{"id":51,"date":"2024-04-04T07:40:29","date_gmt":"2024-04-04T04:40:29","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/31-2\/"},"modified":"2024-04-04T07:41:38","modified_gmt":"2024-04-04T04:41:38","slug":"31-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/31-2\/","title":{"rendered":"3.1. Teose tunnused"},"content":{"rendered":"<div class=\"OutlineElement Ltr SCXW84590255 BCX0\" style=\"margin:0px;padding:0px\">\n<p>\n\t\tInimese intellektuaalse tegevuse tulemusi on v\u00e4ga mitmesuguseid, kuid vaid osale neist tekib autori\u00f5iguslik kaitse. Eesti autori\u00f5iguse seaduse j\u00e4rgi tekib autori\u00f5igus <strong>kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele<\/strong>.<sup>[40]<\/sup> Kunst h\u00f5lmab n\u00e4iteks selliseid loomealasid nagu muusika, arhitektuur ja kujutav kunst. Kirjandusteosena l\u00e4heb aga t\u00e4nap\u00e4eva autori\u00f5iguse j\u00e4rgi arvesse ka n\u00e4iteks arvutiprogramm, sest selle aluseks olev programmeerimiskood on omamoodi unikaalne, autori individuaalset panust v\u00e4ljendav tekst.\u00a0\n\t<\/p>\n<p>\n\t\tTeos on \u00fcks kesksemaid autori\u00f5iguse m\u00f5isteid. Autori\u00f5iguse seaduse j\u00e4rgi on teos mis tahes <strong>originaalne <\/strong>tulemus kirjanduse, kunsti v\u00f5i teaduse valdkonnas, mis on v\u00e4ljendatud mingisuguses <strong>objektiivses vormis<\/strong> ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult v\u00f5i mingi tehnilise vahendi abil.<sup>[41]\u00a0<\/sup>Tehniline vahend v\u00f5ib olla heli- v\u00f5i videosalvestis, mida on v\u00f5imalik kuulata v\u00f5i vaadata. N\u00e4iteks film ongi vaadatav \u00fcksnes tehnilise vahendi abil, olgu kinos, televisioonis v\u00f5i arvutis veebiplatvormil.\n\t<\/p>\n<p>\n\t\tSelleks, et teos oleks kaitstav, ei pea see olema l\u00f5petatud. Autori\u00f5igus kaitseb ka l\u00f5petamata teoseid ning teose vaheetappe ja osi, kui need vastavad teose tunnustele.<sup>[42]<\/sup>\u00a0Samuti ei pea teos olema avaldatud.\n\t<\/p>\n<h4>\n\t\tTeose originaalsus<br>\n\t<\/h4>\n<p>\n\t\t\u00dcldistatult \u00f6eldes seisneb teose originaalsus ehk algup\u00e4rasus selle loomisel tehtud valikutes. Teose originaalsus ei eelda tingimata uudsust. Piisab sellest, kui tegemist on autori enda loomingulise tegevuse tulemusega, mis v\u00e4ljendab tema vabu ja loomingulisi valikuid ega ole mitte kellegi teise teose koopia. Aga kui palju valikuid peab autor tegema, et teos v\u00e4ljendaks tema isikup\u00e4ra? Ja kas on kokku lepitud originaalsuse miinimumtase, mille korral teos oleks veel kaitstav?\u00a0\n\t<\/p>\n<p>\n\t\tEuroopa Kohus on \u00fches m\u00e4rgilises kohtulahendis (Infopaqi kaasus) originaalsust selgitanud j\u00e4rgmiselt: \u201eMis puutub kaitstavate teoste osadesse, siis tuleb m\u00e4rkida, et need koosnevad s\u00f5nadest, mis eraldi v\u00f5etuna ei moodusta neid kasutanud autori intellektuaalset loomingut. Alles nende s\u00f5nade valik, kasutus ja kombineerimine v\u00f5imaldas autoril v\u00e4ljendada oma loomingulist meelelaadi algup\u00e4raselt ja aitas tal j\u00f5uda tulemuseni, mis kujutab endast intellektuaalset loomingut.