{"id":36,"date":"2024-04-04T07:40:27","date_gmt":"2024-04-04T04:40:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/22-uhine-autorsus\/"},"modified":"2024-04-04T07:41:39","modified_gmt":"2024-04-04T04:41:39","slug":"22-uhine-autorsus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/22-uhine-autorsus\/","title":{"rendered":"2.2. \u00dchine autorsus"},"content":{"rendered":"

\n\tTeosel v\u00f5ib olla kas \u00fcks autor, sellisel juhul on tegemist ainuautorsusega, v\u00f5i mitu autorit. Viimast olukorda nimetatakse \u00fchiseks autorsuseks. \u00dchine autorsus jaguneb omakorda \u00fchisautorsuseks, mille korral \u00fchise loomingulise tegevuse k\u00e4igus loodud teos moodustab jagamatu terviku, ning kaasautorsuseks, mille korral teos koosneb eri osadest, millest iga\u00fchel on ka iseseisev t\u00e4hendus. Teose osal on iseseisev t\u00e4hendus siis, kui seda osa saab kasutada teistest osadest eraldi.[29]<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t\u00dchisautorsus
\n<\/h4>\n

\n\t\u00dchisautorsus t\u00e4hendab, et loodud teos moodustab \u00fche jagamatu terviku ning \u00fche autori panust ja rolli on keeruline eristada teise autori rollist ja panusest. N\u00e4iteks jazz<\/em>-ansambel loob stuudiosalvestuse k\u00e4igus improviseerides uue muusikapala ning tulemuseks on \u00fcks salvestatud muusikateos, mille \u00fchisautoriteks on k\u00f5ik ansambli liikmed. Ehkki autorsus tekib teose loomisel automaatselt ning seadus selle fikseerimist ei n\u00f5ua, tasub \u00fchisautorsuse puhul kohe kokku leppida, kuidas autorite vahel nende loodud teosega seotud \u00f5igused jagunevad. N\u00e4iteks muusikavaldkonnas korraldatavates laulukirjutamislaagrites on hea tava, et loodud muusikateose autorsus jaguneb vaikimisi v\u00f5rdselt k\u00f5igi ruumis viibinud autorite vahel (vt n\u00e4idet 2.2.1.). Siiski tasub \u00f5iguste jagunemine fikseerida kohe ka kirjaliku kokkuleppega[30]<\/sup>, et v\u00e4ltida hilisemaid vaidlusi. Kui taolist kokkulepet ei ole, siis seaduse kohaselt teostavad autori\u00f5igust teose \u00fcle k\u00f5ik autorid \u00fchiselt ning autoritasu jagatakse nende vahel v\u00f5rdselt.[31]<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t\u00dchisautorsusest tuleb eristada olukorda, kui loomeprotsessis osutatakse autorile tehnilist abi. Seaduses sellisel juhul \u00fchise autorsuse tekkimist ette ei ole n\u00e4htud: \u201eAutorite konsulteerimine, administratiivse juhtimise funktsioonide t\u00e4itmine, teose redigeerimine, graafikute, skeemide jms joonestamine ja muu tehnilise abi osutamine autoritele ei ole aluseks \u00fchise autorsuse tekkimisele.\u201c[32]<\/sup> Praktikas on selline eristamine tegelikult p\u00e4ris keeruline. N\u00e4iteks kui \u00f5petaja aitab \u00f5pilasel kirjutada uurimist\u00f6\u00f6d ning esitab talle suunavaid k\u00fcsimusi, lisab ja struktureerib teksti, siis selle tulemusena tekib eeldatavasti \u00fchisautorsus.\n<\/p>\n

\n\tKaasautorsus
\n<\/h4>\n

\n\tKaasautorsusega on tegemist siis, kui teos koosneb osadest, millest iga\u00fchel on ka eraldi vaadatuna iseseisev t\u00e4hendus.[33]<\/sup> N\u00e4iteks terviklik muusikateos, laul, v\u00f5ib valmida viisi autori ja s\u00f5nade autori koost\u00f6\u00f6na, kuid m\u00f5lema panus on selgelt eristatav ja ka eraldi kasutatav. Laulust on v\u00f5imalik teha instrumentaalne seade ning laulus\u00f5nu on v\u00f5imalik avaldada ka vaid tekstina, n\u00e4iteks luulekogus. Samuti tekib kaasautorsus siis, kui helilooja kasutab uue laulu tarvis juba olemasolevat ja avaldatud teksti, n\u00e4iteks luuletust. Sellisel juhul tuleb viisi autoril eelnevalt luba k\u00fcsida teksti autorilt[34]<\/sup> (v.a juhul, kui teksti autori surmast on m\u00f6\u00f6dunud rohkem kui 70 aastat, vt 4.3.). Igale kaasautorile kuuluvad \u00f5igused nii teose suhtes tervikuna kui ka teose selle osa suhtes, mille autor ta on. Nii v\u00f5ibki spetsiaalselt laulule s\u00f5nad loonud autor need hiljem avaldada luuletusena oma luulekogus, v\u00e4hemasti seni, kuni ta ei kahjusta teiste kaasautorite \u00f5igusi.[35]<\/sup>\n<\/p>\n

