{"id":28,"date":"2024-04-04T07:40:26","date_gmt":"2024-04-04T04:40:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/62-teose-vaba-kasutamine\/"},"modified":"2024-04-04T07:41:39","modified_gmt":"2024-04-04T04:41:39","slug":"62-teose-vaba-kasutamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/62-teose-vaba-kasutamine\/","title":{"rendered":"6.2. Teose vaba kasutamine"},"content":{"rendered":"

\n\tTeose kasutamine ei pruugi p\u00f5hineda \u00fcksnes \u00f5iguste omaja n\u00f5usolekul. Ilma autorilt luba k\u00fcsimata v\u00f5ib tema teoseid kasutada j\u00e4rgmistel juhtudel:\n<\/p>\n

    \n
  1. \n\t\tautori\u00f5iguse kaitse t\u00e4htaeg[97] <\/sup>on m\u00f6\u00f6dunud;\u00a0\n\t<\/li>\n
  2. \n\t\tsoovitakse kasutada autori\u00f5igusega mittekaitstavat ainest, n\u00e4iteks fakte v\u00f5i seadusi;\u00a0\n\t<\/li>\n
  3. \n\t\tautor on lubanud t\u00fc\u00fcplitsentsi alusel oma loomingut kasutada;\u00a0\n\t<\/li>\n
  4. \n\t\tteost on plaanis kasutada sellisel viisil, mille kohta on autori\u00f5iguse seaduses s\u00e4testatud vaba kasutamise erandid.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

    \n\tEesti ja \u00fcldisemalt Mandri-Euroopa autori\u00f5iguse traditsioon on tugevalt autorikeskne ja annab autorile laialdased ainu\u00f5igused lubada v\u00f5i keelata teistel tema teose kasutamine. Samas on \u00fchiskonnaliikmetel teisi olulisi \u00f5igusi, n\u00e4iteks \u00f5igus haridusele, s\u00f5navabadusele ja kultuurile. Nende \u00f5iguste vahel tuleb leida tasakaal ning selleks on seatud autori\u00f5igusele teatud piirangud, mida nimetatakse teose vabaks kasutamiseks<\/strong>.\n<\/p>\n

    \n\tTeose vaba kasutamise v\u00f5imalused on olulised haridusasutustes, v\u00f5imaldades \u00f5pilastel \u00f5ppet\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgil lugeda n\u00e4iteks artikleid, raamatuid ja muid allikaid, enamasti toimub see raamatukogude vahendusel. Samuti on raske ette kujutada vaba ajakirjanduse t\u00f5husat toimimist, kui iga v\u00e4lja\u00f6eldud s\u00f5na v\u00f5i kirjapandud teksti tsiteerimisel riskiks ajakirjanik autori\u00f5iguse rikkumisega. Kuidas saaks toimida professionaalne kunsti- ja muude loomealade kriitika, kui kunstiteose v\u00f5i luulekogu anal\u00fc\u00fcsides puuduks v\u00f5imalus viidata algallikale, olgu see tekst v\u00f5i pilt? Teose vaba kasutamist v\u00f5imaldavad piirangud ja erandid on olulised, et saavutada huvide ja \u00f5iguste vahel tasakaal.\n<\/p>\n

    \n\tKuidas t\u00e4pselt t\u00f5mmata piir ja milliseid erandeid lubada on pideva debati teema. Iga autor on midagi \u00f5ppinud varasemate autorite loomingust ning teatud m\u00f5ttes on igasugune looming alati seotud autorit \u00fcmbritseva kultuurilise ja laiemalt sotsiaalse konteksti ja keskkonnaga. Samuti on iga autor ise kultuuri tarbija. Peale selle on t\u00e4nap\u00e4eva digiplatvormide ajastul igast inimesest saanud mingil m\u00e4\u00e4ral autor, sest ka nutitelefoniga tehtud pilt, mida jagatakse sotsiaalmeedia vahendusel, on autori\u00f5iguse objekt (teos). Digiplatvormide v\u00f5imaldatud massilise sisuloome ja sisujagamise virvarris ei ole enam v\u00e4ga selget piiri professionaalse looja ja tema teose tarbijate vahel[98]<\/sup> \u2013 iga uus infokild, pilt v\u00f5i video v\u00f5ib saada aluseks uuele t\u00f6\u00f6tlusele.\n<\/p>\n

