\n\tEleri L\u00f5hmus<\/em>\n<\/p>\n \n\tAudiovisuaalsete v\u00e4ljendusvahendite t\u00e4htsus on kiirelt kasvamas ning \u00fcha enam eri eluvaldkondade esindajaid puutub auditiivse, visuaalse v\u00f5i audiovisuaalse sisuloomega kokku. K\u00f5nealune mittefiktsionaalne looming (ehk audiovisuaalne tarbetekst) v\u00f5ib olla videoraport v\u00f5i -juhis, elulookirjeldus, tootetutvustus, s\u00fcndmuse kokkuv\u00f5te, fotogalerii, audioloeng jne. Tihti on audiovisuaalne sisuloome seotud inimeste t\u00f6\u00f6\u00fclesannetega, mist\u00f5ttu on vastavate oskuste omamine ja omandamine muutumas v\u00e4ltimatuks. Tendentsi toetab rikkalik taskukohase hinnaga tehnikavalik ja laialdased avaldamisv\u00f5imalused.\n<\/p>\n \n\tK\u00e4esolev digi\u00f5pik l\u00e4htub kontseptsioonist, kus audiovisuaalset p\u00e4devust\u00a0k\u00e4sitletakse \u00fcldp\u00e4devusena ehk vajaliku oskusena iga\u00fchele. Kaasaja inimene valdab elementaarsel tasandil niih\u00e4sti kriitilist audiovisuaalse teksti anal\u00fc\u00fcsi kui komplekti audiovisuaalse produktsiooni oskuseid, mis v\u00f5imaldavad l\u00e4bi enesev\u00e4ljenduse \u00fchiskonnas osaleda ja oma s\u00f5numit edastada (Kozak, 1997; Kress, 2003; Eshet-Alkalai, 2004; Jamieson, 2007; Felten, 2008; Wall, 2017). Seega on siinses \u00f5pikus r\u00f5hk oskustel, mille arendamine on iseseisvalt ja k\u00e4ttesaadava tehnika piires v\u00f5imalik. K\u00e4sitledes audiovisuaalset kompetentsust\u00a0\u00fcldp\u00e4devusena on oluline just oskuste laialdane levik ja kasutamine. Lihtsamalt \u00f6eldes on see \u00f5pik m\u00f5eldud v\u00e4ga laiale \u00f5ppijaskonnale, kes on valmis oma oskusi iseseisvalt arendama. Laia sihtr\u00fchma arvestades on selge, et m\u00f5ni \u00fclesanne tundub \u00f5ppijale liiga lihtne v\u00f5i liiga keerukas.\n<\/p>\n \n\tAudiovisuaalse p\u00e4devuse kirjeldamisel on siin \u00f5pikus l\u00e4htutud erinevatest kompetentsuse\u00a0mudelitest (Tucker & Cofsky, 1994; Katz & Kahn,1966 viidatud Chouhan & Srivastava, 2014 kaudu), kus on esile toodud kompetentsuse\u00a0erinevad osad: teadmised, oskused, v\u00e4\u00e4rtused, isikuomadused ja motiivid. K\u00e4esolev \u00f5pik keskendub ennek\u00f5ike oskuste arendamisele kolmes alamkategoorias (Griffini, 2008): m\u00e4rkamine, anal\u00fc\u00fcsimine ja ise tegemine.\u00a0\n<\/p>\n \n\tM\u00e4rkamise ja anal\u00fc\u00fcsi oskuste arendamist toetavad \u00f5pikus toodud juhised, selgitused ja n\u00e4ited koos anal\u00fc\u00fcsiga. Ise tegemise v\u00f5imalust pakuvad iga teema juures toodud harjutused, mis alustavad n\u00e4idete j\u00e4ljendamisest ja oskuste ning enesekindluse tugevnedes v\u00f5imaldavad j\u00e4rjest suuremat s\u00f5ltumatust ja loomingulisust.