{"id":41,"date":"2024-04-04T06:53:53","date_gmt":"2024-04-04T03:53:53","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/kompositsioon\/"},"modified":"2024-04-04T06:58:41","modified_gmt":"2024-04-04T03:58:41","slug":"kompositsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/kompositsioon\/","title":{"rendered":"Kompositsioon"},"content":{"rendered":"<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Kompositsiooni all m\u00f5istetakse teose \u00fclesehitust (K\u00e4rner, 2006). S\u00f5nana t\u00e4hendab kompositsioon millegi koostamist, erinevate osade \u00fchendamist tervikuks (K\u00e4rner, 2006; S\u00f5naveeb, 2022). Et videokaader on kahem\u00f5\u00f5tmeline ja selle suurus on kuvasuhte kaudu ette antud, on videokaadri komponeerimisel oluline l\u00e4bi m\u00f5elda, kuidas kaadrit olulisega t\u00e4ita nii, et vaataja jaoks oleks s\u00f5num arusaadav (Thompson ja Bowen, 2009).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p2\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Kompositsiooni keskmes ehk fookuses on kaadri k\u00f5ige olulisem element, inimese puhul tema n\u00e4gu v\u00f5i silmad, maastikukaadri puhul inimeste, puude, loomade v\u00f5i ehitiste r\u00fchmad. Kompositsiooni kese peab \u00e4ratama t\u00e4helepanu (K\u00e4rner, 2006). Tihti kasutatakse nihkes fookust, st kompositsiooni kese ei ole kaadri keskmes (K\u00e4rner, 2006), vaid sellest veidi vasakule v\u00f5i paremale, \u00fcles v\u00f5i alla nihutatud. Levinud nn nihkes fookuse kasutamise viis on kompositsiooni keskme asetamine kuldl\u00f5ikelisele jaotusele (K\u00e4rner, 2006).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de8e850ae89-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de8e850ae89-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de8e850ae89-collapse\">Kuldl\u00f5ige ja kolmandike reegel<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de8e850ae89-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de8e850ae89-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Kuldl\u00f5ige on geomeetriline vahekord, mille abil on v\u00f5imalik saavutada kaadri ideaalne proportsioon. Pildil on kaks erineva suurusega osa, kus v\u00e4iksema osa suhe suuremasse v\u00f5rdub suurema suhtega tervikusse (K\u00e4rner, 2006; Thalheim, 2011). Videot\u00f6\u00f6s kasutatakse kuldl\u00f5ike lihtsustusena kolmandike reeglit, mis t\u00e4hendab, et kaadri komponeerimisel kujutatakse ette kahte horisontaaljoont ja kahte vertikaaljoont. Jooned asuvad ekraani servadest 3\/8 kaugusel ning nende joonte l\u00f5ikumispunktid moodustavad neli t\u00e4helepanutsooni (Thorsen &amp; M\u00f6ller, 1996; Thompson &amp; Bowen, 2009).\u00a0\n\n<p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Alloleval joonisel on toodud videot\u00f6\u00f6s kasutatavad kujuteldavad vertikaalsed ja horisontaalsed jooned kaadris, mis aitavad leida sobivaid t\u00e4helepanupunkte (joonisel t\u00e4histatud roosade t\u00e4ppidena). Ehkki l\u00f5plikus kaadris on taoline ruudustik kujuteldav, siis enamik t\u00e4nap\u00e4evaseid kaameraid (ka telefonikaamerad) v\u00f5imaldavad kolmandike reeglit illustreeriva ruudustiku <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;pildiotsijasse&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Siin kaamera osana. Pildiotsija v\u00f5imaldab v\u00f5ttenurka muuta ja samas v\u00f5imalikku tulemust n\u00e4ha (Maran, 2007; Thalheim, 2011). \"><strong>pildiotsijasse<\/strong><\/a> kuvada. See v\u00f5imaldab <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"kadreerimisel\" data-content=\"Kaadri kompositsiooni kuujundama, objekte kaadrisse valima (Eesti keele seletav s\u00f5naraamat, 2009)-\">kadreerimisel<\/a> \u00a0paremini rakendada vertikaalseid ja horisontaalseid jooni ning t\u00e4helepanupunkte. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"1080\" class=\"alignnone wp-image-100\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandikud.jpg\" title=\"Kolmandike reegli illustratsioon. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kolmandike reegli illustratsioon. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandikud.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandikud-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandikud-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandikud-768x432.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandikud-1536x864.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>J\u00e4rgneval fotol on kolmandike reeglit t\u00e4histav ruudustik ja t\u00e4helepanupunktid paigutatud fotole, et illustreerida seda, kuidas mannekeen on l\u00e4htuvalt kolmandike reeglist kaadrisse paigutatud. Mannekeeni keha paigutamisel kaadrisse on l\u00e4htutud paremale j\u00e4\u00e4vast kolmandikust, sest tema pilk on suunatud pigem vasakule. Mannekeeni pea k\u00f5rguse ja silmade asukoha m\u00e4\u00e4rab seega \u00fclemise horisontaalse joone ja parempoolse veritkaalse joone ristumispunkt, mis on \u00fcks neljast v\u00f5imalikest t\u00e4helepanutsoonidest.