    \n\tVaba kasutamise p\u00f5him\u00f5tted ja kolmeastmeline test
    \n<\/h4>\n

    \n\tAutori\u00f5iguse seaduses on s\u00e4testatud kolm tingimust, mis peavad olema t\u00e4idetud, et teose kasutamise viis oleks k\u00e4sitletav vaba kasutamise erandina. See n\u00f5ndanimetatud kolmeastmeline test on \u00fcks olulisimaid teose vaba kasutamise ehk vabakasutusega[99]<\/sup> seonduvaid p\u00f5him\u00f5tteid, mille eesm\u00e4rk on anda autorile piisav kindlus, et tema teose vaba kasutamisega ei kahjustataks tema \u00f5igusi.\n<\/p>\n

    \n\tKolmeastmeline test n\u00e4eb ette j\u00e4rgmised tingimused:\n<\/p>\n

      \n
    1. \n\t\tvabakasutus peab olema seaduses eraldi s\u00e4testatud<\/strong>, Eesti \u00f5igusruumis on k\u00f5ik teose vaba kasutamise erandid nimetatud autori\u00f5iguse seaduse \u00a7-s 18-254<\/sup>;\u00a0\n\t<\/li>\n
    2. \n\t\tvabakasutus ei ole vastuolus teose tavap\u00e4rase kasutamisega<\/strong>, s.t autor ei tohi teose vaba kasutamise tulemusena j\u00e4\u00e4da oma tulust ilma;\u00a0\n\t<\/li>\n
    3. \n\t\tvabakasutus ei kahjusta p\u00f5hjendamatult autori seaduslikke huve.<\/strong>\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

      \n\t\"V\"\n<\/p>\n

      \n\tVaba kasutamise erandid laienevad ka autori\u00f5igusega kaasnevatele \u00f5igustele. Allpool on tutvustatud m\u00f5ningaid esitustele, fonogrammidele ja teistele kaasnevate \u00f5iguste objektidele laienevaid erandeid.\n<\/p>\n

      \n\tVabalt kasutatavad on \u00fcldjuhul sellised teosed, mis on \u00f5igusp\u00e4raselt avaldatud<\/strong> ehk avaldatud autori n\u00f5usolekul. Teose avaldamisena k\u00e4sitletakse n\u00e4iteks selle tr\u00fckis v\u00e4ljaandmist, m\u00fc\u00fcgile panemist, laenutamist, internetis k\u00e4ttesaadavaks tegemist ja mis tahes muul viisil \u00fcldsusele kasutada andmist.[100]<\/sup> L\u00e4htuvalt autori isiklikest \u00f5igustest on \u00fcksnes autoril \u00f5igus teos avaldada. Alles avaldamise j\u00e4rel saab teost autori\u00f5iguslike erandite alusel ehk vabalt kasutada.\n<\/p>\n

      \n\tVaba kasutamise erandite n\u00e4ited
      \n<\/h4>\n

      \n\tIsikliku kasutamise erandi<\/strong> alusel on f\u00fc\u00fcsilisel isikul lubatud kopeerida ja t\u00f5lkida avaldatud teos isiklikuks otstarbeks tingimusel, et ta ei tee seda \u00e4rilisel eesm\u00e4rgil. Isikliku kasutamise erandile saavad tugineda \u00fcksnes inimesed. Organisatsioon (kool, selts) sellele tugineda ei saa. Erand lubab teost ainult kopeerida ja t\u00f5lkida, ent koopiaid n\u00e4iteks internetis k\u00e4ttesaadavaks teha on keelatud. Erandina ei tohi kopeerida noote ja arvutiprogramme (v.a varukoopiad), isegi isiklikuks otstarbeks mitte.[101]<\/sup>\n<\/p>\n

      \n\tTsiteerimiserand<\/strong> on \u00fcks olulisimaid vabakasutuse juhte. Tsiteerimiseks ei pea autorilt luba k\u00fcsima ja talle tasu maksma, kuid tsitaadi maht peab olema motiveeritud ehk p\u00f5hjendatud. Tsiteerimise korral tuleb viidata tsiteeritud teose autorile ja allikale ning tsitaat peab olema \u00fclej\u00e4\u00e4nud osast (n\u00e4iteks tekstist) selgelt eristatud, enamasti kasutatakse selleks jutum\u00e4rke. Tsiteerida tohib vaid neid teoseid, mis on \u00f5igusp\u00e4raselt avaldatud. Tsiteerimiserandi puhul eeldatakse, et tsiteeritava teose m\u00f5tet ei moonutata, n\u00e4iteks kasutades seda sobimatus kontekstis. Tsiteerimiserand ei piirdu \u00fcksnes kirjandusteostega, vaid tsiteerida saab ka n\u00e4iteks muusika- ja kujutava kunsti teoseid.\n<\/p>\n

