{"id":39,"date":"2024-04-04T06:53:52","date_gmt":"2024-04-04T03:53:52","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/valgus\/"},"modified":"2024-04-04T06:58:41","modified_gmt":"2024-04-04T03:58:41","slug":"valgus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/valgus\/","title":{"rendered":"Valgus videot\u00f6\u00f6s"},"content":{"rendered":"<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Valgus \u00fcmbritseb meid k\u00f5ikjal ja valguse kaudu saame suure osa informatsioonist meid \u00fcmbritseva maailma kohta (Tempel, i. a.). Seet\u00f5ttu on \u00fcksnes loogiline, et valgus ja selle tundma \u00f5ppimine on oluline ka videot\u00f6\u00f6 seisukohast.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p2\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Videot\u00f6\u00f6s on v\u00f5ib valgust k\u00e4sitleda niih\u00e4sti tehnilise t\u00f6\u00f6riista kui loomingulise vahendina. Tehnilise poole pealt on\u00a0oluline aru saada, kas <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;v\u00f5tteplats&lt;\/strong&gt;\" data-content=\" V\u00f5tteplats on konkreetne ala, kus toimub filmimine. Kasutatatakse ka v\u00f5ttepaik, v\u00f5ttekoht, v\u00f5ttekeskkond (Maran, 2007).\"><strong>v\u00f5tteplats<\/strong><\/a> \u00fcle\u00fcldse on piisavalt valgustatud selleks, et kaasasoleva kaameraga saavutatuda soovitud <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;s\u00e4ritusega&lt;\/strong&gt;\" data-content=\" S\u00e4ritus on valgushulk, mis on vajalik valgustundlikule materjalile kujutise tekkimiseks (Maran, 2007). Korrektne s\u00e4ritus on&lt;br \/&gt;paraja pikkusega s\u00e4riaja valikul tekkinud loomutruude heledusastmetega kujutis (Thalheim, 2011).\"><strong>s\u00e4ritusega<\/strong><\/a> <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;kaader&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Siin t\u00e4henduses: piiritletud kaadri osa, mis on projitseeritavas videos vaatajale n\u00e4htav (Vakker, 2014). \"><strong>kaader<\/strong><\/a>. Loomingulises m\u00f5ttes on valguse oskusliku kasutamisega v\u00f5imalik esile tuua erinevaid tekstuure ja kontuure, luua isikup\u00e4rast atmosf\u00e4\u00e4ri v\u00f5i meeleolu, aga samas v\u00f5ib valguse abil kaadrist osa detaile kogunisti \u00e4ra kaotada (Millerson, 1991).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p2\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Kui l\u00e4htuda Griffini v\u00e4lja toodud (2008) visuaalse kompetentsi aspektidest nagu m\u00e4rkamine, anal\u00fc\u00fcsimine ja ise tegemine, v\u00f5ib t\u00f6\u00f6d valgusega alustada valguse m\u00e4rkamisest ja valgustingimuste anal\u00fc\u00fcsimisest looduslikus keskkonnas. Valguse puhul on oluline t\u00e4hele panna, mis <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;suunast&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Siin on m\u00f5eldud valgusti asukohta kaadris oleva inimese ja kaamera suhtes. N\u00e4iteks v\u00f5ib valgus inimesele langeda otse kaamera kohalt, kaadris oleva inimese k\u00fcljelt v\u00f5i tema selja tagant. (\u00d5piku autori selgitus.) \"><strong>suunast<\/strong><\/a> see langeb, kas ja mil m\u00e4\u00e4ral on valgus <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;hajunud&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Hajus valgus on valgus, millel puudub millel puudub kindel levimise suund, tekib peegeldumisel mattpindadelt v\u00f5i hajutavast keskkonnast l\u00e4biminekul (pilvedest l\u00e4bitulev p\u00e4ikesevalgus). Hajusas valguses ei teki varju (P\u00e4rtel, 2011).\"><strong>hajunud<\/strong><\/a>, kas tegemist on\u00a0p\u00e4ikesevalgusega, <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;tehisvalgusega&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Filmitavat valgustatakse valgustitega, nt pro\u017eektoritega (Thalheim, 2011).\"><strong>tehisvalgusega<\/strong><\/a> v\u00f5i nende kahe <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;seguga&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks olukorras, kus soovitakse filmida tavalises kontoriruumis ning aknast paistab p\u00e4ikesevalgus ja kontoris p\u00f5levad laelambid. (\u00d5piku autori selgitus.)