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"1080\" class=\"alignnone wp-image-101\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandikud_man.jpg\" title=\"Kolmandike reegli kasutamine fotol mannekeenist. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kolmandike reegli kasutamine fotol mannekeenist. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandikud_man.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandikud_man-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandikud_man-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandikud_man-768x432.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandikud_man-1536x864.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>J\u00e4rgneval fotokollaa\u017eil on toodud n\u00e4iteid kolmandike reegli erinevatest rakendamisv\u00f5imalustest:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<ol class=\"ol1\">\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tEsimesel fotol on maastikuvaade, kus alumisel horisontaaljoonel paikneb j\u00e4rv ja kalda peegeldus sellel. Foto \u00fclaosa on t\u00e4idetud v\u00e4rvilise metsa ja tumesinise taevaga. Kolm kaske, millele fotol parasjagu p\u00e4ikese valgus langeb, on paigutatud alumise horisontaaljoone ja parempoolse vertikaaljoone ristumiskohta tekkivasse t\u00e4helepanutsooni.\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tTeisel fotol on mesilane ja kastani\u00f5is paigutatud parempoolsele vertikaaljoonele. Horisontaal- ja vertikaaljoonte ristumispunkte\u00a0ei ole selle foto kadreerimisel kasutatud.\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tTartu Jaani kiriku torn asub pildi vasakul vertikaaljoonel, silmapiir aga alumisel horisontaaljoonel.\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tSiin on <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;teravustatud&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Kasutatakse ka fokuseerima. Filmitavast esemest k\u00f5ige teravamat kujutist leidma, fookuses hoidma (Thalheim, 2011)\"><strong>teravustatud<\/strong><\/a> lilled asetatud alumise horisontaaljoone ja vasakpoolse vertikaaljoone ristumispunkti. Ehkki k\u00f5ik lilled ei j\u00e4\u00e4 konkreetsesse punkti, vaid t\u00e4idavad kaadrit suhteliselt laialdaselt, on siiski kaadris n\u00e4ha kolmandike reeglist l\u00e4htuv kompositsiooon.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"1080\" class=\"alignnone wp-image-102\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandike_kol_looduses.jpg\" title=\"Kolmandike reegli erinevad rakendusviisid. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kolmandike reegli erinevad rakendusviisid. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandike_kol_looduses.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandike_kol_looduses-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandike_kol_looduses-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandike_kol_looduses-768x432.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandike_kol_looduses-1536x864.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>J\u00e4rgnevas fotokollaa\u017eis on esimesel pildil mannekeen kadreeritud kolmandike reeglist l\u00e4htuvalt, teises aga paigutatud pigem kaadri keskele. V\u00f5ib \u00f6elda, et fotona ei ole teise pildi kompositsioon kuigi kehv, ent videot\u00f6\u00f6s kasutatakse kaadri keskmest l\u00e4htuvat kompositsiooni v\u00e4ga kindlates kontekstides, n\u00e4iteks olukorras, kus kaadris esineja p\u00f6\u00f6rdub otse vaataja poole nagu uudistesaates (Thorsen &amp; M\u00f6ller, 1996). Teist fotot v\u00f5ib nimetada ka suletud kaadriks (vt t\u00e4psem selgitus ja n\u00e4ide allpool), sest selle kompositsiooni puhul ei teki muljet, nagu j\u00e4tkuks antud kompositisoonis\u00fcsteem ka kaadriv\u00e4liselt (Thalheim, 2011). Enamasti kasutatakse videot\u00f6\u00f6s esimesele fotole analoogset kompositsiooni, kus inimene kaadris paigutatakse kolmandike reegli j\u00e4rgi kas vasema v\u00f5i parema vertikaaljoone l\u00e4histele. Seda tehakse p\u00f5hjusel, et video puhul on tegemist kaadrite jadaga ning avatud kompositsioon (vt t\u00e4psem selgitus ja n\u00e4ide allpool) annab m\u00f5ista, et kaader on sisuliselt seotud sellele eelnenud ja\/v\u00f5i j\u00e4rgnevate kaadritega. Niiviisi on vaatajal h\u00f5lpsam t\u00e4ita need osad videoloost, mida tegelikult kaadrites n\u00e4ha ei ole, nt olukorras, kus kaks inimeset omavahel vestlevad ning kumbagi n\u00e4idatakse <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;suurplaanis&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Ka suur plaan, l\u00e4hiplaan, l\u00e4hiv\u00f5te. Plaanisuurus, kus filmitav objekt t\u00e4idab \u00fcldjuhul suurema osa kaadrist v\u00f5i kogu kaadri. Inimest kujutav suurplaan v\u00f5ib alata \u00fclaltpoolt \u00f5lgu v\u00f5i l\u00f5ua alt (Maran 2007; Thalheim, 2011; Vakker, 2014). Plaanisuuruste p\u00f5hjalikum k\u00e4sitlus on leitav j\u00e4rgmisest alapeat\u00fckist.\"><strong>suurplaanis<\/strong><\/a> (Thorsen &amp; M\u00f6ller, 1996).