{"id":23,"date":"2024-04-04T06:53:51","date_gmt":"2024-04-04T03:53:51","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/montaaz\/"},"modified":"2024-04-04T06:58:42","modified_gmt":"2024-04-04T03:58:42","slug":"montaaz","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/montaaz\/","title":{"rendered":"Montaa\u017e"},"content":{"rendered":"<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Peat\u00fckkides <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/valgus\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/valgus\" target=\"_blank\" title=\"Valgus videot\u00f6\u00f6s\" rel=\"noopener\">\u201cValgus videot\u00f6\u00f6s\u201d<\/a><span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>, <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/kompositsioon\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/kompositsioon\" target=\"_blank\" title=\"Kompositsioon\" rel=\"noopener\">\u201cKompositsioon\u201d<\/a><span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span> ja <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/liikumine\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/liikumine\" target=\"_blank\" title=\"Liikumine\" rel=\"noopener\">\u201cLiikumine\u201d <\/a><span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>on keskendutud heade tulemuste saavutamisele \u00fcksikut kaadrit salvestades. Selles peat\u00fckis tutvustatakse m\u00f5ningaid v\u00f5tteid ja reegleid, mis aitavad looks vajalikku kaadrite jada salvestada nii, et klippe montaa\u017eiprogrammis kokku pannes tekiks sujuv ja terviklik videolugu (Thompson &amp; Bowen, 2009a).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p2\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Fiktsiooni, aga tihti ka ajakirjandusliku materjali puhul t\u00f6\u00f6tatakse v\u00f5ttel \u00fche kaameraga, mis aga v\u00f5ib t\u00e4hendada, et l\u00f5plikus loos kasutatavaid kaadreid ei pruugi salvestada selles j\u00e4rjekorras, milles need valmis loos esinevad (Musburger, 2010). Niisugune olukord v\u00f5ib olla tingitud n\u00e4iteks ilmast, tehnika k\u00e4ttesaadavusest v\u00f5i loos \u00fcles astuvate inimeste ajakavast. J\u00e4rgnevalt on v\u00e4lja toodud m\u00f5ned reeglid ja p\u00f5him\u00f5tted, mida v\u00f5ttelplatsil j\u00e4rgides on v\u00f5imalik saavutada h\u00f5lpsasti kokku l\u00f5igatav must materjal ning seel\u00e4bi sujuv ja terviklik videolugu.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de92543ce3d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de92543ce3d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de92543ce3d-collapse\">J\u00e4rjepidevus <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de92543ce3d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de92543ce3d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">J\u00e4rjepidevus t\u00e4hendab videot\u00f6\u00f6s seda, et narratiivi ja tegevuse loogikat s\u00e4ilitatakse kaadrist kaadrisse (Thalheim, 2011). Tihtilugu on v\u00f5tteplatsil tarvis salvestada kaadreid erinevas j\u00e4rjestuses kui neid l\u00f5plikus loos esitatakse.<br>Videot\u00f6\u00f6s on oluline meeles pidada, et iga uus kaader peab edasi andma uut informatsiooni, st iga j\u00e4rgnev kaader peab eelmisest piisaval m\u00e4\u00e4ral erinema (Thompson &amp; Bowen, 2009a). \u00dcks viis selle saavutamiseks on salvestada samast tegevusest ja\/v\u00f5i dialoogist erinevaid <strong><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"duubleid\" data-content=\"Kaamerav\u00f5te, kordusv\u00f5te, v\u00f5te. Korduskaader; see v\u00f5ib olla eelmise kaadriga sarnane (et soovitu paremini teostada) v\u00f5i selle variant (Maran, 2007). Kaamera katkematu filmimine, mille k\u00e4igus s\u00e4ritatakse teatud hulk pildiv\u00e4lju kuni kaamera seiskumiseni. Filmi l\u00f5ppversiooni pandava montaa\u017eikaadri v\u00f5ib valida \u00fche sama tegevuse erinevate duublite seast (Vakker, 2014).\">duubleid<\/a><\/strong> nii, et\u00a0see tegevus v\u00f5i dialoog on mustas materjalis olemas erinevatest <strong><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"rakurssidest\" data-content=\"Kaamerarakurss, v\u00f5tterakurss, v\u00f5ttenurk. Kaamera suhestumine filmitava objektiga; nurk, mille all objekti filmitakse (Maran, 2007; Thalheim, 2011). Rakurrs h\u00f5lmab kaamera horisontaalset ja vertikaalset paigutust filmitava suhtes (Vakker, 2014).