\"><strong>seguga<\/strong><\/a>, jne.\u00a0Veel enne eespool mainitud\u00a0detailidesse laskumist v\u00f5ib teinekord anda huvitava tulemuse varjude j\u00e4\u00e4dvustamine. Niisamuti v\u00f5ib videotegijat \u00fcllatada erinevate peegelduste salvestamine. Ka murdunud v\u00f5i neeldunud valgusega kaadri loomine v\u00f5ib pakkuda tavap\u00e4rasest erinevaid v\u00f5i isegi \u00fcllatavaid visuaalseid lahendusi.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de9255243fb-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de9255243fb-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de9255243fb-collapse\">Valgus keskkonnas<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de9255243fb-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de9255243fb-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>J\u00e4rgnev kollaa\u017e toob esile m\u00f5ned lihtsad\u00a0v\u00f5imalused, kuidas valguse erinevaid omadusi v\u00f5ib foto- v\u00f5i videot\u00f6\u00f6s loominguliselt kasutada:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<ol class=\"ol1\">\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tEsimesel fotol on n\u00e4ha, kuidas rabalaudteele langevad puude varjud lisavad pildile <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;kontrastsust&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Kontrastsus on kujutise k\u00f5ige heledama ja k\u00f5ige tumedama osa heleduste suhe (Maran, 2007; Thalheim, 2011).\"><strong>kontrastsust<\/strong><\/a>. Laudteel, mis muidu oleks \u00fchtlaselt hall, on n\u00fc\u00fcd heledamad ja tumedamad triibud.\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tTeisel fotol on osa valgusest neeldunud veekogusse. Vette langenud lehed paistavad tumedamad kui need lehed, mis on j\u00e4\u00e4nud vee peale. See j\u00e4\u00e4dvustus veekogust on tehtud nii, et kaamera on veekogule suunatud \u00fclevalt alla.\u00a0\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tKolmandal fotol on n\u00e4ha valguse peegeldumine veepiiskades (piisad justkui helendaks) ja veidi paremal on n\u00e4ha ka vikerkaarev\u00e4rve, mis on tekkinud valguse murdumisest veepiiskades. Selliseid hetki v\u00f5ib tabada kevade ja s\u00fcgise p\u00e4ikselistel varahommikutel, kui \u00f6\u00f6 on olnud piisavalt jahe selleks, et tekiks kaste v\u00f5i h\u00e4rmatis.\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tNeljandal pildil on kollaste kaskede, tumedate puut\u00fcvede ja helesinise taeva peegeldus j\u00f5eveel. Kuiv\u00f5rd vesi voolab, ei ole peegeldus selgepiiriline. See loob m\u00f5nev\u00f5rra impressionistliku mulje. J\u00e4relt\u00f6\u00f6tluses on foto keeratud n\u00f6 \u00f5iget pidi, et roheline kaldaserv oleks foto allservas ning sinine taevas \u00fclal.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"1080\" class=\"alignnone wp-image-91\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/peegeldumine_neeld_kol3-1.jpg\" title=\"Kollaa\u017e varjude (1), valguse neeldumiste (2), murdumiste (3) ja peegeldumiste (4) kasutamisest fotodel. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017e varjude (1), valguse neeldumiste (2), murdumiste (3) ja peegeldumiste (4) kasutamisest fotodel. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/peegeldumine_neeld_kol3-1.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/peegeldumine_neeld_kol3-1-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/peegeldumine_neeld_kol3-1-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/peegeldumine_neeld_kol3-1-768x432.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/peegeldumine_neeld_kol3-1-1536x864.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<ol class=\"ol1\">\n<\/ol>\n<p class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"450\" class=\"alignnone wp-image-93\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tekst2.jpg\" title=\"tekst2.jpg\" alt=\".\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tekst2.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tekst2-300x70.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tekst2-1024x240.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tekst2-768x180.