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"540\" class=\"alignnone wp-image-103\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandik_vs_keskel_kol.jpg\" title=\"Kollaa\u017e kolmandike reegli ja keskse paigutuse kasutamisest. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017e kolmandike reegli ja keskse paigutuse kasutamisest. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandik_vs_keskel_kol.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandik_vs_keskel_kol-300x84.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandik_vs_keskel_kol-1024x288.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandik_vs_keskel_kol-768x216.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmandik_vs_keskel_kol-1536x432.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>J\u00e4rgnevalt on toodud m\u00f5ned v\u00f5tted, mis abistavad videot\u00f6\u00f6s kolmandike reegli rakendamist. Allolev n\u00e4ide illustreerib nn pearuumi j\u00e4tmise p\u00f5him\u00f5tet (Thompson &amp; Bowen, 2009), mis t\u00e4hendab, et \u00fcldiselt j\u00e4etakse kaadris oleva inimese pea kohale natuke ruumi (Thorsen &amp; M\u00f6ller, 1996), kuid mitte liigselt nagu on n\u00e4idatud esimesel fotol. Sellel fotol on tekitatud olukord, kus kogu kaadri ruum ei ole efektiivselt t\u00e4idetud. Mannekeeni pea kohal on liiga palju t\u00fchja ruumi, mis muudab kaadri informatsioonivaeseks (Thompson &amp; Bowen, 2009).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"540\" class=\"alignnone wp-image-104\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/pearuum_kol.jpg\" title=\"Kollaa\u017e nn pearuumi j\u00e4tmise p\u00f5him\u00f5ttest. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017e nn pearuumi j\u00e4tmise p\u00f5him\u00f5ttest. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/pearuum_kol.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/pearuum_kol-300x84.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/pearuum_kol-1024x288.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/pearuum_kol-768x216.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/pearuum_kol-1536x432.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>J\u00e4rgneva fotokollaa\u017ei esimene foto illustreerib olukorda, kus kaadris olevale mannekeenile ei ole j\u00e4etud piisavalt ruumi selles suunas, kuhu ta vaatab ja r\u00e4\u00e4gib. Kuiv\u00f5rd mannekeen on kaadriservale l\u00e4hedal, m\u00f5jub serv nagu sein ning j\u00e4\u00e4b mulje, et mannekeen l\u00f5ksus (Thompson &amp; Bowen, 2009). Mannekeeni selja taha j\u00e4\u00e4vat ruumi nimetatakse negatiivseks ruumiks (Thompson &amp; Bowen). See h\u00f5lmab suurt osa kaadrist, kuid ei anna kuigi palju informatsiooni edasi. Teisel fotol on ruumi vaatamise ja r\u00e4\u00e4kimise suunas piisavalt. Video vaataja saab ise luua pildis tasakaalu ning leida seosed j\u00e4rgnevas kaadris n\u00e4idatava vestluspartneriga (Thorsen &amp; M\u00f6ller, 1996).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"540\" class=\"alignnone wp-image-105\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tegevuse_ruum_kol.jpg\" title=\"Kollaa\u017e tegevuse suunas ruumi j\u00e4tmisest. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017e tegevuse suunas ruumi j\u00e4tmisest. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tegevuse_ruum_kol.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tegevuse_ruum_kol-300x84.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tegevuse_ruum_kol-1024x288.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tegevuse_ruum_kol-768x216.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tegevuse_ruum_kol-1536x432.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>J\u00e4rgmise kollaa\u017ei esimesel fotol on tegemist avatud kompositsiooniga. See t\u00e4hendab, et kaadri p\u00f5hijooned ja mannekeeni liikumine on suunatud pildist v\u00e4lja (K\u00e4rner, 2006). \u00dchtlasi vastab see n\u00e4ide p\u00f5him\u00f5ttele, et video vaataja tahab teada, kuhu kaadris olev inimene teel on (Thorsen &amp; M\u00f6ller, 1996). Teisel fotol on aga kujutatud kahte mannekeeni, kes n\u00e4ivad olevat omavahel interaktsioonis. Kompositsioon on suletud, sest kompositisooni p\u00f5hijooned suunduvad pildi keskmesse (K\u00e4rner, 2006). K\u00f5ik kaadris oluline toimub nende kahe vahel ning sestap pole kaadrit vaadates ka eeldust, et midagi olulist v\u00f5iks toimuda sellest kaadrist v\u00e4ljaspool.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"540\" class=\"alignnone wp-image-106\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/liikumine_kol.jpg\" title=\"Kollaa\u017e avatud (1) ja suletud (2) kompostisoonist. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017e avatud (1) ja suletud (2) kompostisoonist. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/liikumine_kol.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/liikumine_kol-300x84.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/liikumine_kol-1024x288.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/liikumine_kol-768x216.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/liikumine_kol-1536x432.