{"id":10,"date":"2024-04-04T06:53:50","date_gmt":"2024-04-04T03:53:50","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/audio\/"},"modified":"2024-04-04T06:58:42","modified_gmt":"2024-04-04T03:58:42","slug":"audio","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/avharjutusvara\/audio\/","title":{"rendered":"H\u00e4\u00e4ling (audio)"},"content":{"rendered":"

\n\tUrmas Loit\u00a0<\/em>\n<\/p>\n

\n\tAudio-visuaalne<\/strong> \u2013 kuuldelis-vaateline<\/em>\n<\/div>\n
\n\tAuditiivne<\/strong> \u2013 kuuldeline<\/em>\n<\/div>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tPuhtsuulist, vaid h\u00e4\u00e4le abil toimuvat avalikku kommunikatsiooni on \u00fcsna piiratud hulgal. Massilisena tunneme eesk\u00e4tt raadiot. Muud sedalaadi kommunikatsioonivormid (telefonik\u00f5ne, pimedate omavaheline vestlus, helisalvestised) sobivad oma olemuse t\u00f5ttu h\u00e4sti raadiosaadete osaks. Raadioks v\u00f5ime nimetada ka tehnilisi edasiarendusi, mis v\u00f5imaldavad j\u00e4rel- ja men\u00fc\u00fcp\u00f5hist kuulamist, k\u00f5rvaldades sellega raadio suurima puuduse \u2013 kuulamise v\u00f5imalikkuse s\u00f5ltuvuse saate eetriajast. Hugh Chignell (2009) pooldab m\u00f5iste \u2019raadio\u2019 j\u00e4tkuvat kasutamist, sest meediumi ei tohiks defineerida selle leviviisi j\u00e4rgi: ka podcast (tasku-, nuti- v\u00f5i salvh\u00e4\u00e4ling) j\u00e4\u00e4b tema s\u00f5nul raadioks valmistamisviisi t\u00f5ttu. Nagu ka film j\u00e4\u00e4b filmiks isegi siis, kui seda v\u00f5etakse \u00fcles digikaameraga ja vaadatakse telerist. Eestikeelne s\u00f5na \u2019h\u00e4\u00e4ling\u2019 annab v\u00e4ga h\u00e4sti edasi raadio olemust.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tRaadiot nimetatakse pimemeediumiks (Andrew Crisell). S\u00f5numeid ei ole n\u00e4ha, need koosnevad vaid h\u00e4\u00e4lest ja vaikusest. \u00dches\u00f5naga \u2013 helide maailm. V\u00f5rreldes teiste kommunikeerimisviisidega m\u00e4rkame, et siin saame rakendada \u00fcksnes kuulmismeelt ega \u00fcldse mitte teisi, ehk tugevaminigi arenenud meeli.\n<\/p>\n

\n\tTavaline inimsuhtlemisel on vestluskaaslaste vahel suuline ja silmside, m\u00f5nikord ka puuteline side. Eesk\u00e4tt suheldakse k\u00f5ne abil, mida saadavad esituslikud koodid: n\u00e4oilme, \u017eestid, kehakeel. Lisaks v\u00e4idetakse, et ka kuulamine toimub paljuski silmade abil. Kuulaja loeb k\u00f5neleja huultelt teksti kaasa, sageli kompenseerimaks halba arusaadavust. Vestluse kontekstist saavad vestlejad sageli aru f\u00fc\u00fcsilise l\u00e4heduse t\u00f5ttu, \u00fchise kogemuse toel. Samuti toimub vestluse k\u00e4igus pidev tagasiside ja k\u00f5neleja veendub, et kuulaja sai temast aru. Seda k\u00fcsitakse \u00fcle verbaalselt, samuti m\u00f5istetakse ilmest ja reaktsioonist.\n<\/p>\n

\n\tMassikommunikatsiooniga on v\u00f5imalik h\u00f5lmata m\u00e4rksa rohkem kuulajaid, sealjuures ja v\u00e4ga kauge maa taga, kuid kontakt muutub v\u00e4hem isiklikuks, millega kaasneb v\u00e4\u00e4rm\u00f5istmise oht: puudub vahetu tagasiside. Tuleb luua s\u00f5numi m\u00f5istmise kontekst. Seet\u00f5ttu oleks massikommunikatsiooni puhul oluline, et s\u00f5num oleks \u00fcht- v\u00f5i teistmoodi visuaalne.\n<\/p>\n

\n\tVanimat massikommunikatsiooni, tr\u00fckis\u00f5na, toetavad arvud, joonised, pildid, fotod, graafikud. Teksti p\u00fcsiv k\u00e4ttesaadavus kompenseerib selle umbisikulisust \u2013 teksti saab mitu korda lugeda. S\u00f5num on j\u00e4\u00e4v ruumis ja ajas. Filmis ja televisioonis on s\u00f5numi isiklikkus osaliselt taastatud. Esmane kood on k\u00f5ne, mida saadavad esituskoodid ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud muud kujundid, nii kiri kui ka konteksti selgitavad pildid.\n<\/p>\n

\n\t<\/p>

\n
\n

\n