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/tekst2-1536x360.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de92552441a-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de92552441a-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de92552441a-collapse\">Valgustussuunad<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de92552441a-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de92552441a-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\u00dcldjuhul on igas keskkonnas mingit sorti valgust ning enamasti saab kaameraga j\u00e4\u00e4dvustada ka mingisuguse kujutise (Millerson, 1991). Sageli arvatakse, et parim valguslahendus on p\u00e4ikesevalgus, kuid siin on p\u00e4ris mitu aspekti, millega tuleks enne <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;v\u00f5ttep\u00e4eva&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Keerukate projektide puhul nagu m\u00e4ngufilmi tegemine kasutatakse m\u00f5isteid filmimisperiood, v\u00f5tteperiood, v\u00f5tted. See on filmi tootmisperioodi etapp, mil filmitakse k\u00f5ik plaanitu (Maran, 2007). \"><strong>v\u00f5ttep\u00e4eva<\/strong><\/a> arvestada. Kevadel ja suvel on selgel keskp\u00e4eval valgust isegi liiga palju, mist\u00f5ttu on tavakasutajale k\u00e4ttesaadava tehnika piirangute t\u00f5ttu \u00fcpris keeruline head kaadrit j\u00e4\u00e4dvustada. N\u00e4iteks v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da valguse ja varju kontrast liiga tugev, st varjus alad on kaadris liiga tumedad ja p\u00e4ikse k\u00e4es olevad alad liiga heledad, v\u00f5i j\u00e4\u00e4b kogu kaader \u00fchtlaselt liiga hele v\u00f5i v\u00e4he kontrastne. K\u00fcll aga v\u00f5ib p\u00e4ikesevalguses huvitavaid tulemusi saavutada hommikuti ja \u00f5htuti, mil p\u00e4ike on madalamal.\n\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Pikemate v\u00f5ttep\u00e4evade puhul on p\u00e4ikesevalguse probleemiks selle pidev muutumine ajas. N\u00e4iteks vahelduva pilvisusega ilma puhul v\u00f5ib igal hetkel pilv p\u00e4ikese ette tulla ja muuta kogu v\u00f5tteplatsi ja kaadri valguslahenduse. Erinevalt inimsilmast ei kohane kaamerad muutuvate valgusoludega kuigi h\u00e4sti. Samuti on p\u00e4ikesevalgus eri kellaaegadel veidi isemoodi (erinev intensiivsus, v\u00e4rvustemperatuur jne). Pikemate v\u00f5ttep\u00e4evade puhul v\u00f5ib seet\u00f5ttu juhtuda, et hommikupoolikul filmitud kaadrid ei sobi \u00f5htuse materjaliga enam kuigi h\u00e4sti kokku.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Erinevates valgusoludes toimetulek on videot\u00f6\u00f6s kahtlemata vajalik oskus, sest nii on v\u00f5imalik kontrollida valguse intensiivsust, valguse ja varju kontrasti, j\u00e4rjepidevust erinevates kaadrites, sisulist sobivust. \u00dchtlasi on valguse abil v\u00f5imalik luua erinevaid meeleolusid ja atmosf\u00e4\u00e4ri (Millerson, 1991). Valguse oskuslik kasutamine v\u00f5imaldab kaadris luua ruumilisuse illusiooni.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p2\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>\u00dcks viis valguse tundma\u00f5ppimiseks videot\u00f6\u00f6s on valgustussuundade m\u00f5istmine ja j\u00e4\u00e4dvustamine kaadrisse. Valgustussuundade all m\u00f5istetatakse seda, millise nurga all (kaamera asukohast l\u00e4htuvalt) valgus kaadris olevale inimesele langeb (Millerson, 1991). <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;Valgusallikas&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Selle n\u00e4ite puhul on m\u00f5eldud tehislikke valgusteid, nt kontorilamp v\u00f5i pro\u017eektor. Samas v\u00f5ib valgusallikaks olla ka P\u00e4ike. (\u00d5piku autori selgitus)\"><strong>Valgusallikas<\/strong><\/a> v\u00f5ib seega olla otse kaamera kohal, kaamerast umbes 90kraadise nurga all, paista kaamerale otse vastu jne. J\u00e4rgnev kollaa\u017e illustreerib nelja viisi valgusallika paigutamiseks kaamera ja pildil oleva inimese suhtes.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"1080\" class=\"alignnone wp-image-94\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kollaaz_valgus_j2me_joon.jpg\" title=\"Kollaa\u017e otse- (1), k\u00fclg- (2), tagant- (3) ja altvalgusest (4). Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017e otse- (1), k\u00fclg- (2), tagant- (3) ja altvalgusest (4). Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kollaaz_valgus_j2me_joon.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kollaaz_valgus_j2me_joon-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kollaaz_valgus_j2me_joon-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kollaaz_valgus_j2me_joon-768x432.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kollaaz_valgus_j2me_joon-1536x864.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<ol class=\"ol1\">\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tSiin on valgusti asetatud otse kaamera kohale, mist\u00f5ttu v\u00f5ib sellist valguslahendust nimetada ka otsevalguseks. Nagu fotolt n\u00e4ha, on varjud inimese n\u00e4ost peaaegu kadunud ning inimene fotol tundub olevat kahem\u00f5\u00f5tmeline.\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tSiin on valgusti asetatud kaamerast umbes 90kraadise nurga alla, kaadris oleva inimese suhtes aga tema vasakule k\u00fcljele. Sellist valguslahendust v\u00f5ib nimetada k\u00fclgvalguseks. Fotol on n\u00e4ha, et inimese \u00fcks n\u00e4opool on tugevalt valgustatud, samas kui teisel n\u00e4opoolel on tugevad varjud. Sellel fotol on valguse ja varju kontrast suur ning see loob m\u00f5nev\u00f5rra dramaatilise efekti. Sobilikus kontekstis v\u00f5ib kaamerast vasakule v\u00f5i paremale kuni 90kraadise nurga alla asetatud valgusti anda huvitava ja dramaatilise kaadri.\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tValgusti on asetatud kaamerale vastu, inimese selja taha, mist\u00f5ttu v\u00f5ib seda lahendust nimetada ka tagantvalguseks. Selline lahendus valgustab inimese piirjooned, kuid mitte kaamera poole j\u00e4\u00e4vaid alasid inimese n\u00e4ol ja kehal. H\u00e4sti paigutatud tagantvalgus tekitab silueti.\n\t<\/li>\n<li class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\tNeljandal fotol on valgusallikas asetatud inimese n\u00e4o suhtes p\u00e4ris alla ning <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;valgusvihk&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"F\u00fc\u00fcsikas on valguskiir kokkuleppeline teoreetiline m\u00f5iste, mille abil on valguse levimist lihtne kujutada ja seletada. Reaalses elus ei ole v\u00f5imalik \u00fchte valguskiirt tekitada isegi laseri abil, k\u00f5ik valgusallikad tekitavad kiirtekimbu, mida nimetatakse ka valgusvihuks (Paaver &amp;amp; Tempel, i. a.).\"><strong>valgusvihk<\/strong><\/a> paistab seega alt \u00fcles. Inimese n\u00e4ole tekivad pikad ja dramaatilised varjud kohtadesse, kus neid tavaliselt ei ole. Kui m\u00f5ned \u00fcksikud erijuhtumid v\u00e4lja j\u00e4tta, siis v\u00f5iks sellist lahendust v\u00e4ltida.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"li1\" style=\"margin:0px;line-height:normal\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Kokkuv\u00f5tteks, valgustussuundadega t\u00f6\u00f6tamine aitab m\u00f5ista erinevusi valguse ja varjude tasakaalus, mida saab luua valgusallikate paigutamisega kaamera ja kaadris oleva inimese suhtes. Harjutamiseks ei ole tarvis kuigi palju tehnikat peale kaamera, sest ka p\u00e4ikselisel p\u00e4eval (vahel ka pilvisel p\u00e4eval s\u00f5ltuvalt pilvkatte tihedusest) on v\u00f5imalik valgustussuundi tundma \u00f5ppida. T\u00f5si k\u00fcll, sellisel juhul tuleb muuta modelli ja kaamera asukohta p\u00e4ikese suhtes. H\u00e4maras v\u00f5i kogunisti pimedas ruumis on h\u00e4id tulemusi v\u00f5imalik saada ka k\u00f5ige tavalisemate kodukasutuses olevate valgustitega.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de925524428-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de925524428-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de925524428-collapse\">Mitme punkti valgus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de925524428-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de925524428-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\u00dche valgusallikaga t\u00f6\u00f6tades v\u00f5ib saada kahtlemata huvitavaid tulemusi ning tihti peale polegi tavakasutajal rohkem valgusteid v\u00f5tta. Siiski on oluline tundma \u00f5ppida \u00fcht tele- ja filmimaailmas levinumat valgustamise viisi \u2013 kolme punkti valguse meetodit\/s\u00fcsteemi (Millerson, 1991; Thompson &amp; Bowen, 2009). See on niisugune valgustamise viis, kus inimese v\u00e4lja valgustamiseks kasutatakse kolme valgustit (vt joonis).