{"id":13,"date":"2024-04-04T08:53:19","date_gmt":"2024-04-04T05:53:19","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/1-evolutsiooniteooria-kujunemine\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:47","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:47","slug":"1-evolutsiooniteooria-kujunemine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/1-evolutsiooniteooria-kujunemine\/","title":{"rendered":"1. Evolutsiooniteooria kujunemine"},"content":{"rendered":"
\n

\n\t\tEvolutsiooniteooria p\u00f5hiseisukohad<\/strong>
1. Evolutsiooniprotsess juhib nii elu mitmekesisust kui ka \u00fchtsust.
2. Elu j\u00e4rjepidev areng toimub pidevalt muutuvas keskkonnas.
3. Liikide tekkimine ja v\u00e4ljasuremine on toimunud kogu Maa ajaloo v\u00e4ltel.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n\tAvastused enne Charles Darwinit, mis sillutasid teed evolutsiooniteooriale
\n<\/h3>\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\u00a0\n\t\t<\/p>\n<\/caption>\n

\n\t\t\t\tGeorges-Louis Leclerc de Buffon<\/strong>\u00a0
Buffon oli\u00a0 isaks kogu loodusloolisele m\u00f5ttele,\u00a0mis 18. sajandi teisel poolel ilmavalgust n\u00e4gi. Ta\u00a0koostas\u00a044-k\u00f6itelise\u00a0loodusloo ents\u00fcklopeedia\u00a0ning seadis kahtluse alla piibli v\u00e4ite, et Maa on\u00a0vaid\u00a06000 aastat\u00a0vana. Tema arvates arenesid\u00a0liigid suhteliselt v\u00e4ikesest hulgast eellasliikidest,\u00a0kuid ta ei suutnud esitada t\u00f5siselt v\u00f5etavat\u00a0mehhanismi liikide muutumise kohta ega
t\u00f5endeid Maa vanuse kohta.\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"buffon\"
Georges-Louis Leclerc de Buffon<\/strong>
(1707- 1788)\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tJean-Baptiste Lamarck<\/strong>\u00a0
Lamarcki peateos oli \u201cPhilosophie Zoologique\u201d (1809),\u00a0kus ta avaldas oma teooria\u00a0liikide\u00a0muutumisest ja\u00a0selle p\u00f5hjustest. See oli esimene terviklik\u00a0evolutsiooniteooria,\u00a0mida hakati nimetama\u00a0lamarkismiks\u00a0ning mille\u00a0\u00a0peamised seisukohad olid:\u00a0
1)\u00a0 elu iset\u00e4rkamine Maal;
2) elul on eneset\u00e4iustumise tung;
3) omandatud tunnuste p\u00e4randumine\u00a0\u00a0j\u00e4rglastele\u00a0(mida ilmselt on\u00a0 ekslikult omistatud\u00a0\u00a0lamarkismile).
Tuntud n\u00e4ited selle kohta on\u00a0ringelnud kirjanduses \u2013 partide ujulestade ja kaelkirjakute\u00a0pikkade\u00a0\u00a0kaelte p\u00e4randumine j\u00e4rgmisele p\u00f5lvkonnale.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"jean-baptiste_de_lamarck\"
Jean-Baptiste-Pierre-Antoine de Monet,\u00a0chevalier<\/em>\u00a0de Lamarck\u00a0<\/strong>
(1744\u20131829)
\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Paleontoloogia<\/strong>\u00a0on teadusharu, mille rajajaks\u00a0on\u00a0Cuvier\u00a0ja\u00a0mis uurib muistsete organismide\u00a0maailma fossiilide abil.\u00a0
Fossiilid ehk kivistised\u00a0on ammustel aegadel\u00a0elanud organismide j\u00e4\u00e4nused.
Fossiilsetele leidudele tuginedes t\u00f5estas ta\u00a0liikide v\u00e4ljasuremise ning see on ka Cuvieri\u00a0teene evolutsiooni\u00adteooria arengus. Samas arvas ta,\u00a0et liigid on muutumatud \u2013 alguses loodi lihtsalt\u00a0v\u00e4ga palju liike, millest osa aja jooksul\u00a0katastroofiliste s\u00fcndmuste t\u00f5ttu v\u00e4lja suri.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0<\/strong>\"georges_cuvier\"
Georges L\u00e9opold Chr\u00e9tien
Fr\u00e9d\u00e9ric Dagobert Cuvier<\/strong>\u00a0<\/strong>
(1769\u00a0\u2013\u00a01832)\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tJames Hutton<\/strong>\u00a0
Inglise geoloog, kes\u00a0pakkus v\u00e4lja idee,\u00a0et Maa on palju vanem kui piiblis kirjas\u00a0\u00a0ning Maad kujundavad j\u00f5ud tegutsevad
v\u00e4ga aeglaselt ja kogu aeg. Nende meelest\u00a0polnud liikide v\u00e4ljasuremiseks vaja katastroofe,\u00a0Maal toimuvad protsessid v\u00f5ivad seda
p\u00f5hjustada sama efektiivselt.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"James
James Hutton<\/strong>
(1726-1797)\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Charles Lyell<\/strong>
aitas\u00a0 19. sajandil biogeograafia arendamisele kaasa,\u00a0arendades edasi\u00a0uniformismi\u00a0teooriat. Selle kohaselt ei kujundanud maailma \u00fcks\u00a0katastroofiline\u00a0s\u00fcndmus. Maad kujundasid hoomamatult aeglased muutused, mida v\u00f5ime n\u00e4ha t\u00e4nap\u00e4eval meie \u00fcmber. Vihm kulutab m\u00e4gesid ning samal ajal sulanud kivim kerkib \u00fclespoole, tekitades uusi m\u00e4gesid. Maad kujundavad protsessid on ajas \u00fchtlased. Charles Lyell uskus, et Maa ajalugu on \u00e4\u00e4retult pikk ning sihitu ning et ka elu ajalugu on samasugune. Charles Lyelli uniformism m\u00f5jutas tugevasti\u00a0Charles Darwini<\/a>\u00a0evolutsiooniteooria arengut.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"-lyell\"
Charles Lyell<\/strong>
(1797-1875)\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n<\/h3>