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\tKokkuv\u00f5tteks. Kolmandike reegli rakendamine videot\u00f6\u00f6s on \u00fcpris levinud ning olemuselt on reegel \u00fcpris lihtne j\u00e4rgida ka alustajale videograafile. T\u00e4iendavad v\u00f5tted, nagu pearuumi, tegevuse ja liikumise suunas ruumi j\u00e4tmine aitavad reeglit paremini rakendada.\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de8e850aeac-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de8e850aeac-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de8e850aeac-collapse\">Veel v\u00f5imalusi erinevaks kompositsiooniks<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de8e850aeac-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de8e850aeac-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Ehkki \u00fclal on toodud p\u00e4ris mitu v\u00f5imalust, kuidas video kaadrit \u00fcles ehitada, on j\u00e4rgnevalt esitatud veel m\u00f5ned v\u00f5tted, mida sobivas kontekstis rakendades saab\u00a0tulemuseks huvitava kaadri.\u00a0\n\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>\u00dcks p\u00f5him\u00f5te, mida videot\u00f6\u00f6s enamasti j\u00e4lgitakse, puudutab kaamera asukohta kaadris oleva inimese silmade k\u00f5rguse suhtes (Thompson &amp; Bowen, 2009). Kui on sellest aspektist l\u00e4htuvalt soov saavutada neutraalse alatooniga kaader, peaks kaamera k\u00f5rguse valima l\u00e4htuvalt kaadris oleva inimese silmade k\u00f5rgusest, ehk kaamera paigutatakse inimese silmadega samale k\u00f5rgusele. Niisuguses olukorras on niih\u00e4sti kaadris olev inimene kui ekraani taga olev vaataja v\u00f5rdsel positsioonil (Thompson &amp; Bowen, 2009). Kui aga kaamera on inimese silmadest k\u00f5rgemal (vt all oleva kollaa\u017ei esimest fotot), kannab see video vaataja jaoks s\u00f5numit, et kaadris olev inimene on pisendatud, allutatud, n\u00f5rk (Thompson &amp; Bowen, 2009). Niisugust kaamera paigutust kutsutakse ka <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;k\u00e4rbseperpsektiiviks&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"\u00dclaltvaade, ka linnuperspektiiv. Kaamera asetseb filmitavast objektist tunduvalt k\u00f5rgemal (filmitakse k\u00f5rge nurga all) (Thalheim, 2011). \"><strong>k\u00e4rbseperpsektiiviks<\/strong><\/a>. Teine foto illustreerib vastupidist olukorda, st kaamera on kaadris oleva inimese silmade k\u00f5rgusest oluliselt madalamal. N\u00fc\u00fcd on kaadris olev inimene t\u00e4htsam, suurem, v\u00f5imsam kui video vaataja (Thompson &amp; Bowen, 2009). Seda paigutust kutsutakse <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;konnaperspektiiviks&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Altvaade. Kaamera asetseb filmitavast oluliselt madalamal, st filmitakse madala nurga all (Thalheim, 2011). \"><strong>konnaperspektiiviks<\/strong><\/a>.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"540\" class=\"alignnone wp-image-107\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_perspektiivid.jpg\" title=\"Kollaa\u017e k\u00e4rbse- (1) ja konnaperspektiivist (2). Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017e k\u00e4rbse- (1) ja konnaperspektiivist (2). Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_perspektiivid.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_perspektiivid-300x84.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_perspektiivid-1024x288.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_perspektiivid-768x216.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_perspektiivid-1536x432.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Samas, v\u00f5ib konna- ja k\u00e4rbseperspektiivi kasutamine erinevates kontekstides pakkuda tavatut vaatenurka. N\u00e4iteks alloleva kollaa\u017ei esimene foto on pildistatud t\u00e4ielikult \u00fclevalt alla suunas. \u00dclased n\u00e4ivad v\u00e4ikesete valgete t\u00e4pikestena ning nende paiknemine moodustab mustri. Teises n\u00e4ites on need samad \u00fclased pildistatud v\u00f5imalikult maapinna l\u00e4hedalt. Niisugune kaamera nurk v\u00f5imaldab maailma j\u00e4\u00e4dvustada kaadris olevate esemete perspektiivist. Eriti oluline on kaamera k\u00f5rgust j\u00e4lgida olukorras, kus t\u00f6\u00f6tatakse laste v\u00f5i loomadega, sest v\u00e4ltimaks kaamera k\u00f5rgusest tingitud lisat\u00f5lgendusi, on tarvis filmida nende silmade k\u00f5rguselt.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"540\" class=\"alignnone wp-image-108\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_kahene_ylased.jpg\" title=\"Kollaa\u017e \u00fclevalt alla pildistatud \u00fclastest (1) ja v\u00f5imalikult maapinna l\u00e4hedal pildistatud \u00fclastest (2). Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017e \u00fclevalt alla pildistatud \u00fclastest (1) ja v\u00f5imalikult maapinna l\u00e4hedal pildistatud \u00fclastest (2). Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_kahene_ylased.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_kahene_ylased-300x84.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_kahene_ylased-1024x288.