\n\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"1080\" class=\"alignnone wp-image-95\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmpunkti_skeem_16_9_parandatud.jpg\" title=\"Skeem kolme punkti valguse s\u00fcsteemist pealtvaates. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Skeem kolme punkti valguse s\u00fcsteemist pealtvaates. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmpunkti_skeem_16_9_parandatud.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmpunkti_skeem_16_9_parandatud-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmpunkti_skeem_16_9_parandatud-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmpunkti_skeem_16_9_parandatud-768x432.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kolmpunkti_skeem_16_9_parandatud-1536x864.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Joonisel on n\u00e4ha, et kaks valgusallikat (joonistav ja t\u00e4itev valgus) paigutatakse inimesest ettepoole, kaamera k\u00f5rvale ning kolmas (kontra- v\u00f5i vastuvalgus) inimese selja taha, s\u00f5ltuvalt olukorrast, kas otse kaamera vastu v\u00f5i suurema kui 90kraadise nurga all kaamera suhtes (Thopmspon &amp; Bowen, 2009). Nimelt on siin oluline, et valgustid ise ei tohiks kaadris n\u00e4ha olla.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p2\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p2\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Valgustamist alustatakse joonistava valguse paigutamisest v\u00f5tteplatsil. Enamasti asub joonistav valgus kaamera suhtes 45kraadise nurga all kas vasakul v\u00f5i paremal ning kaadris oleva inimese silmade k\u00f5rgusest umbes meetri v\u00f5rra k\u00f5rgemal (Thompson &amp; Bowen, 2009). Joonistav valgus on selles s\u00fcsteemis k\u00f5ige tugevam valgusallikas, see m\u00e4\u00e4rab valguse langemise suuna kaadris. Joonistav valgus toob esile inimese peamised n\u00e4ojooned, loob p\u00f5hilised varjud ning m\u00e4\u00e4rab kaadri \u00fcldise s\u00e4rituse (Millerson, 1991).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p2\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>J\u00e4rgmisena paigutatakse t\u00e4itev valgus kaamerast teisele poole umbes 45kraadise nurga all. See t\u00e4hendab, et kui joonistav valgus asub kaamera suhtes paremal, siis t\u00e4itev valgus pannakse vasakule ja vastupidi (Thomposn &amp; Bowen, 2009). T\u00e4itev valgus v\u00e4hendab kaadri \u00fcldist kontrasti ja valgustab joonistava valguse tekitatud tugevaid varjusid (Millerson, 1991). Oluline on ka see, et t\u00e4itev valgus ei kaotaks inimese n\u00e4olt varjusid t\u00e4ielikult, vaid ainult v\u00e4hendaks kontrasti.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p2\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>T\u00e4itva valguse allikas v\u00f5iks ideaalis olla poole v\u00f5rra n\u00f5rgem kui joonistaval valgusel. Kui on kasutada kaks sama v\u00f5imsusega lampi, siis asetatakse t\u00e4itva valguse allikas kaadris olevast inimesest poole kaugemale kui joonistav valgus. \u00dcldjuhul kasutatakse t\u00e4itva valguse allikal ka <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;hajukit&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Ka hajuti, hajutaja. objekti ja valgusti vahele asetatav suurepinnaline valgust hajutav seade (Thalheim, 2011). \"><strong>hajukit<\/strong><\/a>.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p2\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Kolmandana kasutatakse kontra- v\u00f5i vastuvalgust, mille allikas asetatakse kaamerale vastu, inimese selja taha. Vastuvalgus toob esile inimese piirjooned ja aitab kaadris olevat inimest eristada tema selja taha j\u00e4\u00e4vast taustast. Vastuvalgus loob ruumilisuse mulje, ilma selleta v\u00f5ib kaadris olev inimene tunduda kahem\u00f5\u00f5tmeline (Millerson, 1991).