{"id":29,"date":"2024-04-04T07:40:26","date_gmt":"2024-04-04T04:40:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/73-mis-plagiaat\/"},"modified":"2024-04-04T07:41:39","modified_gmt":"2024-04-04T04:41:39","slug":"73-mis-plagiaat","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/73-mis-plagiaat\/","title":{"rendered":"7.3. Mis on plagiaat?"},"content":{"rendered":"<p>\n\tPlagiaat ehk loomevargus on \u201eteisele autorile v\u00f5i allikale kuuluvate m\u00f5tete, ideede v\u00f5i tekstiosade esitamine oma nime all, ilma originaali autorile ja allikale viitamata v\u00f5i autorsust muul viisil osutamata\u201c<sup>[130]<\/sup>. Plagiaat on eelk\u00f5ige eetiline norm ning \u00fcheski Eesti seaduses seda terminit ei kasutata.<sup>[131]<\/sup> Sellest hoolimata saab loomevargust \u00fcldjuhul t\u00f5lgendada autori isiklike \u00f5iguste rikkumisena. Olemasoleva ainese taaskasutamine, olgu inspiratsiooniallika, otsese tsitaadi v\u00f5i laenuna, on olnud loomet\u00f6\u00f6 tavap\u00e4rane osa ilmselt aegade algusest saati. See, millal muutub lubatav laenamine taunitavaks varguseks, on paljuski tunnetuse k\u00fcsimus, v\u00e4hemasti mittes\u00f5nalise kunstivormi puhul. H\u00f5lpsasti saab tuvastada eelk\u00f5ige teksti otsest, \u00fcks \u00fchele kopeerimist. \u00dcldjoontes v\u00f5ib plagiaadi m\u00f5testamisel ja lubatavast laenamisest eristamisel l\u00e4htuda Tiit Hennoste j\u00e4rgi kahest printsiibist: loomevargusega on tegemist siis, kui kasutatud teose autori nime avaldamist ja tunnustamist eeldatakse, n\u00e4iteks teaduses, ajakirjanduses ja ka koolit\u00f6\u00f6s; ning siis, kui plagieerija loodab seel\u00e4bi saada mingit kasu v\u00f5i tulu.<sup>[132]\u00a0\u00a0<\/sup>\n<\/p>\n<p>\n\tAkadeemiline keskkond on v\u00e4ga plagiaaditundlik ning loomevarguses n\u00e4hakse \u201er\u00e4nka eetilist libastumist, eriti teaduses ja koolis\u201c<sup>[133]<\/sup>. Koolit\u00f6\u00f6s oodatakse \u00f5pilasest autorilt, et ta suudaks n\u00e4idata oma kriitilise m\u00f5tlemise v\u00f5imet, kombineerides olemasolevaid teadmisi, teooriaid ja fakte originaalsel viisil ning tehes seel\u00e4bi uudseid j\u00e4reldusi. Haridusasutustel on paigas v\u00e4ga t\u00e4psed reeglid, kuidas kasutada teiste autorite t\u00f6id ja neile viidata, samuti on kasutusel moodsad tarkvaralahendused, mis suudavad plagiaati tuvastada.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tMuudes kunstivaldkondades, n\u00e4iteks muusikas, on plagiaadi kontseptsioon m\u00e4rksa keerulisem, kuna mingil m\u00e4\u00e4ral loomingulist laenamist toimub v\u00e4ga sageli. S\u00f5ltuvalt sellest, kui madalale plagiaadi l\u00e4vend seada, v\u00f5ib juhtuda, et valdav osa muusikateostest, mis kunagi on loodud, sisaldab mingil m\u00e4\u00e4ral varasemate autorite teoste osi, ilma et neile oleks viidatud. Plagiaadis\u00fc\u00fcdistused ja -vaidlused on saatnud muusikategijaid t\u00e4nini ning kohtuvaidlustesse on sattunud nii The Beatles, Led Zeppelin kui ka Radiohead, hilisemast ajast n\u00e4iteks Lady Gaga ja Ed Sheeran.<sup>[134]<\/sup>\u00a0\u00a0\n<\/p>\n<h5>\n\t<strong>N\u00e4ide 7.3.1. Plagiaat muusikas<\/strong>\n<\/h5><p>Plagiaat ehk loomevargus on muusikavaldkonnas sageli esinev probleem. Kuna edukas muusikapala v\u00f5ib selle autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele tuua sisse miljoneid eurosid tulu, on neil, kes kahtlustavad eduka loo autoreid loomevarguses, igati p\u00f5hjust kohtutee ette v\u00f5tta.