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_kahene_ylased-768x216.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_kahene_ylased-1536x432.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Varasemates peat\u00fckkides on videot\u00f6\u00f6s soovitatud kasutada pigem nihkes kompositsiooni (vt kolmandike reegel), siiski tasub sobivas kontekstis proovida ka s\u00fcmmeetrilist kaadrit. S\u00fcmmeetria puhul on kaadri keskteljest v\u00f5i -punktist v\u00f5rdsel kaugusel olevad osad \u00fchetaolised v\u00f5i peegeldavad teineteist (K\u00e4rner, 2006). Alloleval kollaa\u017eil on toodud m\u00f5ned n\u00e4ited s\u00fcmmeetrilistest kaadritest:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<ol class=\"ol1\">\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tEsimesel fotol on kadreeritud Mooste m\u00f5is niiiviisi, et kaadri keskteljest m\u00f5lemale poole j\u00e4\u00e4vad foto osad peegeldavad teineteist.\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tSellel fotol ei ole kaadri keskteljest vasak ja parem pool k\u00fcll t\u00e4ielikult \u00fchetaolised, kuid fotol on siiski r\u00f5hutatud Mooste m\u00f5isa abihoone kahe tuulekoja s\u00fcmmeetrilist paigutust teineteise suhtes.\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tSelle foton\u00e4ite v\u00f5ib liigitada telgs\u00fcmmeetria n\u00e4iteks, kus Ahja laululava on kadreeritud nii, et teljest \u00fchekaugusel olevad motiivid \u00fchtivad p\u00f6\u00f6ramisel (K\u00e4rner, 2006).\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tToila Oru pargi kuju sellel fotol on samuti kadreeritud telgs\u00fcmmeetria p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htuvalt.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"1080\" class=\"alignnone wp-image-109\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/sym_kol_4.jpg\" title=\"Kollaa\u017e s\u00fcmmeetrilistest kaadritest. Autor: Eleri l\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017e s\u00fcmmeetrilistest kaadritest. Autor: Eleri l\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/sym_kol_4.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/sym_kol_4-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/sym_kol_4-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/sym_kol_4-768x432.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/sym_kol_4-1536x864.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>\u00dcks huvitav v\u00f5te kadreerimisel on raamimine, mis l\u00e4htub kaadris\u00fcgavuse elementide (esi-, kesk- ja tagaplaan) kasutamisest kompositsioonis. Raamimisel leitakse kaadri <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;esiplaanile&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Kaamera v\u00f5ttepunktile l\u00e4hedal asetsevad objektid (Thalheim, 2011).\"><strong>esiplaanile<\/strong><\/a> kesk- v\u00f5i tagaplaanil toimuvat tegevust raamiv ese. Alloleva kollaa\u017ei esimesel fotol on n\u00e4ha raam, mis on tekitatud l\u00e4bi m\u00e4nguv\u00e4ljaku atraktsiooni sisse l\u00f5igatud avause. Raami abil on fotol t\u00e4helepanu keskmes hoopis <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;tagaplaanil&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Siin kaadris\u00fcgavuse elemendina, st kaamera v\u00f5ttepunktist k\u00f5ige kaugemal asetsevad objektid (Thalheim, 2011). \"><strong>tagaplaanil<\/strong><\/a> toimuv. Teisel fotol moodustavad oksad raami tagaplaanil oleva liivaranna \u00fcmber ning kolmandal fotol raamistab Toomikiriku v\u00f5lv <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;keskplaanil&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Siin kaadris\u00fcgavuse elemendina t\u00e4histab kaamera v\u00f5ttepunktist kaugemal asetsevaid objekte (Thlaheim, 2011). \"><strong>keskplaanil<\/strong><\/a> asuvat varemete sisemust.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"960\" height=\"1620\" class=\"alignnone wp-image-110\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/raam_kolmene_kol.jpg\" title=\"Kollaa\u017e raamimise kasutamisest kompositsioonis. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017e raamimise kasutamisest kompositsioonis. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/raam_kolmene_kol.jpg 960w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/raam_kolmene_kol-178x300.jpg 178w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/raam_kolmene_kol-607x1024.jpg 607w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/raam_kolmene_kol-768x1296.