\u201c<sup>[43]<\/sup>\u00a0\u00dches teises lahendis on Euroopa Kohus r\u00f5hutanud ka isikup\u00e4ra olulisust: \u201e[S]elleks, et objekti saaks pidada algup\u00e4raseks, on \u00fchtaegu vajalik ja piisav, et see peegeldab autori isikup\u00e4ra, v\u00e4ljendades viimase vabu ja loomingulisi valikuid.\u201c<sup>[44]<\/sup> Kokkuv\u00f5tteks, kui autoril ei ole valikuv\u00f5imalusi, siis ei saa r\u00e4\u00e4kida ka tema loodud teose originaalsusest.\u00a0\n\t<\/p>\n<h5>\n\t\t<strong>N\u00e4ide 3.1.1. Leonhard Lapini t\u00e4iuslik pintslit\u00f5mme<\/strong>\u00a0\n<\/h5><p>2018. aastal otsustas kunstnik ja arhitekt Leonhard Lapin luua Eesti Vabariigi juubeli puhul kunstiteose, millel on \u00fcks pintslit\u00f5mme.<sup>[45]<\/sup> Kas Lapini loodud kunstiteos on originaalne autori\u00f5iguse m\u00f5ttes? Kuna k\u00f5nealuse teose loomisel on kunstnik teinud mitmeid valikuid \u2013 ta on saanud valida, milline pintslit\u00f5mme teha, millist pintslit ja v\u00e4rvi kasutada ning kuhu joon t\u00f5mmata \u2013, v\u00f5ib t\u00f5epoolest \u00f6elda, et tulemus on originaalne.\u00a0<\/p>\n<p>Tallinn Art Space\u2019i video, milles Leonhard Lapin r\u00e4\u00e4gib teose \u201e\u00dcks joon\u201c s\u00fcnnist:\u00a0<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><br>\n\t\n<h6>\n\t\tMis on originaalsus?<br>\n\t<\/h6>\n<p>\n\t\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\t\n<h4>\n\t\tTeose objektiivne vorm<br>\n\t<\/h4>\n<p>\n\t\tOriginaalsuse k\u00f5rval on teose teine oluline tunnus ja autori\u00f5igusliku kaitse eeldus selle <strong>objektiivne vorm<\/strong>. Teos peab olema kuidagi v\u00e4ljendatud, sest autori\u00f5igus ei kaitse teose ideed, vaid ainult idee v\u00e4ljendust mingis konkreetses vormis. Seni, kuni autor enda loodud teosest \u00fcksnes m\u00f5tleb, ei ole see kaitstav. Ent niipea, kui autor annab teosele mingi objektiivse vormi ning seda saavad n\u00e4ha, kuulda v\u00f5i muul viisil tajuda ka teised inimesed, muutub see kaitstavaks. Objektiivne vorm v\u00f5ib olla suuline, kirjalik v\u00f5i mingil muul viisil esitatud. Riigikohus on objektiivse vormi teemal \u00f6elnud j\u00e4rgmist: \u201e[T]eose tunnuseks on mh autori loomingulise tegevuse v\u00e4ljendusvorm, mis annab edasi sisu. V\u00e4ljendusvorm v\u00f5ib olla nii kujunduslik kui s\u00f5nastuslik.\u201c<sup>[46]<\/sup>\u00a0\n\t<\/p>\n<h5>\n\t\t<strong>N\u00e4ide 3.1.2. Juustu maitse ei ole autori\u00f5igusega kaitstav, kuna sel puudub objektiivne vorm<\/strong>\u00a0\n<\/h5><p>2018. aastal j\u00f5udis Euroopa Kohtusse vaidlus, mille raames Hollandi m\u00e4\u00e4rdejuustu tootja Levola v\u00e4itis, et nende m\u00e4\u00e4rdejuustu maitse on samamoodi autori\u00f5iguse kaitse all nagu kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed, ning s\u00fc\u00fcdistas juustutootjat Smildet, et see on Levola m\u00e4\u00e4rdejuustu