Teaduslikud evolutsiooniteooriad\u00a0
\n\n<\/p>\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\tEsimesed teaduslikud evlutsiooniteooriad ja nende rajajad ning edasiarendajad<\/strong>\n\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\u00a0\n\t\t<\/p>\n<\/caption>\n

\n\t\t\t\tCharles Darwin,<\/strong>\u00a0
esimese teadusliku evolutsiooniteooria rajaja.
Darwini seisukohad:
1. organismid on arenenud \u00fchisest eellasest;
2. olelusv\u00f5itlus kui evolutsiooni mehhanism;
3. loodusliku valiku teooria\n\t\t\t<\/td>\n		\n

\n\t\t\t\t\t\"charles_robert_darwin\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tCharles Darwin<\/strong>\u00a0<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t(1809\u20131882)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n\t\t\t\tTheodosius\u00a0 Dobzhansky<\/strong>
oli silmapaistev vene ja ameerika geneetik ja evolutsioonibioloog.
Ta oli evolutsioonibioloogia keskne tegelane oma t\u00f6\u00f6 eest\u00a0kaasaegse s\u00fcnteesi kujundamisel.
Ta t\u00e4iendas Darwini evolutsiooniteooriat 20. saj. bioloogia saavutustega.\n

Temale kuulub tsitaat\u00a0\u201cMillelgi bioloogias ei ole m\u00f5tet, enne kui seda ei vaadata\u00a0evolutsiooni v\u00f5tmes\u201d.\n\t\t\t<\/p><\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0\"theodosius_dobzhansky\"
Theodosius Grigorievich Dobzhansky<\/strong>
(1900-1975)\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n

\n\t\t\t\t\tJulian Huxley<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\toli\u00a0evolutsiooniteoreetik,\u00a0humanist\u00a0ja\u00a0internatsionalist,\u00a0loodusliku\u00a0valiku\u00a0tuline pooldaja ja\u00a0s\u00fcnteetilise evolutsiooniteooria\u00a0(neodarvinismi)\u00a0juhtkuju.\u00a01956\u00a0p\u00e4lvis ta\u00a0Londoni Kuninglikult \u00dchingult\u00a0Darwini medali.\u00a0
1958\u00a0p\u00e4lvis ta\u00a0Linn \u00fchingult\u00a0Darwin-Wallace\u2019i medali, mis antakse v\u00e4lja\u00a0iga 50 aasta tagant hulgale evolutsiooniteoreetikutele.\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tHuxley kirjutas umbes 50 populaarteaduslikku raamatut.\u00a0Peamiselt k\u00e4sitlesid need\u00a0evolutsiooni\u00a0ja sellest l\u00e4htuvat
inimeseks olemist.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\"huxley-oxon-\"\n