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Joonistava ja vastuvalgusena kasutatakse enamasti suundvalgusteid ehk v\u00e4ikese hajumisnurgaga valgusteid. M\u00f5isted \u201cjoonistav valgus\u201d, \u201ct\u00e4itev valgus\u201d ja \u201cvastuvalgus\u201d kirjeldavad valgusallikate funktsioone kolme punkti valguse s\u00fcsteemis, mitte aga valgustite tehnilisi karakteristikuid.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p2\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>J\u00e4rgnevas videos on illustreeritud kolme punkti valguse s\u00fcsteemi \u00fches kaadris. Valgusallikad l\u00fclitatakse sisse \u00fcksteise j\u00e4rel p\u00f5hjusel, et \u00f5ppijal oleks v\u00f5imalik anal\u00fc\u00fcsida, mis kaadris parasjagu esil on. P\u00e4ris v\u00f5ttepaigal, kui valgustid on paika seatud, t\u00f6\u00f6tavad k\u00f5ik kolm lampi \u00fcheaegselt.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Kolme punkti valguse s\u00fcsteemis on k\u00fcll p\u00e4ris konkreetsed juhised, kuidas valgustid peaksid asetsema ning missuguseks kaadri muutma, kuid konkreetne valgustite paigutus s\u00f5ltub juba v\u00f5tteplatsist jm asjaoludest, mis v\u00f5ivad valguslahendusi m\u00f5jutada (Millerson, 1991). \u00dchtlasi on siinkohal oluline r\u00f5hutada, et kui on soovi luua kaadris erilist meeleolu v\u00f5i atmosf\u00e4\u00e4ri, siis on <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;tausta&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Kaadri tagumise tasandi t\u00e4henduses. Kaadris\u00fcgavuse element; kaamera v\u00f5ttepunktist k\u00f5ige kaugemal asetsevad objektid (Thalheim, 2011).\"><strong>tausta<\/strong><\/a> ja kaadrisse j\u00e4\u00e4vate esemete valgustamiseks vaja kasutada eraldi valgusallikaid. Seega on v\u00f5tteplatsil soovitud valguslahenduse loomine tehnilises m\u00f5ttes k\u00fcllaltki ressursimahukas.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p2\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>\u00d5ppimise seisukohast v\u00f5ib proovida luua ka olukordi, kus k\u00fcll kasutatakse kolme valgusallikat, aga nendest ainult kaks valgustavad kaadris olevat inimest, kolmandat aga kasutatakse n\u00e4iteks taustal asuvate esemete v\u00f5i tausta enda valgustamiseks. Sedalaadi harjutamine on oluline ka seet\u00f5ttu, et v\u00f5rdlemisi k\u00f5rge hinna t\u00f5ttu ei pruugi lihtsamas videot\u00f6\u00f6s alati soovitud hulgal tehnikat kasutada olla. Nii n\u00e4iteks tuleb teine kord siseruumides hakkama saada \u00fcksnes \u00fche v\u00f5i kahe videot\u00f6\u00f6ks m\u00f5eldud valgustiga ning kombineerida neid ruumis endas olevate valgusallikate ja aknast langeva p\u00e4evavalgusega.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p2\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>J\u00e4rgnev fotokollaa\u017e illustreerib kolme valgusallika erinevaid kasutusviise, kus esimesel fotol on inimene valgustatud kolme punkti valguse meetodil. Teisel fotol on inimese valgustamiseks kasutatud joonistavat ja t\u00e4itvat valgust, kuid kolmandat valgusallikat kasutatakse v\u00e4rvilisena tausta valgustamiseks.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"540\" class=\"alignnone wp-image-96\" style=\"width: 1920px;height: 540px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_kahene_j2me.jpg\" title=\"Kollaa\u017e kolme valgusallika erinevatest kasutusviisidest. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Kollaa\u017e kolme valgusallika erinevatest kasutusviisidest. Autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_kahene_j2me.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_kahene_j2me-300x84.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_kahene_j2me-1024x288.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_kahene_j2me-768x216.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/kol_kahene_j2me-1536x432.