\u00a0\n<\/p>\n \n\tHarjutuste disainimisel on silmas peetud l\u00e4hima arengutsooni aspekte (V\u00f5gotski, 1978: 86) ja kulgemise kontseptsiooni (ingl. k. the flow) (Cs\u00edkszentmih\u00e1lyi, 1990). L\u00e4him arengutsoon t\u00e4hendab sisuliselt sammu, mida \u00f5ppija olemasolevate oskuste baasil uusi omandades on v\u00f5imeline tegema. Seega, ei saa uusi oskuseid omandades lahendada liiga raskeid \u00fclesandeid, kuiv\u00f5rd \u00f5ppijal ei pruugi selleks olla piisavalt ressurssi. Cs\u00edkszentmih\u00e1lyi (1990) toob aga kulgemise kontseptsiooni puhul esile, et lahendatav \u00fclesanne peab \u00f5ppijale pakkuma piisavat v\u00e4ljakutset. Seega on liiga lihtsate \u00fclesannete puhul motivatsioon kerge kaduma.\u00a0\n<\/p>\n \n\tK\u00e4esoleva digi\u00f5piku puhul saab iga \u00f5ppija ise valida, missusuguse raskuastmega \u00fclesandeid ta lahendama asub. \u00d5piku teemade jaotusel on l\u00e4htutud levinud produktsiooni loogikast, kus t\u00f6\u00f6 algab planeerimisest ja l\u00f5peb monteerimisega (Millerson, 2001; Lunch & Lunch, 2006; Thompson & Bowen, 2009a; Thompson & Bowen, 2009b; Musburger, 2010), kuid materjali salvestamist puudutav ehk produktsiooni osa on jaotatud veelgi v\u00e4iksemateks osadeks alustades \u00fcksiku kaadri loomisest koos k\u00f5ikide relevantsete aspektidega (valgus, kompositsioon,\u00a0liikumine), kaadrite jada \u00fclesehitamisest, tegevuste ja liikumiste konstrueerimisest kuni tervikliku teksti loomiseni. Seega on igal \u00f5ppijal v\u00f5imalik valida sobiva raskusastmega \u00fclesandeid. N\u00e4iteks valguse alajaotus puudutab niih\u00e4sti \u00fche kui mitme valguspunktiga t\u00f6\u00f6tamist. Loo loomise alajaotuses v\u00f5ib kohe liikuda erinevate loo struktuurideni, kuid v\u00f5ib liikuda ka samm-sammult tervikliku looni. Liikumiste ja tegevuste alajaotustes v\u00f5ib harjutada konkreetseid tehnilisi v\u00f5tteid, samas saab lisada ka sisulisi elemente.\u00a0\n<\/p>\n \n\t\u00d5piprotsessis on kahtlemata oluline roll ka edasi- ja tagasisidel. Siinne \u00f5ppematerjal on disainitud Eleri L\u00f5hmuse audiovisuaalse produktsiooni kursuste vajadusi silmas pidades. Seega edasi- ja tagasiside on osa \u00f5ppet\u00f6\u00f6st neil kursustel. \u00dcksnes sellele \u00f5pikule toetuva iseseisva \u00f5ppija puhul\u00a0puudub \u00f5petaja toetav (ja teinekord ka kontrolliv) roll. Sellisel juhul s\u00f5ltub \u00f5piedukus puhtalt \u00f5ppija enesemotivatsioonist ja -refleksioonist.\n<\/p>\n \n\tKokkuv\u00f5tteks, oskuste arendamist toetab k\u00f5ige enam harjutamine. Kogemuse kasvades aga kasvab ka loovus antud valdkonnas ja areneb isiklik maitse. Siinsed juhised, n\u00e4ited ja harjutused on vaid esmasteks teejuhtideks ning \u00f5piku autorid innustavad \u00f5ppijat leidma audiovisuaalses maailmas isiklikku v\u00e4ljenduslaadi.\u00a0\n<\/p>\n \n\t\u00d5piku valmimist toetas Haridus- ja Teadusministeerium programmi \u201eEestikeelsete k\u00f5rgkooli\u00f5pikute loomise toetamise p\u00f5him\u00f5tted 2018-2027\u201c kaudu.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\t\n