\n\t\t\t\t\tJulian Sorell Huxley<\/strong>\u00a0
(1887<\/a>\u00a0\u2013\u00a01975<\/a>)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\u00a0<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\tEvolutsiooni t\u00f5endid
\n\t\t<\/h3>\n

\n\t\t\t\u00a0\n\t\t<\/p>\n<\/caption>\n

\n\t\t\t\tFossiilid ehk kivistised<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"arheopteruks\"
\u00dcrglind\u00a0ehk\u00a0Arhaeopteryx<\/em>\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tOrganismide f\u00fclogeneesiread<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"Organismide\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tHomoloogilised elundid\u00a0<\/strong>
on sarnase ehitusega, kuid funktsioon v\u00f5ib olla erinev,\u00a0nt selgroogsete j\u00e4semed, paremal inimese, kassi, vaala ja nahkhiire
j\u00e4semed,\u00a0mis k\u00f5ik on arenenud \u00fchisest\u00a0kolmeosalise ehitusplaaniga eellase j\u00e4semest.
NB!\u00a0analoogilised elundid ei ole evolutsiooni t\u00f5endiks,\u00a0sest nad on p\u00e4ritolult erinevate eellaste elundid
(nt liblika, linnu tiivad ja\u00a0 nahkhiire lennus).\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"Homoloogilised\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tVestiigiumid\u00a0\u00a0<\/strong>ehk\u00a0mandunud elundid:\u00a0pimesoole ussripik,\u00a0k\u00f5rvaliigutaja lihased, kolmas silmalaug,
Darwini k\u00f6bruke, tarkuse- ja silmahambad, segmenteerunud\u00a0lihased jt.
\u00a0
\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"korvaliigutajalihased\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tLoote arengu v\u00f5rdlemine:\u00a0<\/strong>l\u00f5puspilude ja sabaga on loote varase arengu etapis\u00a0kala, roomaja, linnu ja inimese loode\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"Loote\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tBiogeograafia\u00a0on\u00a0teadusharu, mis seletab ja kirjeldab\u00a0bioloogilist mitmekesisust\u00a0ajas ja ruumis.
Liikide v\u00f5rdlus:<\/strong>
1. konvergents<\/strong>\u00a0ehk liikide sarnastumine samades keskkonnatingimustes;\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\"konvergents\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tLiikide v\u00f5rdlus:<\/strong>
2. divergents\u00a0<\/strong>ehk liikide eristumine erinevates keskkonnatingimustes\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"divergents\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tKunstlik valik<\/strong> \u2013 kultuurtaimede aretus\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"Kunstlik\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Kunstlik valik<\/strong> \u2013 t\u00f5uloomade aretus ja kodustamine\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"Kunstlik\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tMolekulaarbioloogia
DNA ja valkude v\u00f5rdlus:<\/strong>
aminohapete j\u00e4rjestuse\u00a0 sanasus valkudes\u00a0 ja nukleotiidide j\u00e4rjestuse sarnasus DNA-s n\u00e4itab liikide sugulusastet \u2013 mida sarnasemad, seda l\u00e4hemad sugulased need liigid evolutsiooniliselt on.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"DNA\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tBakterite resistentsuse tekkimine antibiootikumide suhtes<\/strong> n\u00e4itab, et bakterid v\u00f5ivad evolutsioneeruda kiiresti t\u00e4nu nende p\u00f5lvkondade kiirele vahetumisele ja selle k\u00e4igus kohastumisele\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"resistance\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\u00a0<\/p>\n

\n\tEvolutsiooniteooria p\u00f5hiseisukohad
\n<\/h3>\n
    \n
  1. \n\t\tK\u00f5ikide liikide sigivus on selline, et isendite arv peaks kiiresti kasvama, kuid ometi s\u00e4ilitavad populatsioonid enam-v\u00e4hem p\u00fcsiva suuruse.\n\t<\/li>\n
  2. \n\t\tRessursid (toit, elupaigad) on looduses piiratud.\n\t<\/li>\n
  3. \n\t\tIsendite sigivust arvesse v\u00f5ttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside p\u00e4rast ehk\u00a0olelusv\u00f5itlus<\/strong>.\n\t<\/li>\n
  4. \n\t\tIga liigi isendid erinevad \u00fcksteisest ehk populatsioonides esineb\u00a0muutlikkus<\/strong>.\n\t<\/li>\n
  5. \n\t\tSuurem osa p\u00e4rilikest muutustest tekib keskkonnast s\u00f5ltumatult ehk on keskkonna suhtes\u00a0juhuslikud<\/strong>.\n\t<\/li>\n
  6. \n\t\tOsa muutusi v\u00f5imaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismid\u00a0kohasemaks<\/strong>, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad nad v\u00f5rreldes populatsioonikaaslastega kauem elada v\u00f5i rohkem j\u00e4rglasi saada. Selline\u00a0ebav\u00f5rdne sigimine<\/strong>\u00a0aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel j\u00e4rglasp\u00f5lvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi\u00a0looduslik valik<\/strong>.\n\t<\/li>\n
  7. \n\t\tSee aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine v\u00f5ib viia l\u00f5puks uue liigi tekkimiseni.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