\">rakurssidest<\/a><\/strong> ja plaanisuurustest (vt <a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/kompositsioon\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/kompositsioon\" target=\"_blank\" title=\"Kompositsioon\" rel=\"noopener\">Kompositsioon<\/a><span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>)\u00a0filmituna. Niiviisi on v\u00f5imalik s\u00e4ilitada narratiivi ja tegevuse loogikat, nagu j\u00e4rjepidevuse p\u00f5him\u00f5te seda eeldab. \u00dchtlasi eeldab see p\u00f5him\u00f5te, et erinevate duublite salvestamisel j\u00e4lgitakse, et tegevus, liikumine v\u00f5i dialoog oleksid iga duubli salvestamise ajal samasugused (Thompson &amp; Bowen, 2009a). Lisaks t\u00e4hendab j\u00e4rjepidevus ka seda, et kui <strong><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"stseeni\" data-content=\"Filmi narratiivi iseseisev osa, mille tegevus toimub \u00fchel ajal ja \u00fches kohas (Thalheim, 2011; Vakker, 2014). Filmi kompositsiooni osa, millele on iseloomulik aja-, koha- ja tegevus\u00fchtsus (Maran, 2007).\">stseeni<\/a><\/strong> materjali salvestatakse erinevatel aegadel (nt kahel j\u00e4rjestikusel p\u00e4eval), siis peavad kaamera ees olevad inimesed kandma samasuguseid riideid, aksessuaare, rekvisiite. Samuti peab v\u00f5tteplats olema sama, luua tuleb samasugune valguslahendus. Suuremate ja ajaliselt pikemate projektide puhul tuleb muu hulgas j\u00e4lgida ka, et aastaaeg ja ilmastik sobiks varem filmituga kokku.\u00a0<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\n<p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>J\u00e4rgnevalt on esitatud kaks l\u00fchikest stseeni, millest esimses inimene istub pingil, joob teed ja loeb. Erineva rakursi ja plaanisuurusega kaadrid sobivad omavahel kokku, sest duublite vahel on j\u00e4rgitud j\u00e4rjepidevuse p\u00f5him\u00f5tteid. Teises n\u00e4ites aga vahelduvad aksessuaarid ja rekviisidid peale igat <strong><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"l\u00f5iget\" data-content=\"\u00dcleminek, kaadrivahetus, montaa\u017eiliide, montaa\u017ei\u00fcleminek. Silmapilkne \u00fcleminek \u00fchest montaa\u017eikaadrist teise (Vakker, 2014). Kahe montaa\u017eikaadri \u00fchenduskohtt (2011). \">l\u00f5iget<\/a><\/strong>. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Allolev videon\u00e4ide illustreerib tegevuse l\u00f5ikamise p\u00f5him\u00f5tet, mis t\u00e4hendab, et p\u00e4rast igat l\u00f5iget s\u00e4ilib tegevuse j\u00e4rjepidevus (Thompson &amp; Bowen, 2009b). Esimeses kaadris inimene alustab tegevust, j\u00e4rgmises kaadris, ehkki fimlitud teisest rakursist ja teises plaanisuuruses, tegevus j\u00e4tkub ja nii kuni tegevuse l\u00f5puni.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de92543ce47-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de92543ce47-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de92543ce47-collapse\">J\u00e4rjepidev liikumine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de92543ce47-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de92543ce47-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Kui kaadris olev inimene v\u00f5i objekt liigub, siis liikumise salvestamisel ja tervikuks monteerimisel tuleb j\u00e4lgida, et liikumise suund p\u00fcsiks k\u00f5ikides kaadrites l\u00e4bivalt sama (Thompson &amp; Bowen, 2009a). Vaataja t\u00e4idab kaadrite vahele j\u00e4\u00e4vad nn l\u00fcngad oma peas, aga kui inimene siseneb esimesse kaadrisse vasakult ja sellele j\u00e4rgnevasse paremalt, tekib vaatajas segadus (Thorsen &amp; M\u00f6ller, 1996; Thompson &amp; Bowen, 2009a).\u00a0\n\n<p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>J\u00e4rgenevas n\u00e4ites on illustreeritud inimese liikumist pargis. Selles n\u00e4ites on liikumise j\u00e4rjepidev, sest igas j\u00e4rgnevas kaadris on liikumise suund sama. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Allolevas n\u00e4ites on illustreeritud olukord, kus teine ja kolmas kaader liikuvast inimesest on kokku monteeritud nii, et \u00fchte kaadrisse siseneb inimene vasakult ja j\u00e4rgnevasse paremalt.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p class=\"p1\" style=\"margin:0px\">\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de92543ce4d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de92543ce4d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de92543ce4d-collapse\">180 kraadi reegel <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de92543ce4d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de92543ce4d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Teljereegel (Thalheim, 2011) ehk 180 kraadi reegel on <strong><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"pidevmontaa\u017ei\" data-content=\"Monteerimisstrateegia, mille eesm\u00e4rgiks on s\u00e4ilitada montaa\u017ei\u00fcleminekutel tegevuse selge ja j\u00e4rjepidev kulgemine (Vakker, 2014).