{"id":45,"date":"2024-04-04T07:40:28","date_gmt":"2024-04-04T04:40:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/13-autorioiguse-kujunemine\/"},"modified":"2024-04-04T07:41:38","modified_gmt":"2024-04-04T04:41:38","slug":"13-autorioiguse-kujunemine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/13-autorioiguse-kujunemine\/","title":{"rendered":"1.3. Autori\u00f5iguse kujunemine"},"content":{"rendered":"<p>\n\tAutori\u00f5igus on \u00fcldjoontes v\u00e4lja kujunenud viimase kolmesaja aasta v\u00e4ltel. Esimene t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5ttes autori\u00f5iguse seadus v\u00f5eti vastu 18. sajandi alguses Suurbritannias ning sama sajandi l\u00f5pus kehtestati samalaadsed normid ka Ameerika \u00dchendriikides ja Prantsusmaal. Intellektuaalomandi kui teatud t\u00fc\u00fcpi \u00f5iguste kujunemise p\u00f5hjustena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua kaks olulist s\u00fcndmust. Esiteks, renessansiajastul 14.\u201215. sajandil toimus oluline maailmavaateline nihe: lisaks k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskustele luua kunstitaieseid, hakati v\u00e4\u00e4rtustama ka loomet\u00f6\u00f6 autori individuaalset annet ja n\u00e4gemust, isegi geniaalsust. Just sel ajal hakkasid maalikunstnikud oma t\u00f6id allkirjastama ning \u00fclikutest kunstitellijad kuulsate meistrite t\u00f6\u00f6de eest rohkem maksma.<sup>[13]<\/sup> Nii kujunes ajapikku v\u00e4lja individuaalse autorluse idee. Teiseks intellektuaalse omandi kujunemist soodustanud s\u00fcndmuseks oli Gutenbergi tr\u00fckimasina leiutamine 15. sajandil ja tr\u00fckikunsti kasutuselev\u00f5tt. Sama sajandi l\u00f5puks oli Euroopas tr\u00fckitud juba miljoneid tr\u00fckiseid.<sup>[14]<\/sup>\u00a0\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t18. ja 19. sajandil arenes autori\u00f5igus j\u00f5udsalt nii Euroopas, P\u00f5hja-Ameerikas kui ka mujal maailmas. Prantsusmaal v\u00f5eti esimesed autori\u00f5iguse seadused vastu p\u00e4rast revolutsiooni 1791. ja 1793. aastal<sup>[15]<\/sup>\u00a0ning Ameerika \u00dchendriikides 1790. aastal (<em>Copyright Act<\/em>). Aja jooksul kasvas igasuguste \u00f5iguste hulk, n\u00e4iteks kopeerimis\u00f5igusele lisandus peatselt avaliku esitamise \u00f5igus. Samuti kasvas autori\u00f5igusega kaitstud teoste liigiline mitmekesisus: raamatutele, kaartidele ja grav\u00fc\u00fcridele lisandusid esmalt visuaalse kunsti, etenduskunstide ja muusikateosed, hiljem fotod, filmid ja muu audiovisuaalne looming ning 20. sajandi l\u00f5pupoole ka arvutiprogrammid. Eestis kehtis 1940. aastani Venemaa autori\u00f5iguse seadus<sup>[16]<\/sup>, p\u00e4ris esimene Eesti autori\u00f5iguse seadus v\u00f5eti vastu alles taasiseseisvunud vabariigis 1992. aastal. \u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tMandri-Euroopas arenes aja jooksul v\u00e4lja m\u00e4rksa autorikesksem <strong>autori\u00f5iguse doktriin (\u00f5petus)<\/strong>, millele sageli viidatakse prantsuskeelse fraasiga <em>droit d\u2019auteur<\/em> (\u2019autori\u00f5igus\u2019) ja mis eristub Angloameerika <em>copyright<\/em>\u2019i (\u2019koopia\u00f5igus\u2019) doktriinist. Autorikesksus h\u00f5lmab p\u00f5him\u00f5tet, et autori ja tema loomingu vaheline side on midagi enamat kui pelgalt majandusliku tulu teenimise v\u00f5imalus. Looming v\u00e4ljendab autori isiksust ja individuaalsust ning seega peab autoril olema \u00f5igus ja v\u00f5imalus oma teost kaitsta, muuta ja vajaduse korral ka tagasi v\u00f5tta v\u00f5i sellest lahti \u00f6elda. Autori n\u00f5usolekuta tema teoste kasutamine v\u00f5i muutmine ei pruugi kahjustada mitte \u00fcksnes tema majanduslikke huve, vaid v\u00f5ib riivata ka tema au ja v\u00e4\u00e4rikust. Seet\u00f5ttu on Mandri-Euroopa autori\u00f5iguse puhul tavaks eristada autori varalised \u00f5igused tema isiklikest ehk moraalsetest \u00f5igustest. Sellisele k\u00e4sitlusele tugineb ka Eesti autori\u00f5igus.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Autori\u00f5igus on \u00fcldjoontes v\u00e4lja kujunenud viimase kolmesaja aasta v\u00e4ltel. Esimene t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5ttes autori\u00f5iguse seadus v\u00f5eti vastu 18. sajandi alguses Suurbritannias ning sama sajandi l\u00f5pus kehtestati samalaadsed normid ka Ameerika \u00dchendriikides ja Prantsusmaal. Intellektuaalomandi kui teatud t\u00fc\u00fcpi \u00f5iguste kujunemise p\u00f5hjustena v\u00f5ib &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":273,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-45","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/users\/273"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":186,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45\/revisions\/186"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}