    \n\t\u00a0\n<\/p>\n

    \n\tS\u00fcnteetilise evolutsiooniteooria seisukohad
    \n<\/h3>\n

    \n\tS\u00fcnteetiline evolutsiooniteooria<\/strong>\u00a0on\u00a0bioloogias\u00a01930. aastatel v\u00e4lja kujunenud\u00a0neodarvinistlik\u00a0teooria, millega \u00fchendati\u00a0Charles Darwini\u00a0loodusliku valiku\u00a0teooria, mis\u00a0seletab\u00a0liikide\u00a0evolutsiooni,\u00a0Gregor Mendeli\u00a0geneetikateooriaga, mis tegeleb\u00a0p\u00e4rilikkusega.\u00a0\n<\/p>\n

    \n\tS\u00fcnteetilise evolutsiooniteooria kujunemine muutis neodarvinismi enam kui pooleks sajandiks bioloogia valdavaks l\u00e4henemisviisiks.\n<\/p>\n

    \n\tS\u00fcnteetilise evolutsiooniteooria j\u00e4rgi <\/strong>(selle\u00a01930.\u00a0ja\u00a01940. aastateks\u00a0v\u00e4ljakujunenud kujul)\n<\/p>\n

      \n
    1. \n\t\tgeneetiline muutlikkus\u00a0tekib populatsioonides\u00a0juhuslikult\u00a0mutatsioonide\u00a0t\u00f5ttu (praegu teatakse, et mutatsioone tekitavad vead\u00a0DNA\u00a0replikatsioonis) ja\u00a0rekombinatsiooni\u00a0t\u00f5ttu (see on\u00a0homoloogiliste\u00a0kromosoomide\u00a0ristsiire\u00a0meioosi\u00a0ajal).\n\t<\/li>\n
    2. \n\t\tevolutsioon seisneb p\u00f5hiliselt\u00a0alleelisageduste\u00a0muutumises\u00a0p\u00f5lvkondade\u00a0l\u00f5ikes\u00a0geenitriivi<\/strong>,\u00a0geenisiirde\u00a0<\/strong>ja\u00a0loodusliku valiku<\/strong>\u00a0tagaj\u00e4rjel.\u00a0\n\t<\/li>\n
    3. \n\t\tLiigiteke<\/strong>\u00a0leiab aset j\u00e4rk-j\u00e4rgult, kui populatsioonid geograafiliste barj\u00e4\u00e4ride t\u00f5ttu reproduktiivselt isoleeruvad.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

      \n\t\u00a0\n<\/p>\n

      \n

      \n\t\tT\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong>
      Bioevolutsioon ja s\u00fcstemaatika\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2391<\/a>
      Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud k\u00e4sitlused\u00a0      http:\/\/T\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded Bioevolutsioon ja s\u00fcstemaatika: https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2391<\/a>
      Evolutsiooniidee t\u00e4iustumine\u00a0      https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2397<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

      \n

      \n\t\tVaata videoid<\/strong>
      Evolutsiooni t\u00f5endid\u00a0      https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=V9HlvfwXylU<\/a>
      Evolutsioon ja\/v\u00f5i loomine?\u00a0      https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=uAbQeAzbbmc<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Evolutsiooniteooria p\u00f5hiseisukohad1. Evolutsiooniprotsess juhib nii elu mitmekesisust kui ka \u00fchtsust.2. Elu j\u00e4rjepidev areng toimub pidevalt muutuvas keskkonnas.3. Liikide tekkimine ja v\u00e4ljasuremine on toimunud kogu Maa ajaloo v\u00e4ltel. Avastused enne Charles Darwinit, mis sillutasid teed evolutsiooniteooriale \u00a0 Georges-Louis Leclerc de Buffon\u00a0Buffon …<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":494,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/494"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}