\">pidevmontaa\u017ei<\/a><\/strong> puhul kehtiv juhis, mille kohaselt ei tohi kaamera v\u00f5ttepunkt l\u00f5ike j\u00e4rgselt \u00fcletada <strong><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"tegevuse telge\" data-content=\"Kujutletav joon, mis \u00fchendab m\u00f5tteliselt stseeni vasakule ja paremale poole j\u00e4\u00e4vaid inimesi, jagades stseeni ruumiliselt kaheks (Thalheim, 2011). Pidevmontaa\u017eis kasutusel olev kujuteldatav joon, mis l\u00e4bib tegelasi v\u00f5i muid kaadris olevaid objekte, piiritledes k\u00f5ikide stseeni elementide ruumilised suhted need vastavalt vasakule v\u00f5i paremale joondades (Vakker, 2014).\">tegevuse telge<\/a><\/strong> (Thalheim, 2011; Vakker, 2014). Reegli eiramise korral v\u00f5ib enne kaadris olnud inimeste ruumiline suhe muutuda vastupidiseks (Vakker, 2014), nt inimene, kes enne oli ruumis vasakul \u201ch\u00fcppab\u201d p\u00e4rast l\u00f5iget paremale.\u00a0\n\n<p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\">Selleks, et montaa\u017eis oleks v\u00f5imalik 180 kraadi reeglit j\u00e4lgida, peab seda j\u00e4lgima ka v\u00f5ttel. J\u00e4rgneval joonisel on illustreeritud teljereeglit \u00fclaltvaates, kus musta v\u00e4rviga t\u00e4histatud <strong><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"kaamera positsioonid\" data-content=\"Kaamera paiguts v\u00f5tteplatsil kaadris olevate inimeste suhtes. (\u00d5piku autori selgitus)\">kaamera positsioonid<\/a><\/strong> arvestavad reegliga ning punasega t\u00e4histatud kaamera positsioonid<b>\u00a0<\/b>mitte. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"1080\" class=\"alignnone wp-image-56\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/180kraadi_skeem_16_9.jpg\" title=\"Telereegli skemaatiline selgitus pealtvaates. Skeemi autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Teljereegli skemaatiline selgitus pealtvaates. Skeemi autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/180kraadi_skeem_16_9.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/180kraadi_skeem_16_9-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/180kraadi_skeem_16_9-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/180kraadi_skeem_16_9-768x432.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/180kraadi_skeem_16_9-1536x864.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\"><span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de92543ce52-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de92543ce52-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de92543ce52-collapse\">30 kraadi reegel <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de92543ce52-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de92543ce52-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Teljereeglit t\u00e4iendab 30 kraadi reegel, mis m\u00e4\u00e4rab minimaalse nurga kahe kaamera positsiooni vahel kui salvestatakse kaks v\u00f5i enam kaadrit samast objektist (Thompson &amp; Bowen, 2009a). See t\u00e4hendab, et kui kaadris olevast inimesest soovitakse salvestada \u00fcldplaani ja keskplaani, siis tuleks keskplaani salvestamiseks kaamerat liigutada rohkem kui 30 kraadi sellest asukohast, kus kaamera oli \u00fcldplaani salvestamise ajal. Nii on kindlasti tagatud asjaolu, et iga j\u00e4rgnev kaader peab eelnevast piisavalt erinema ning andma edasi piisaval m\u00e4\u00e4ral uut informatsiooni (Thomposn &amp; Bowen, 2009a). \n\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"1080\" class=\"alignnone wp-image-55\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/30kraadi_skeem_16_9.jpg\" title=\"Skeem illustreerib kaamera positsiooni muutmist 30 kraadi v\u00f5rra. Skeemi autor: Eleri L\u00f5hmus\" alt=\"Skeem illustreerib kaamera positsiooni muutmist 30 kraadi v\u00f5rra. Skeemi autor: Eleri L\u00f5hmus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/30kraadi_skeem_16_9.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/30kraadi_skeem_16_9-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/30kraadi_skeem_16_9-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/30kraadi_skeem_16_9-768x432.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/465\/30kraadi_skeem_16_9-1536x864.