\u00a0<\/p>\n<p>\u00dcks viimaste aastate suurimaid muusikaalaseid kohtuvaidlusi puudutab Robin Thicke\u2019i ja Pharrell Williamsi 2013. aasta hitti \u201eBlurred Lines\u201c, mille kohta esitasid plagiaadis\u00fc\u00fcdistuse Marvin Gay p\u00e4rijad, kes v\u00e4itsid, et pala kopeerib Gay lugu \u201eGot to Give It Up\u201c. Vaidlus p\u00e4\u00e4dis otsusega, mille kohaselt tuli Marvin Gay p\u00e4rijatele maksta 7,4 miljonit USA dollarit kahjutasu<sup>[135]<\/sup>. See otsus p\u00f5hjustas laialdast poleemikat, kuna l\u00f5i omamoodi pretsedendi \u2013 Thicke\u2019i ja Pharrelli \u201eHappy\u201c ei kopeerinud otseselt \u00fchtegi meloodiat ega r\u00fctmi, vaid pigem muusikapala \u201etunnetust\u201c ning selle tagaj\u00e4rjel kopeerimise l\u00e4vend justkui kahanes ja h\u00e4gustus<sup>[136]<\/sup>. Veebist v\u00f5ib leida mitmeid videoid, mis kahte pala k\u00f5rvutavad, n\u00e4iteks j\u00e4rgmine:<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><br>Peale \u201eHappy\u201c lahendit on hittlugude autorite ja esitajate vastu suunatud loomevargushagide hulk kasvanud ning kohtuteed on pidanud k\u00e4ima n\u00e4iteks Katy Perry (\u201eDark Horse\u201c), Dua Lipa (\u201eLevitation\u201c) ja Ed Sheeran (\u201eOh why\u201c ja \u201eShape of You\u201c). Hiljutises videop\u00f6\u00f6rdumises kurtis Sheeran, et sedalaadi kohtuasjad on viimastel aastatel muutunud liigagi sagedaseks ning neid esitatakse enamasti lootuses, et kostja otsustab kohtueelse kokkuleppe kui lihtsama valiku kasuks ja hageja saab h\u00fcvitise k\u00e4tte ilma pikka kohtuteed l\u00e4bi k\u00e4imata (vt videop\u00f6\u00f6rdumist). Samas on selge, et nii tahtmatut kui ka tahtlikku loomevargust esineb muusikavaldkonnas palju ja peale kohtusse p\u00f6\u00f6rdumise autoritel muid v\u00f5imalusi oma \u00f5igusi kaitsta ei ole. \u00a0\n<p>Ed Sheerani videop\u00f6\u00f6rdumine:\u00a0<br><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><br>Eesti muusikavaldkonnas \u00fcks viimaste aastate silmapaistvaimaid loomevarguse juhtumeid puudutab Veljo Tormist, kelle rahvalauluseadet \u201eKust tunnen oma koduje\u201c kasutas luba k\u00fcsimata ja autorile viitamata helilooja Mark Bradshaw BBC-le toodetud telesarja \u201eTop of The Lake\u201c muusikalises kujunduses. J\u00e4rgnes aasta jagu keerulist juriidilist vaidlust advokaadib\u00fcroo VARUL esindamisel. Tutvunud ekspertide arvamustega, otsustasid telesarja tootjafirma, helilooja ja tellija kohtuv\u00e4lise kokkuleppe kasuks ning edaspidi tunnustatakse ka Tormist teiste selle sarjaga seotud heliloojate seas ja ta on arvatud autoritasu saajate sekka<sup>[137]<\/sup>.\u00a0\n<p>Veljo Tormise \u201eKust tunnen kodu\u201c Tartu Noortekoori esituses (2018):\u00a0<br><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\u00a0<br>Telesarja \u201eTop Of The Lake\u201c soundtrack Spotifys, kus on autorina endiselt kirjas vaid Bradshaw:<br><a data-url=\"https:\/\/open.spotify.com\/album\/03JfO3YJnogt58r8GgZJw6?si=tQDoz0AzSiO54UCWQ0yHqg\" href=\"https:\/\/open.spotify.com\/album\/03JfO3YJnogt58r8GgZJw6?si=tQDoz0AzSiO54UCWQ0yHqg\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/open.spotify.com\/album\/03JfO3YJnogt58r8GgZJw6?si=tQDoz0AzSiO54UCWQ0yHqg<\/a><br>\n\n<h5>\n\t<strong>N\u00e4ide 7.3.1. \u201eSuudlevad tudengid\u201c \u2013 kas enim plagieeritud Eesti skulptuur?\u00a0<\/strong>\n<\/h5><p>J\u00e4rgnev n\u00e4ide on refereeritud Gregor Tauli artiklist \u201eTudengid suudlevad \u00fcle maailma?\u201c<sup>[138]<\/sup>.