{"id":27,"date":"2024-04-04T07:40:26","date_gmt":"2024-04-04T04:40:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/72-piraatlus\/"},"modified":"2024-04-04T07:41:39","modified_gmt":"2024-04-04T04:41:39","slug":"72-piraatlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/72-piraatlus\/","title":{"rendered":"7.2. Piraatlus"},"content":{"rendered":"

\n\tPiraatluse m\u00f5iste autori\u00f5iguse kontekstis kasutamine ulatub ajas kaugele tagasi.[119]<\/sup> S\u00f5na ise tuleneb kreeka keelest, peirates<\/em> (\u2019piraadid, merer\u00f6\u00f6vlid\u2019). Loomevarguse ehk plagiaadi t\u00e4henduses p\u00e4rineb viiteid n\u00f5ndanimetatud s\u00f5na- v\u00f5i m\u00f5ttepiraatidele 17. sajandi Inglismaalt, kui luuletaja John Donne nimetas wyt-pyrat<\/em>\u2019iteks teisi autoreid, kes varastasid tema s\u00f5nu ja m\u00f5tteid. K\u00f5ige uuem piraatlusviis saabus interneti tulekuga, kui kasutajatel avanes v\u00f5imalus \u00fcksteisega faile jagada (ingl peer-to-peer<\/em>, P2P \u2019kasutajalt kasutajale\u2019). 1999. aastal loodi muusikafailide vahetamise platvorm Napster, mis avas kultuuri- ja meelelahutust\u00f6\u00f6stuse jaoks uue ning esiti suuri v\u00e4ljakutseid t\u00e4is ajastu. Ehkki Napster \u00f5nnestus paar aastat hiljem kohtuotsusega sulgeda, j\u00e4rgnesid kohe uued platvormid, teiste hulgas Pirate Bay, Kazaa ja LimeWire. V\u00f5itlus \u00f5iguste omajate ning tasuta ja vabalt veebis failide jagamist v\u00f5imaldavate platvormide vahel kestab t\u00e4nini. \u00a0\n<\/p>\n

\n\tT\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5eldakse piraatluse all \u00fcldjuhul autori\u00f5igusega kaitstud teosest (n\u00e4iteks muusikapalast, filmist, raamatust v\u00f5i arvutiprogrammist) ilma loata ja enamasti \u00e4rilisel eesm\u00e4rgil koopiate tegemist ja nende levitamist, ka veebis. Samas on veebis kopeerimisel ja jagamisel ka mitmesuguseid muid eesm\u00e4rke ja P2P p\u00f5him\u00f5ttel toimuv jagamine ei taotle sageli mingit \u00e4rilist kasumit, ehkki seda v\u00f5imaldav platvorm teenib t\u00f5en\u00e4oliselt digireklaami m\u00fc\u00fcgist siiski tulu. Kuna sageli laaditakse internetist filme ja muusikat alla pelgalt enda tarbeks, on tekkinud eksiarvamus, et allalaadimine on lubatud ning vaid \u00fcleslaadimine ja levitamine on piraatlus ja seega keelatud. \u00a0\n<\/p>\n

\n\tN\u00e4ide 7.2.1. Kas piraatlus on endiselt probleem?\u00a0<\/strong>\n<\/h5>

Piraatlus sai muusika- ja filmit\u00f6\u00f6stusele probleemiks f\u00fc\u00fcsiliste andmekandjate ajastul, kui seadusvastaselt toodetud kassette ja CD-sid oli p\u00e4ris palju liikvel. P\u00e4rast interneti laialdasemat kasutuselev\u00f5ttu ning Napsteri ja teiste sarnaste failijagamisplatvormide loomist on tulnud v\u00f5idelda ka internetipiraatlusega. Aga mil m\u00e4\u00e4ral on see t\u00e4nap\u00e4eval probleem? \u00a0<\/p>\n

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) viis hiljuti l\u00e4bi uuringu, milles koguti ja anal\u00fc\u00fcsiti andmeid piraatluse kohta Euroopa Liidus aastatel 2017\u20132020[120]<\/sup>. \u00dcldjoontes on piraatlus sel ajavahemikul v\u00e4henenud 50%. Piraatluse p\u00f5hiosa moodustab televisioonitoodang (70% kogumahust) ning \u00fclej\u00e4\u00e4nu film ja muusika. 80% piraatlusest toimub voogedastuse vahendusel. Kahanemise peamiste p\u00f5hjustena toob aruanne esile inimeste teadlikkuse kasvu ning seaduslike teenuste valiku ja kvaliteedi paranemist[121]<\/sup>. \u00a0<\/p>\n