\n\tKui \u00fchised autorid pole kokku leppinud teisiti, siis jagunevad \u00f5igused ja autoritasud nende vahel v\u00f5rdselt.\n<\/p>\n

\n\tN\u00e4ide 2.2.1. Laulukirjutamise laagrid<\/strong>\n<\/h5>

Paljude armastatud pophittide taga on terve rida autoreid. 2017. aastal tehtud anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi on viimastel k\u00fcmnenditel Billboardi edetabeli esik\u00fcmnesse p\u00e4\u00e4senud lugudel keskmiselt neli v\u00f5i rohkem autorit[36]<\/sup>. Paljud t\u00e4nap\u00e4eva poplood kirjutatakse koosloomesessioonide k\u00e4igus, mida nimetatakse ka laulukirjutamise laagriteks. Selline loominguline koost\u00f6\u00f6 on saanud tavap\u00e4raseks Eestiski. N\u00e4iteks Karl-Erik Taukari 2016. aasta hittlugu \u201eT\u00e4hti t\u00e4is on \u00f6\u00f6\u201c s\u00fcndis just sedalaadi koosloome k\u00e4igus[37]<\/sup> ning selle puhul on \u00e4ra m\u00e4rgitud kuus autorit (Stig R\u00e4sta, Gustaf Svenungsson, Galina Bosaya, Vallo Kikas, Fred Krieger ja Eric Kammiste) ja kolm produtsenti (Vallo Kikas, Stig R\u00e4sta ja Karl-Erik Taukar). Sedalaadi koosloome korral on tavaks kokku leppida, et autori\u00f5igus jaguneb k\u00f5igi vahel v\u00f5rdselt: k\u00f5igile autoritele, kes on ruumis ja osalevad, kuulub v\u00f5rdne osa loo autori\u00f5igusest.<\/p>\n

\"Bert
Eesti \u00fcks viljakaimaid produtsente Bert Prikenfeld alias Bert On Beats laulukirjutamise sessioonil Sony Musicu Jaapani stuudios (Tokyos, 2018)[38]<\/sup>.
\n\n<\/p>

\n\tN\u00e4ide 2.2.2. Olemasoleva teksti seadmine muusikasse<\/strong>\u00a0\n<\/h5>

Muusikateose loomisel kasutatakse sageli juba olemasolevat teksti, eeldusel et teksti autor on sellega n\u00f5us. Muusikateost Eesti Autorite \u00dchingus (EA\u00dc) registreerides[39]<\/sup> jaotuvad \u00f5igused sellisel juhul automaatselt pooleks, 50% viisi ja 50% s\u00f5nade autorile \u2012 isegi siis, kui tekst moodustab muusikateose tervikust v\u00e4ga v\u00e4ikese osa. Teistsuguse jaotusega peavad olema n\u00f5us k\u00f5ik kaasautorid. Kui tekst oli olemas juba enne viisi loomist, siis pole selle autoril ilmselt suurt motivatsiooni leppida v\u00e4hesemaga kui tavap\u00e4rane 50%. Kui aga tekst luuakse koos muusikaga ning see m\u00e4ngib tervikteoses vaid tagasihoidlikku rolli, on autoritel m\u00f5istlik kohe alguses kokku leppida, kuidas \u00f5igused nende vahel jaotuvad.\u00a0<\/p>\n

Autori\u00f5igusega kaitstud teksti seadmisel muusikasse tuleb igal juhul autorilt v\u00f5i tema p\u00e4rijatelt luba k\u00fcsida. Sageli antakse luba kohe kirjaliku p\u00f6\u00f6rdumise j\u00e4rel, kuid m\u00f5nikord soovib teksti autor muusikast ja muusikust rohkem teada saada. N\u00e4iteks kui Vaiko Eplik oli soovinud saada Hando Runnelilt luba seada muusikasse tema luuletus \u201eVirgumine\u201c ja pakkunud v\u00e4lja, et saadab demoversiooni Runnelile meili teel, vastanud luuletaja, et soovib muusikut temaga samas ruumis lugu esitamas kuulata. Seda Eplik ka tegi, ta l\u00e4ks kitarriga Tartu Kirjanike Majja ja kandis pala Hando Runnelile isiklikult ette, kes seej\u00e4rel andis talle loa lugu albumil avaldada.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Vaiko Eplik, \u201eVirgumine\u201c\u00a0
Muusika: Vaiko Eplik\u00a0
Tekst: Hando Runnel\u00a0<\/p>

\n\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t
Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t