooni, et takistada eri\u00a0\u00e4\u00e4rmustesse kuuluvate isendite omavahelist paaritumist. Arvatakse, et l\u00f5hestav valik on\u00a0s\u00fcmpatrilise liigitekke\u00a0mehhanism.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

    		\n\t\t\t\t\u00a0\"L\u00f5hestav\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

    \n\tKokkuv\u00f5ttes\u00a0 pidas Charles Darwin\u00a0 oluliseks eristada looduslikku valikut ja sugulist valikut. Kui siiski mingi muutus teeb j\u00e4rglased elluj\u00e4\u00e4misele v\u00f5i edukale paljunemisele kohasemaks, siis on selle muutusega j\u00e4rglastel suurem t\u00f5en\u00e4osus ellu j\u00e4\u00e4da kui ilma selle muutuseta j\u00e4rglastel. Algsed tunnused ja kahjulikud tunnused kaovad, sest nendega j\u00e4rglased asenduvad edukamate sugulastega.\n<\/p>\n

    \n\tSeet\u00f5ttu s\u00e4ilivad m\u00f5ned tunnused t\u00e4nu valikueelisele, mis nad oma kandjatele annavad, v\u00f5imaldades isendil saada rohkem j\u00e4rglasi kui ilma selle tunnuseta isendid. Selle mehhanismi kordudes omandavad organismid \u00fcha rohkem keerukaid kohastumuslikke adaptiivseid tunnuseid.\n<\/p>\n

    \n

    \n\t\tT\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong>\n\t<\/p>\n

    \n\t\tEvolutsiooni t\u00f5endid\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2398<\/a>
    Evolutsiooni mehhanismid\u00a0    https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2404<\/a>
    Makroevolutsioonilised protsessid\u00a0    https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2405<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Evolutsioon\u00a0k\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes on j\u00e4rkj\u00e4rguline areng. Bioevolutsioon\u00a0on organismide\u00a0p\u00e4ritavate tunnuste\u00a0p\u00f6\u00f6rdumatu muutumine Maal. Evolutsioon selgitab, kuidas\u00a0loomad,\u00a0taimed\u00a0ja seened\u00a0on Maa ajaloo\u00a0jooksul muutunud ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on praegu. Evolutsiooniprotsessideks\u00a0on adaptatsioon (kohastumine),\u00a0 makroevolutsioon ja\u00a0 mikroevolutsioon.\u00a0 Makroevolutsioon\u00a0ehk suurevolutsioon ehk\u00a0evolutsioon\u00a0pikas ajaskaalas on\u00a0liigist\u00a0k\u00f5rgemate\u00a0taksonite, nt\u00a0sugukondade,\u00a0klasside,\u00a0h\u00f5imkondade\u00a0jne …<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":491,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/491"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}