autori\u00f5igust rikkunud. Euroopa Kohus aga leidis, et maitse kui selline ei vasta objektiivse vormi n\u00f5udele,: \u201e[M]\u00f5iste \u201eteos\u201c [n\u00f5uab] tingimata, et autori\u00f5iguse kaitse objekt oleks v\u00e4ljendunud nii, et see oleks piisavalt t\u00e4pselt ja objektiivselt identifitseeritav, olgugi et see v\u00e4ljendus ei pea tingimata olema p\u00fcsiv. [\u2014] Toiduaine maitse puhul ei ole aga t\u00e4pne ja objektiivne identifitseerimine v\u00f5imalik. Erinevalt n\u00e4iteks kirjandusteosest, kujutava kunsti, kinematograafia- v\u00f5i muusikateosest, millel on t\u00e4pne ja objektiivne v\u00e4ljendus, p\u00f5hineb toiduaine maitse identifitseerimine eelk\u00f5ige maitsetunnetusel ja \u2011kogemusel, mis on subjektiivsed ja muutlikud, sest need s\u00f5ltuvad eelk\u00f5ige asjaomast toodet maitsva isikuga seotud sellistest faktoritest nagu tema vanus, toidueelistused ja tarbimisharjumused, aga ka toote maitsmise keskkond ja kontekst.\u201c<sup>[47]\u00a0<\/sup><br>\n\t\n<\/p><h4>\n\t\tTeose v\u00e4\u00e4rtusneutraalsus<br>\n\t<\/h4>\n<p>\n\t\tAutori\u00f5igus ei kaitse mitte ainult ilusaid ja \u00f5ilsaid teoseid. Seadusest tuleneb, et teose eesm\u00e4rk, v\u00e4\u00e4rtus, konkreetne v\u00e4ljendusvorm v\u00f5i fikseerimise viis ei saa olla aluseks autori\u00f5iguse mittetunnustamisele.<sup>[48]<\/sup>\u00a0Ka selline teos, mis solvab kedagi v\u00f5i on vastuolus avaliku korra v\u00f5i k\u00f5lbluse p\u00f5him\u00f5tetega, on autori\u00f5iguslikult kaitstav. Kui kaitstaks ainult ilusaid ja \u00f5ilsaid teoseid, tuleks kohtutel hakata otsustama, mis on ilus ja v\u00e4\u00e4rtuslik kunst. Autori\u00f5iguse kehtimiseks ei pea teos olema \u00fcldsusele meelep\u00e4rane. Ent teose autori\u00f5iguslik kaitstus ei t\u00e4henda, et selle loojale ei v\u00f5iks kaasneda negatiivseid tagaj\u00e4rgi, kui ta oma teosega kedagi solvab v\u00f5i laimab. Kahju kannatanu saab alati n\u00f5uda kahju h\u00fcvitamist ja teda kahjustava tegevuse l\u00f5petamist.\u00a0\n\t<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Inimese intellektuaalse tegevuse tulemusi on v\u00e4ga mitmesuguseid, kuid vaid osale neist tekib autori\u00f5iguslik kaitse. Eesti autori\u00f5iguse seaduse j\u00e4rgi tekib autori\u00f5igus kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele.[40] Kunst h\u00f5lmab n\u00e4iteks selliseid loomealasid nagu muusika, arhitektuur ja kujutav kunst. Kirjandusteosena l\u00e4heb aga t\u00e4nap\u00e4eva autori\u00f5iguse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":273,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-51","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/51","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/users\/273"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/51\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":180,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/51\/revisions\/180"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}