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/raam_kolmene_kol-910x1536.jpg 910w\" sizes=\"auto, (max-width: 960px) 100vw, 960px\">\n<\/p>\n<p class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;Kaadris\u00fcgavuse&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Kaadri ruumilisus; v\u00f5ime tajuda tasapinnalist kujutist kolmem\u00f5\u00f5tmelisena (Thalheim, 2011). \"><strong>Kaadris\u00fcgavuse<\/strong><\/a> loomiseks saab h\u00f5lpsasti \u00e4ra kasutada ka koonduvaid diagonaalijooni, nagu on illustreeritud j\u00e4rgneval kollaa\u017eil:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<ol class=\"ol1\">\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tEsimesele fotol on vaade Lossi t\u00e4navale Tartus ning sellel fotol v\u00e4ljendub ka <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;tsentraalperspektiiv&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Olukord, kus pildil olevad esemed v\u00f5i nende jada n\u00e4ib kauguses kitsenevat, kujuteldavad jooned n\u00e4ivad koonduvat \u00fchte punkti (K\u00e4rner, 2006). Antud pildil on n\u00e4ivad tagaplaanil olevad hooned v\u00e4iksemad kui esiplaanil; autode rida koondub pildi keskmes \u00fchte punkti\"><strong>tsentraalperspektiiv<\/strong><\/a>.\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tTeisel fotol r\u00f5hutavad s\u00fcgavust rabalaudtee servad, mis kaugemal n\u00e4ivad koonduvat. Huvitava visuaalse mulje loob ka asjaolu, et laudtee ise ei kulge mitte p\u00e4ris otse, vaid sinka-vonka.\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tSellel v\u00e4ga v\u00e4ikese <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;teravuss\u00fcgavusega&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Ka s\u00fcgavusteravus. Vahemik, kus kaamera objektiivi ees olevate objektide kujutis on terav ehk fookuses (Maran, 2007).\"><strong>teravuss\u00fcgavusega<\/strong><\/a> fotol tekivad koonduvad diagonaaljooned laevakatusel asuvast palgist ja lauast.\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tSiin on n\u00e4ha Illimari pargi tee Ahjal. Tee \u00e4\u00e4red moodustavad koonduvad diagonaalid, ent seda \u201ckordavad\u201d rohelised murutriibud ja isegi vasakul asuv j\u00e4rv.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"1080\" class=\"alignnone wp-image-111\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/koonduvad_jooned_4_kol.jpg\" title=\"Kollaa\u017e koonduvate diagonaaljoonte kasutamisest kompositsioonis. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017e koonduvate diagonaaljoonte kasutamisest kompositsioonis. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/koonduvad_jooned_4_kol.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/koonduvad_jooned_4_kol-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/koonduvad_jooned_4_kol-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/koonduvad_jooned_4_kol-768x432.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/koonduvad_jooned_4_kol-1536x864.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>J\u00e4rgneva kollaa\u017ei esimesel fotol on Ahja m\u00f5is kadreeritud s\u00fcmmeetriliselt, teisel fotol aga pigem nihkes kompositsioonist l\u00e4htudes. Nagu n\u00e4ha, v\u00f5ivad m\u00f5lemad variandid olla m\u00f5jusad.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"540\" class=\"alignnone wp-image-112\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kahene_ahja_m6is.jpg\" title=\"Kollaa\u017e Ahja m\u00f5isa erinevatest kadreeringutest. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017e Ahja m\u00f5isa erinevatest kadreeringutest. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kahene_ahja_m6is.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kahene_ahja_m6is-300x84.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kahene_ahja_m6is-1024x288.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kahene_ahja_m6is-768x216.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kahene_ahja_m6is-1536x432.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Selle alajaotuse viimasel kollaa\u017eil on n\u00e4ha s\u00fcmmeetriliselt (1. foto) kadreeritud tee, mille \u00e4\u00e4rtest tekivad diagonaalsed koonduvad jooned, mis korduvad ka heinamaa eri v\u00e4rvi kihtides. Teisel fotol on aga nihkes kompositsiooni kese ning tee servade moodustatud koonduvad diagonaaljooned on asetatud pigem vasakule kolmandikule. S\u00f5lutvalt kontekstist v\u00f5ivad m\u00f5lemad kompositsioonid olla sobilikud kasutada.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"540\" class=\"alignnone wp-image-113\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tee_kol_kahene.jpg\" title=\"Kollaa\u017e koonduvate diagonaaljoonte, s\u00fcmmeetria ja kolmandike reegli kombineerimisest. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017e koonduvate diagonaaljoonte, s\u00fcmmeetria ja kolmandike reegli kombineerimisest. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tee_kol_kahene.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tee_kol_kahene-300x84.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tee_kol_kahene-1024x288.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tee_kol_kahene-768x216.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tee_kol_kahene-1536x432.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Kaadri komponeerimiseks on seega mitmeid erinevaid viise ning siin toodud v\u00f5tete loetelu ei ole l\u00f5plik. K\u00fcll aga on peat\u00fcki autorite \u00f5petamiskogemus n\u00e4idanud, et need v\u00f5tted videovaldkonnas alustavatele \u00f5ppijatele j\u00f5ukohased, ent samas ka arendavad.