      \n\tHariduserand<\/strong> on \u00fcldm\u00f5iste, mis h\u00f5lmab mitut \u00f5ppet\u00f6\u00f6 raames tehtavat autori\u00f5iguse erandit.[102]<\/sup> Hariduslikul eesm\u00e4rgil teose vaba kasutamine ei tohi toimuda \u00e4rilisel eesm\u00e4rgil, n\u00e4iteks tasulisel koolitusel, ning \u00e4ra tuleb m\u00e4rkida autor, teose nimi ja allikas. Allpool on esitatud m\u00f5ned n\u00e4ited.\n<\/p>\n

        \n
      • \n\t\tKasutamine illustreeriva materjalina<\/strong> \u2013 nii kirjandus-, muusika-, kunsti- kui ka muid teoseid v\u00f5ib kasutada n\u00e4iteks loengute v\u00f5i esitluste illustreerimiseks. Samamoodi nagu tsiteerimise korral, tuleb ka sellistel puhkudel esile tuua autor ja allikas. \u00a0\n\t<\/li>\n
      • \n\t\t\u00d5ppimise eesm\u00e4rgil kopeerimine<\/strong> \u2013 teoseid on lubatud \u00f5ppet\u00f6\u00f6 tarbeks kopeerida, kuid ainult motiveeritud ehk p\u00f5hjendatud mahus. Pigem t\u00e4hendab see osa, mitte terviku kopeerimist. \u00d5piku t\u00e4ies mahus kopeerimine v\u00f5ib olla vastuolus kolmeastmelise testiga.\u00a0\n\t<\/li>\n
      • \n\t\tDigitaalne kopeerimine ja \u00fcldsusele suunamine hariduslikel eesm\u00e4rkidel<\/strong> \u2013 analoogne eelmisega, h\u00f5lmab teose digitaalset kopeerimist ja selle \u00f5pilastele k\u00e4ttesaadavaks tegemist piiratud keskkonnas, n\u00e4iteks e-\u00f5ppe keskkonnas, kuhu k\u00f5rvalised isikud siseneda ei saa. Koolit\u00f6id, mis sisaldavad teiste autorite loomingulise tegevuse tulemusi, ei tohi internetis \u00fcldsusele avalikustada. Sellised t\u00f6\u00f6d peavad j\u00e4\u00e4ma kooli f\u00fc\u00fcsiliste v\u00f5i digitaalsete seinte vahele (vt n\u00e4idet 6.2.1.)\n\t<\/li>\n
      • \n\t\tTeose vaba avalik esitamine<\/strong> \u2013 koolis lavastatud n\u00e4idendite eest ning seal korraldatud kontsertidel ja aktustel kasutatud teoste eest ei pea autoritasusid maksma. Osaleda v\u00f5ivad \u00f5petajad ja \u00f5pilased ning \u00f5pilaste pereliikmed. Erand ei kehti siis, kui \u00fcritust reklaamitakse avalikkusele ning k\u00f5igil on v\u00f5imalik pilet osta ja \u00fcritusel osaleda.[103]<\/sup>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n
        \n\tN\u00e4ide 6.2.1. Internetti pandud koolit\u00f6\u00f6\u00a0<\/strong>\n<\/h5>

        Hariduserandi probleemi on k\u00e4sitlenud ka Euroopa Kohus[104]<\/sup>. Kohtu poole p\u00f6\u00f6rdus fotograaf, kelle tehtud pilti oli illustratsioonina kasutatud \u00fche \u00f5pilase hispaania keele seminari raames koostatud referaadis, mis oli kooli veebilehele \u00fcles pandud. Pildi oli \u00f5pilane leidnud reisiportaalist, kust selle sai piiranguteta alla laadida. Referaadis oli \u00f5pilane foto all esitanud viite ka allikana kasutatud veebilehele. Fotograaf v\u00e4itis, et tema oli foto kasutamise \u00f5iguse andnud ainult reisiportaali haldajatele, ja leidis, et foto \u00fcleslaadimisega kooli kodulehele oli rikutud tema kui autori \u00f5igusi. Kohus j\u00f5udis j\u00e4reldusele, et t\u00f5epoolest oli tegemist rikkumisega.\u00a0
        \n\n<\/p>

        \n\tPanoraamivabadus<\/strong>\n<\/p>\n

        \n\tMeid \u00fcmbritsev linnaruum on t\u00e4is arhitektuuriteoseid, n\u00e4iteks hooneid ja parke. Samuti on siin-seal avalikus ruumis v\u00e4lja pandud skulptuure, maale, fotopannoosid ja muid teoseid, mida huvilised saavad tasuta vaadelda. Kui tegemist on \u00fcldsusele k\u00fclastamiseks avatud kohtades alaliselt asuvate arhitektuuri-, kujutava kunsti, tarbekunsti- v\u00f5i fotograafiateostega, on lubatud neid autori n\u00f5usolekuta ja autoritasu maksmata peaaegu \u00fcksk\u00f5ik millisel viisil kopeerida v\u00f5i kujutada ning teistega jagada (ehk reprodutseerida ja \u00fcldsusele suunata) \u2013 tingimusel, et seda ei tehta \u00e4rilisel eesm\u00e4rgil.\n<\/p>\n