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\">\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de92552442f-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de92552442f-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de92552442f-collapse\">Harjutused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de92552442f-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de92552442f-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n<ul>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<em>Proovi p\u00e4ikselisel hommiku- v\u00f5i \u00f5htupoolikul j\u00e4\u00e4dvustada erinevaid varjude tekitatud kujundeid erinevatel pindadel. Proovi seadistada oma telefon\/kaamera nii, et varjud tuleksid kontrastsemalt esile.<\/em>\n\t<\/li>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<em>Veekogu \u00e4\u00e4res proovi leida erinevaid peegeldumisi, neeldumisi v\u00f5i murdumisi. Kahe esimese harjutuse peamine eesm\u00e4rk on treenida silma naturaalses keskkonnas huvitavate valgusaspektide m\u00e4rkamiseks.\u00a0<\/em>\n\t<\/li>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<em>V\u00f5ta eeskujuks valgustussuundade peat\u00fckk ning proovi tehisvalguses j\u00e4\u00e4dvustada fotod v\u00f5i videod, kus inimese n\u00e4ole langeb valgus otse kaamera kohalt, inimese vasakult v\u00f5i paremalt k\u00fcljelt, inimese selja tagant ja inimese l\u00f5ua alt. Harjutuse eesm\u00e4rk on paremini m\u00f5ista, kuidas erinevatest suundadest langev valgus muuda inimese n\u00e4ojooni kaadris.\u00a0<\/em>\n\t<\/li>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<i>Proovi otse-, k\u00fclg- ja tagantvalgust j\u00e4\u00e4dvustada p\u00e4ikesevalguses.<\/i>\n\t<\/li>\n<li class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\t<i>Leia kolm valgusallikat, mida saad ruumis liigutada ning proovi luua kolme punkti valguse s\u00fcsteem.\u00a0<\/i><\/li><\/ul><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\t\n\n<p class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de925524433-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de925524433-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de925524433-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de925524433-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de925524433-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Griffin, M. (2008). Visual competence and media literacy: can one exist without the other? <em>Visual Studies, 23<\/em>(2), 113-129. doi:10.1080\/14725860802276255\n\n<p>\n\tMaran, M. (2007). <em>Filmiterminid ajakirjas Teater. Muusika. Kino. <\/em>Magistrit\u00f6\u00f6. Tallinna \u00dclikool, Eesti filoloogia osakond\n<\/p>\n<p>\n\tMillerson, G. (1991). <em>The technique of lightining for televison and film<\/em>. Oxford: Focal Press\n<\/p>\n<p>\n\tP\u00e4rtel, E. (2011). F\u00fc\u00fcsika m\u00f5isted g\u00fcmnaasiumile. <em>Eesti-vene-eesti s\u00f5nastik.<\/em> Kasutatud 31.08.2022. https:\/\/www.keeleveeb.ee\/dict\/school\/physics\/dict.cgi?word=sv575\n<\/p>\n<p>\n\tTempel, E. (i.a.).<em> e-\u00f5pik: F\u00fc\u00fcsika 8. klassile.<\/em> Kasutatud 31.08.2022. https:\/\/opik.fyysika.ee\/index.php\/book\/view\/36\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tThalheim, T. (2011). <em>V\u00e4ike inglise-eesti seletav filmis\u00f5nastik.<\/em> Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut\n<\/p>\n<p>\n\tThompson, R. &amp; Bowen, C. J. (2009). <em>Grammar of the Shot.<\/em> London: Focal Press.\n<\/p>\n<p>\n\tVakker, E. (2014). <em>Filmi j\u00e4reltootmise inglise-eesti valiks\u00f5nastik. <\/em>Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<p class=\"p1\" style=\"margin: 0px\">\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Valgus \u00fcmbritseb meid k\u00f5ikjal ja valguse kaudu saame suure osa informatsioonist meid \u00fcmbritseva maailma kohta (Tempel, i. a.). Seet\u00f5ttu on \u00fcksnes loogiline, et valgus ja selle tundma \u00f5ppimine on oluline ka videot\u00f6\u00f6 seisukohast. \u00a0 Videot\u00f6\u00f6s on v\u00f5ib valgust k\u00e4sitleda niih\u00e4sti &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":242,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/users\/242"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":284,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/284"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}