\"EUIPO
1. graafik. Piraatluse suundumused Euroopa Liidu liikmesriikides aastatel 2017\u20132020[122]<\/sup>.<\/p>\n

\"EUIPO
2. graafik. Piraatluse keskmine maht ja maht \u00fche inimese kohta Euroopa Liidu riikides eri sisuvaldkondade (film, muusika, televisioon) kaupa[123]<\/sup>.<\/p>\n

\"euipo_piracy_lk_47.png\"
3. graafik. Filmipiraatlus riikide kaupa ja levitamisviiside l\u00f5ikes[124]<\/sup>.\u00a0<\/p>\n

\"euipo_piracy_lk_52.png\"
4. graafik. Muusikapiraatluse suundumused aastatel 2017\u20132020[125]<\/sup>.\u00a0<\/p>\n

\"EUIPO
5. graafik. Muusikapiraatlus riikide kaupa ja levitamisviiside l\u00f5ikes[126]<\/sup>. \u00a0
\n\n<\/p>

\n\tN\u00e4ide 7.2.2. Eestis piraatluse eest m\u00e4\u00e4ratud karistused\u00a0<\/strong>\n<\/h5>

Autori\u00f5iguse rikkumise alaseid kohtuasju on Eestis olnud seni pigem v\u00e4he, kuid internetipiraatlusega seotud juhtumeid siiski leidub. N\u00e4iteks 2007. aastal m\u00e4\u00e4rati kahele inimesele piraatkoopia valmistamise eest (KarS \u00a7 222 l\u00f5ige 1) rahaline karistus, esimesel juhul 30 miinimump\u00e4evam\u00e4\u00e4ra (50 krooni) ulatuses, s.o kokku 1500 krooni, ning teisel juhul 30 p\u00e4evam\u00e4\u00e4ra (407 krooni) ulatuses, s.o kokku 12 210 krooni. M\u00f5lemal juhul seisnes rikkumine m\u00e4ngufilmi \u201eKlass\u201c salvestisest ilma loata digitaalse koopia tegemises ja internetti \u00fcles laadimises. [127]<\/sup>\u00a0<\/p>\n

2011. aastal m\u00f5isteti sama paragrahvi alusel s\u00fc\u00fcdi veebilehte eestitorrent.com pidanud ning sinna ilma loata muusikat ja filme \u00fcles laadinud isik, kellele m\u00e4\u00e4rati rahaline karistus 50 p\u00e4evam\u00e4\u00e4ra ulatuses, kokku 645 eurot. [128]<\/sup>\u00a0<\/p>\n

2012. aastal m\u00f5isteti\u00a0aga kaheksakuuline tingimisi vangistus inimesele, kes oli oma Orkuti platvormi konto kaudu ilma loata levitanud mitme Eesti artisti albumeid. Samal eesm\u00e4rgil oli ta kasutanud ka Pirate Bay platvormi. Tekitatud kahju katteks tuli tal tasuda kokku \u00fcle 7000 euro suurune kahjutasu eri osapooltele, sealhulgas Eesti Autorite \u00dchingule ja mitmele fonogrammitootjale.\u00a0[129]<\/sup>
\n\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Piraatluse m\u00f5iste autori\u00f5iguse kontekstis kasutamine ulatub ajas kaugele tagasi.[119] S\u00f5na ise tuleneb kreeka keelest, peirates (\u2019piraadid, merer\u00f6\u00f6vlid\u2019). Loomevarguse ehk plagiaadi t\u00e4henduses p\u00e4rineb viiteid n\u00f5ndanimetatud s\u00f5na- v\u00f5i m\u00f5ttepiraatidele 17. sajandi Inglismaalt, kui luuletaja John Donne nimetas wyt-pyrat\u2019iteks teisi autoreid, kes varastasid …<\/p>\n","protected":false},"author":273,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-27","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/users\/273"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":199,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions\/199"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}