Projekt

2022. aastal möödub sada aastat Balti riikide tunnustamisest Ameerika Ühendriikide poolt. Enne Teist maailmasõda oli USA Eesti jaoks kauge ja vähetähtis riik. Eesti ei pidanud isegi vajalikuks USA valitsuse juurde akrediteerida täievolilist saadikut ja piirduti konsulaadi pidamisega New Yorgis (mitte pealinnas). USA tähtsust mõistsid Eesti saadikud paguluses aga juba Teise maailmasõja esimestel aastatel. Ilmasõja lõppedes oli USA-st kujunenud maailma mõjuvõimsaim riik, mille olulisust Eesti jaoks kinnitas ja põlistas Ameerika mittetunnustamispoliitika Balti riikide annekteerimise suhtes. Eesti iseseisvuse taastamise järel ei ole USA tähtsus vähenenud, pigem vastupidi. Omavaheline suhtlus on muutunud tihedaks nii valitsuste kui kodanike tasandil. Eesti poliitilis-sõjaline julgeolek toetub USA-le nii üksi võetuna kui NATO raamistikus. Eesti poliitiline juhtkond on kinnitanud, et peab USA-d ainukeseks suurvõimuks, mis suudab tasakaalustada Vene Föderatsiooni sõjalist ülekaalu Läänemere regioonis. Eesti, Läti ja Leedu jaoks on äärmiselt oluline nii NATO artikkel 5 kui ka USA presidendi kinnitus 2014. aasta septembris: „....teie aegumatut iseseisvust garanteerib alati maailma ajaloo tugevaim sõjaline allianss“.

 

Projekti „USA-Balti 100“ eesmärgiks on anda välja Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide suhete ajalugu käsitlev siduskogumik, millega tähistatakse USA ja Eesti diplomaatiliste suhete alguse aastapäeva 2022. aastal. Lisaks seni eesti keeles avaldamata uurimuste publitseerimisele uuritakse seni tahaplaanile jäänud aspekte USA Eesti/Balti riikide suhetes, keskendudes eriti 1990. aastatele ja 2000. aastate algusele. Projekti tähtsaks väljundiks on üliõpilasuurimused USA rollist Eesti välispoliitikas, milleks tuuakse koostöös Eesti välisministeeriumiga käibesse seni kasutamata arhiiviallikaid.