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de8e850aeb7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de8e850aeb7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de8e850aeb7-collapse\">Plaanisuurused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de8e850aeb7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de8e850aeb7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Kaadris kujutatu mastaabi v\u00e4ljendamiseks kasutatatakse videot\u00f6\u00f6s eri suurusega plaani. J\u00e4rgnevalt esitatud kollaa\u017eil on kujutatud nelja peamist plaanisuurust \u2013 \u00fcldplaan, keskplaan, suurplaan ja detailplaan. Kokkuleppeliselt on selle jaotise aluseks inimese kujutise kadreering (Maran, 2007). N\u00e4idisfotodel on kasutatud teadlikult mannekeeni ja udustatud tausta, et v\u00e4ltida liigsetest detailidest tingitud t\u00f5lgendusv\u00f5imalusi.\n\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"1080\" class=\"alignnone wp-image-114\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/plaanisuurused_man.jpg\" title=\"Kollaa\u017e \u00fcld- (1), kesk- (2), suur- (3) ja detailplaanist (4). Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017e \u00fcld- (1), kesk- (2), suur- (3) ja detailplaanist (4). Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/plaanisuurused_man.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/plaanisuurused_man-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/plaanisuurused_man-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/plaanisuurused_man-768x432.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/plaanisuurused_man-1536x864.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<ol class=\"ol1\">\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\t\u00dcldplaan n\u00e4itab kaadris olevat inimest keskkonnas, inimene on kaadris t\u00e4ies pikkuses (Thalheim, 2011).\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tKeskplaanis t\u00e4idab inimese kujutis v\u00e4hemalt poole kaadrist ning inimest on kujutatud v\u00f6\u00f6ni (Maran, 2007). Keskkond on selles plaanis inimesega v\u00f5rdse t\u00e4htsusega (Thompson &amp; Bowen, 2009), inimesed emotsioonid ja \u017eestid on selgelt eristatavad (Vakker, 2014).\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tSuurplaani puhul t\u00e4idab kujutatu suurema osa kaadrist, inimest kujutav suurplaan algab \u00f5lgadest k\u00f5rgemalt (Vakker, 2014). Suurplaani puhul on keskkond v\u00e4heoluline (Thompson &amp; Bowen, 2009).\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tDetailplaani puhul t\u00e4idab kogu kaadri \u00fcksik element kujutatust (Vakker, 2014). Detailplaanis enamasti puudub keskkond ja kontekst (Thompson &amp; Bowen, 2009). Et mannekeeni puhul on v\u00e4ga keeruline leida ilmekaid detailplaane, on j\u00e4rgnevas kollaa\u017eis esitatud valik inimesest kadreeritud detailplaane.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"1080\" class=\"alignnone wp-image-115\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_detailplaanid.jpg\" title=\"Kollaa\u017eil on n\u00e4ha detailplaan k\u00e4test (1), silmadest (2), n\u00e4ost (3) ja k\u00f5rvar\u00f5ngast (4). Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017eil on n\u00e4ha detailplaan k\u00e4test (1), silmadest (2), n\u00e4ost (3) ja k\u00f5rvar\u00f5ngast (4). Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_detailplaanid.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_detailplaanid-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_detailplaanid-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_detailplaanid-768x432.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_detailplaanid-1536x864.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de8e850aec0-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de8e850aec0-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de8e850aec0-collapse\">Harjutused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de8e850aec0-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de8e850aec0-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n<ul>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><em>J\u00e4\u00e4dvusta fotod v\u00f5i videod, kus kasutad kolmandike reeglit nii, et igas kaadris paigutad olulised objektid erinevatel l\u00f5ikepuktidele v\u00f5i kolmandikele. N\u00e4iteks maastikufoto puhul proovi silmapiiri paigutada \u00fches kaadris \u00fclemisele horisontaalsele kolmandikule ja teises alumisele horisontaalsele kolmandikule. V\u00f5i proovi \u00fcksik eristuv objekt paigutada erinevatele ristumispunktidele ning p\u00e4rast v\u00f5rdle oma tehtud kaadreid. Mililses ristumispunktis tundus objekt k\u00f5ige m\u00f5jusam?<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<i>J\u00e4\u00e4dvusta v\u00f5rdlemiseks kaadrid inimesest keskses paigutuses ja kolmandike reeglist l\u00e4htuvast paigutuses.