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\"><span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span>Samas, olenevalt olukorrast v\u00f5ib juhtuda ka, et piisava erisuse saavutamiseks saab kasutada ka samast positsioonist salvestatud erinevas plaanisuuruses kaadreid (nt \u00fcld- ja detailplaani). Siiski on kindlam, kui v\u00f5tteplatsil saavad salvestatud niih\u00e4sti erineva rakursiga kui ka erineva plaanisuurusega kaadrid, sest rikkalik must materjal on hea videoloo eelduseks.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span><span><span><span style=\"line-height:normal\"><span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de92543ce56-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de92543ce56-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de92543ce56-collapse\">Harjutused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de92543ce56-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de92543ce56-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n<ul>\n<li>\n\t\t<em>Salvesta ja monteeri kaadrite jada tegevusest nii, et kogu tegevuse jooksul oleks j\u00e4rjepidevus hoitud. Et p\u00f5him\u00f5ttest aru saada, on tarvis salvestavad v\u00e4hemalt neli erinevat kaadrit erinevates plaanisuurustes. V\u00f5ttel j\u00e4lgi, et k\u00f5ik aksessuaarid, rekviisiidid ja tegevused p\u00fcsiksid erinevate duublite salvestamise ajal \u00fchesugused.<\/em>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<em>Salvesta ja monteeri kaadrite jada tegevusest nii, et j\u00e4rjepidevus l\u00e4heb kaduma. N\u00e4iteks v\u00f5ivad muutuda aksessuaarid v\u00f5i rekvisiidid.\u00a0<\/em>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<em>Salvesta kaadrite jada \u00fchest tegevusest erinevates plaanisuurustes ja monteeri see kokku tegevuse l\u00f5ikamise p\u00f5him\u00f5tteid arvestades.<\/em>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<em>Salvesta ja monteeri kaadrite jada j\u00e4rjepidevast liikumisest. P\u00f5him\u00f5tte paremini m\u00f5istmiseks salvesta ja monteeri ka kaadrite jada liikumisest, kus liikumise j\u00e4rjepidevuse reeglit on eiratud.\u00a0<\/em>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<em>Salvesta ja monteeri kaadrite jada, kus demonstreerid teljereeglit ja selle m\u00f5istmist. Reegli kinnistamiseks proovi salvestada ja monteerida ka kaadrite jada, kus eirad teljereeglit teadlikult.\u00a0<\/em>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<em>Salvesta ja monteeri kaadrite jada, kus on rakendatud 30 kraadi reeglit. Reegli kinnistamiseks proovi salvestada ja monteerida ka kaadrite jada, kus eirad teljereeglit teadlikult.\u00a0<\/em><\/li><\/ul><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\t\n\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de92543ce5a-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de92543ce5a-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de92543ce5a-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de92543ce5a-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de92543ce5a-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Musburger, R. B. (2010). <em>Single-camera Video Production. <\/em>London: Focal Press.\u00a0\n\n<p>\n\tThalheim, T. (2011). <em>V\u00e4ike inglise-eesti seletav filmis\u00f5nastik.<\/em> Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut\n<\/p>\n<p>\n\tThompson, R. &amp; Bowen, C. J. (2009a). <em>Grammar of the Shot.<\/em> London: Focal Press.\n<\/p>\n<p>\n\tThompson, R. &amp; Bowen, C. J. (2009b). <em>Grammar of the Edit.<\/em> London: Focal Press.\n<\/p>\n<p>\n\tVakker, E. (2014). <em>Filmi j\u00e4reltootmise inglise-eesti valiks\u00f5nastik.<\/em> Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Peat\u00fckkides \u201cValgus videot\u00f6\u00f6s\u201d, \u201cKompositsioon\u201d ja \u201cLiikumine\u201d on keskendutud heade tulemuste saavutamisele \u00fcksikut kaadrit salvestades. Selles peat\u00fckis tutvustatakse m\u00f5ningaid v\u00f5tteid ja reegleid, mis aitavad looks vajalikku kaadrite jada salvestada nii, et klippe montaa\u017eiprogrammis kokku pannes tekiks sujuv ja terviklik videolugu (Thompson &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":242,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-23","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/users\/242"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":300,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23\/revisions\/300"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}