\u00a0<\/p>\n<p>Skulptor Mati Karmini ja arhitekt Tiit Trummali 1998. aastal valminud purskkaev \u201eSuudlevad tudengid\u201c n\u00e4ib olevat Tartu Raekoja platsi ilmestanud juba ammu. [Asjaolu, et] font\u00e4\u00e4nist on saanud ajaloom\u00e4lestistega lausa v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne maam\u00e4rk, on \u00fche selle autori, Mati Karmini m\u00f5nev\u00f5rra ebasoodsasse olukorda asetanud: purskkaevu osaks olevat tudengite kuju kiputakse kas teadmatusest v\u00f5i pahatahtlikkusest k\u00e4sitlema mitte autori\u00f5igusega kaitstud teosena, vaid kultuurip\u00e4randi hulka kuuluva universaalse taiesena, mis on rahvaloominguna vabalt kasutatav. \u00a0<\/p>\n<p>Mati Karminil on tulnud silmitsi seista oma teose kopeerijatega nii Eestis kui ka v\u00e4lismaal. Kohalikud vaidlused on tulenenud sellest, et m\u00f5ned ettev\u00f5tjad on luba k\u00fcsimata kasutanud tema teose kujutist suveniiridel, ent m\u00e4rksa mastaapsemad intellektuaalomandi vargused on aset leidnud Venemaal. Lisaks sellele, et 2017. aastal avati Peterburi k\u00fclje all Kudrovos peaaegu \u00fcks \u00fchele koopia Tartu purskkaevust<sup>[139]<\/sup>, on samast s\u00fcmbolist inspireeritud skulptuure p\u00fcstitatud viimastel aastatel mujalgi endise N\u00f5ukogude Liidu ala. Kudrovo ja Feodossija skulptuuride puhul on kopeerimine ilmne, ent m\u00f5nev\u00f5rra hiljem valminud purskkaevusid Kirovis, Hersonis ja Moskvas on Tartu teosega v\u00f5rreldes piisavalt palju edasi arendatud, et neid saab Karmini teose koopiateks nimetada vaid tinglikult. \u00d5igem oleks \u00f6elda, et need on koopia koopia koopiad v\u00f5i siis t\u00f5epoolest rahvalooming<sup>[140]<\/sup>. \u00a0 \u00a0<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"768\" class=\"alignnone wp-image-71\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/540\/suudelvad_1024px-purskkaev_tartu_raekoja_platsis.jpeg\" title=\"suudelvad_1024px-purskkaev_tartu_raekoja_platsis.jpeg\" alt=\"suudelvad_1024px-purskkaev_tartu_raekoja_platsis.jpeg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/540\/suudelvad_1024px-purskkaev_tartu_raekoja_platsis.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/540\/suudelvad_1024px-purskkaev_tartu_raekoja_platsis-300x225.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/540\/suudelvad_1024px-purskkaev_tartu_raekoja_platsis-768x576.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/p>\n<p>Mati Karmini ja Tiit Trummali \u201eSuudlevad tudengid\u201c.\u00a0<br>Foto: Helen Talli. Wikimedia Commons<sup>[141]<\/sup>.\u00a0<br>\n\n<\/p><p>\n\tKui tekib plagiaaditeemaline vaidlus, kaasatakse kohtumenetlusse sageli muusikateadlastest eksperdid, kes peavad selgitama ja hindama, kas sarnasus on piisav, et tunnistada juhtum plagiaadiks. <strong>Pole olemas \u00fchtegi \u00fcldreeglit<\/strong>, mille alusel plagiaati tuvastada. Ka Eestis on levinud eksiarvamus, nagu oleks kusagil kokku lepitud taktide, nootide v\u00f5i sekundite piirarv, millest v\u00e4hema arvu taktide, nootide v\u00f5i sekundite korral on materjali kasutamine justkui vaba. Siin v\u00f5ib tajuda USA autori\u00f5iguse traditsioonis \u00f5iglase kasutamse (<em>fair use<\/em>) aluseks oleva niinimetatud transformatiivse kasutuse printsiipi, millel aga Eesti autori\u00f5iguses t\u00e4pne vaste puudub. \u00a0\u00a0\n<\/p>\n<h6>\n\tLoomevargus<br>\n<\/h6>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Plagiaat ehk loomevargus on \u201eteisele autorile v\u00f5i allikale kuuluvate m\u00f5tete, ideede v\u00f5i tekstiosade esitamine oma nime all, ilma originaali autorile ja allikale viitamata v\u00f5i autorsust muul viisil osutamata\u201c[130]. Plagiaat on eelk\u00f5ige eetiline norm ning \u00fcheski Eesti seaduses seda terminit ei &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":273,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-29","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/users\/273"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":201,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29\/revisions\/201"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}