<\/i>\n\t<\/li>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<em>J\u00e4\u00e4dvusta v\u00f5rdlemiseks kaks kaadrit, kus \u00fches l\u00e4htud pearuumi j\u00e4tmises p\u00f5him\u00f5ttest ja teises mitte. Harjutuse eesm\u00e4rk on p\u00f5him\u00f5te\u00a0praktikas l\u00e4bi proovida, et tekiks vilumus p\u00f5him\u00f5tet pidevalt j\u00e4rgida.\u00a0<\/em>\n\t<\/li>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<em>J\u00e4\u00e4dvusta v\u00f5rdlemiseks kaks kaadrit, kus \u00fches l\u00e4htud tegevuse suunas ruumi j\u00e4tmise p\u00f5him\u00f5ttest ja teises mitte. Harjutuse eesm\u00e4rk on p\u00f5him\u00f5te praktikas l\u00e4bi proovida, et tekiks vilumus p\u00f5him\u00f5tet pidevalt j\u00e4rgida.\u00a0<\/em>\n\t<\/li>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<em>J\u00e4\u00e4dvusta kaader avatud kompositsioonist ja kaader suletud kompositsioonist.<\/em>\n\t<\/li>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<em>J\u00e4\u00e4dvusta kaadrid konna- ja k\u00e4rbseperspektiivist. Proovi m\u00f5lema puhul erinevaid kaamera k\u00f5rguseid ning p\u00e4rast v\u00f5rdle salvestatud kaadreid, kuidas erinev kaamera k\u00f5rgus kaadri t\u00e4hendust sinu arvates m\u00f5jutab.<\/em>\n\t<\/li>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<em>Proovi leida keskkonnast erinevaid s\u00fcmmeetrilisi objekte ning j\u00e4\u00e4dvustada s\u00fcmeetrilisi kaadreid. J\u00e4\u00e4dvusta samadest objektidest ka nihkes paigutusega kaadrid ning v\u00f5rdle, kuidas need erinevad s\u00fcmmeetrilistest kaadritest.\u00a0<\/em>\n\t<\/li>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<em>Otsi keskkonnast erinevaid raamivaid objekte ning proovi luua kaadreid, kus esiplaanil olev objekt raamib tagaplaani.\u00a0<\/em>\n\t<\/li>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<i>Leia \u00fcmbritsevast keskkonnast erinevaid koonduvaid diagonaalseid jooni ning kadreeri neid erinevatest paigutuse printsiipidest l\u00e4htuvalt. N\u00e4iteks, \u00fches kaadris paiguta koonduvad jooned kolmandike reeglist l\u00e4htuvalt, teises s\u00fcmmeetriast l\u00e4htuvalt, kolmandas proovi luua tsentraalperspektiiviga kaader jne.\u00a0<\/i>\n\t<\/li>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<i>Salvesta n\u00e4idistest l\u00e4htuvalt neli erinevat plaanisuurust.\u00a0<\/i>\n\t<\/li>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<em>Proovi salvestada erinevaid plaanisuuruseid erinevatest kompositsiooniv\u00f5tetest l\u00e4htuvalt, nt j\u00e4lgi kindlasti kolmandike reeglit, aga proovi ka s\u00fcmmeetriat v\u00f5i koonduvaid diagonaaljooni rakendada.\u00a0<\/em><span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/li><\/ul><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\n\n<\/p><p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de8e850aec6-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de8e850aec6-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de8e850aec6-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de8e850aec6-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de8e850aec6-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">K\u00e4rner, E. (2006). <em>Kompositsiooni\u00f5petus. <\/em>Tallinn: TEA Kirjastus\n\n<p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Maran, M. (2007). <em>Filmiterminid ajakirjas Teater. Muusika. Kino.<\/em> Magistrit\u00f6\u00f6. Tallinna \u00dclikool, Eesti filoloogia osakond<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>S\u00f5naveeb. (2022). Eesti Keele Instituut. Kasutatud 31.08.2022. https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/kompositsioon\/1<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Thalheim, T. (2011). <em>V\u00e4ike inglise-eesti seletav filmis\u00f5nastik. <\/em>Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Thompson, R. &amp; Bowen, C. J. (2009). <em>Grammar of the Shot.<\/em> London: Focal Press.\u00a0<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Thorsen, M. &amp; M\u00f6ller, H.-G. (1996). <em>Teleajakirjandus.<\/em> Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.\u00a0<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Vakker, E. (2014). <em>Filmi j\u00e4reltootmise inglise-eesti valiks\u00f5nastik.<\/em> Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut\u00a0<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kompositsiooni all m\u00f5istetakse teose \u00fclesehitust (K\u00e4rner, 2006). S\u00f5nana t\u00e4hendab kompositsioon millegi koostamist, erinevate osade \u00fchendamist tervikuks (K\u00e4rner, 2006; S\u00f5naveeb, 2022). Et videokaader on kahem\u00f5\u00f5tmeline ja selle suurus on kuvasuhte kaudu ette antud, on videokaadri komponeerimisel oluline l\u00e4bi m\u00f5elda, kuidas kaadrit &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":242,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-41","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/users\/242"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=41"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":282,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41\/revisions\/282"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=41"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}