        \n\tSeega v\u00f5ib iga\u00fcks minna Tallinnas Nunne t\u00e4navale ning sealsel haljasalal paiknevat Jaan Koorti 1929. aastal valminud pronkskuju \u201eMetskits\u201c pildistada, \u00fcles joonistada v\u00f5i muul viisil j\u00e4\u00e4dvustada ning tulemust jagada oma s\u00f5prade, tuttavate v\u00f5i isegi laiema avalikkusega (seni, kuni selle pealt ei teenita tulu).\n<\/p>\n

        \n\tN\u00e4ide 6.2.2. Jaan Koorti \u201eMetskits\u201c\u00a0<\/strong>\n<\/h5>

        \u00dcks tuntuimaid Tallinna avalikus linnaruumis paiknevaid skulptuure on Jaan Koorti 1929. aastal loodud pronkskuju \u201eMetskits\u201c. Panoraamivabadusele tuginedes v\u00f5ib iga\u00fcks minna Tallinnas Nunne ja Laia t\u00e4nava ristmikule ning sealsel haljasalal paiknevat \u201eMetskitse\u201c pildistada, \u00fcles joonistada v\u00f5i muul viisil j\u00e4\u00e4dvustada ning tulemust jagada oma s\u00f5prade, tuttavate ja isegi laiema avalikkusega (seni, kuni selle pealt ei teenita tulu). Kuna huvi kuju vastu on eri aegadel avaldunud ka m\u00e4rksa pahatahtlikumas vormis kui vaatlemine v\u00f5i pildistamine \u2013 seda on korduvalt p\u00fc\u00fctud varastada ja l\u00f5hkuda \u2013, viidi see 1992. aastal hoiule Tallinna Linnamuuseumisse ning praegu asub pargis koopia[105]<\/sup>.\u00a0<\/p>\n

        Jaan Koorti \u201eMetskitse\u201c\u00a0koopia Nunne t\u00e4nava haljasalal 2017. aastal.\u00a0<\/p>\n

        \"metskits_1024px-jaan_koort_metskits_1929.jpeg\"<\/p>\n

        Foto: Kulttuurinavigaattori. Wikimedia Commons[106]<\/sup>.\u00a0<\/p>\n

        \u201eMetskitse\u201c\u00a0originaal Nunne t\u00e4nava haljasalal 1989. aastal.\u00a0<\/p>\n

        \"metskits_1989_1_jaan_kunnap.jpeg\"<\/p>\n

        Foto: Jaan K\u00fcnnap, Wikimedia Commons[107]<\/sup>.
        \n\n<\/p>

        \n\tKarikatuur ja paroodia<\/strong>\n<\/p>\n

        \n\tParoodia[108]<\/sup> ja karikatuuri[109]<\/sup> all m\u00f5istetakse eelk\u00f5ige kellegi v\u00f5i millegi pilamiseks loodud tekste ja pilte, sealhulgas uuema aja n\u00e4htustest meeme. Selle erandi peamine eesm\u00e4rk on kaitsta s\u00f5navabadust. Paroodia oma k\u00f5igis vormides v\u00f5ib m\u00e4ngida olulist rolli avalikus debatis ja teemade kriitilises k\u00e4sitlemises ning olla hinnatud kunstilise enesev\u00e4ljenduse vorm. Samas on m\u00f5istetav, et kui iga parodeerija peaks k\u00fcsima ka k\u00f5ige napima viite jaoks luba, siis pahatihti ei pruugiks parodeeritava teose autor seda anda.\n<\/p>\n

        \n\tAutori n\u00f5usolekuta ja autoritasu maksmata on teose kasutamine karikatuuris v\u00f5i paroodias lubatud eeldusel, et algne teos on \u00f5igusp\u00e4raselt avaldatud ning seda kasutatakse motiveeritud mahus. Samuti tuleb \u00e4ra m\u00e4rkida teose autor, teose nimi (pealkiri) ning avaldamise allikas.\n<\/p>\n

        \n\tVaiko Eplik tasakaalust autori\u00f5iguse ja erandite vahel
        \n<\/h6>\n

        \n\t<\/p>

        \n\t\t\t
        \n\t\t\t
        \n\t\t\t
        Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t