{"id":18,"date":"2024-04-04T07:40:25","date_gmt":"2024-04-04T04:40:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/52-fonogrammitootja-oigused\/"},"modified":"2024-04-21T15:27:01","modified_gmt":"2024-04-21T12:27:01","slug":"52-fonogrammitootja-oigused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus2022\/52-fonogrammitootja-oigused\/","title":{"rendered":"5.2. Fonogrammitootja \u00f5igused"},"content":{"rendered":"

Fonogrammitootja on isik, kes loob teose esitusest esimese \u00f5igusp\u00e4rase helisalvestise, kandes seejuures salvestamise eest organisatsioonilist ja varalist vastutust.[88]<\/sup>\u00a0\u00d5igusp\u00e4rane on salvestis siis, kui esituse salvestamiseks on fonogrammitootjal olemas k\u00f5ikide asjaomaste autorite ja esitajate load. Fonogrammitootja v\u00f5ib olla nii juriidiline kui ka f\u00fc\u00fcsiline isik, v\u00e4ga sageli on fonogrammitootjaks plaadifirma.<\/p>\n

N\u00e4ide 5.2.1. Kes toodab ja annab v\u00e4lja k\u00f5ige populaarsemat muusikat Eestis?\u00a0<\/strong><\/h5>\n

Iga albumi v\u00f5i singli, mida on v\u00f5imalik n\u00e4iteks Spotifys v\u00f5i YouTube\u2019is kuulata, on keegi tootnud ja v\u00e4lja andnud. Sellist isikut nimetatakse fonogrammitootjaks. Digiplatvormide-eelsel ajastul oli muusika salvestamine, v\u00e4lja andmine ja levitamine keeruline ja kallis ning sellega tegelesid plaadifirmad (ingl record labels<\/em>), kellele kuulusid muu hulgas fonogrammitootja \u00f5igused. T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ivad muusikat salvestada ja v\u00e4lja anda ka artistid ise, j\u00e4ttes k\u00f5ik \u00f5igused endale.<\/p>\n

Eestis toimetavad aina aktiivsemalt kolm maailma suurimat salvestatud muusika ettev\u00f5tet ehk major<\/em>\u2019it: Universal Music Group, Warner Music Group ja Sony Music Entertainment. Ehkki k\u00f5igil kolmel on Eestis kohalik meeskond, tegutsetakse juriidiliselt Soome esinduste kaudu. Peale nende on Eesti turul ka mitmeid kohalikke muusikaettev\u00f5tteid, kelle tegevus h\u00f5lmab muu hulgas salvestatud muusika tootmise ja turustamise. Kohalikest v\u00f5ib esile tuua n\u00e4iteks Made In Baltics Entertainmenti, kes alates 2018 on teinud tihedat koost\u00f6\u00f6d Sony Music Entertainmentiga ning t\u00f6\u00f6tab selliste artistidega nagu Ewert and The Two Dragons, Lenna, Tanel Padar ja Eleryn Tiit; Moonwalki, kelle edukaimateks artistideks on Stefan ja Getter Jaani; ning FAAR Musicu, mis oma p\u00f5hitegevuse ehk muusikakirjastamise k\u00f5rval\u00a0toodab ja annab v\u00e4lja Karl-Erik Taukari ja Trafficu albumeid. Eesti r\u00e4ppmuusika ilmselt suurim ja pikaajalisim v\u00e4ljaandja on Legendaarne Records, mida veavad Genka ja Paul Oja. V\u00e4iksemad, erinevatele ni\u0161\u0161idele suunatud on n\u00e4iteks \u00d5unaviks ja Seksound. Eesti rahvalikumat tantsumuusikat ja mitmesuguseid kogumikke on \u00fcle 20 aasta v\u00e4lja andnud Hitivabrik. \"Muusikaettev\u00f5tted\"<\/p>\n

Teiste seas on Eesti aktiivseimad muusikatootjad Made in Baltics, Moonwalk, FAAR Music ja \u00d5unaviks. Logod kasutatud omanike loal.<\/p>\n

Paljud Eesti artistid, kelle muusika j\u00f5uab edetabelitesse, toodavad ja annavad oma loomingut v\u00e4lja ise. N\u00e4iteks 20. juuli 2022 seisuga oli Spotifys Eesti enim kuulatud lugude seas nublu \u201eV6sa\u201c\u00a0ning P\u00far M\u00faddi ja Grete Paia \u201eAinult unustamiseks\u201c\u00a0\u2013 m\u00f5lemad lood on artistide endi toodetud.<\/p>\n

Kodumaisele muusikale p\u00fchendatud veebileht MuusikaPlaneet on teinud statistikat, millised Eesti lood on j\u00f5udnud\u00a0MyHitsi igan\u00e4dalasse edetabelisse 2022. aastal (16. juuli seisuga[89]<\/sup>). Tulemused on esitatud allj\u00e4rgnevas tabelis, loo taha on m\u00e4rgitud loo v\u00e4ljaandja (info tugineb Spotifyle).
\n\"Tabel\"<\/p>\n

Fonogrammitootja \u00f5iguste aluseks ja p\u00f5hjenduseks on eelk\u00f5ige tema soov kaitsta oma investeeringut. Fonogrammitootja v\u00f5tab salvestisi tootes ja turustades \u00e4rilise riski ning seega on m\u00f5istlik anda talle teatud varalised \u00f5igused, mis aitaksid tagada, et tehtud investeeringud on v\u00f5imalik tagasi teenida. See motiveerib tootjat \u00fcldse helisalvestisi looma ja neid turustama.<\/p>\n

Fonogrammitootjal on ainult varalised<\/strong> \u00f5igused, millest k\u00f5ige olulisemad on j\u00e4rgmised.<\/p>\n

    \n
  1. Fonogrammi mis tahes viisil kopeerimine (reprodutseerimine).<\/strong> K\u00f5ik koopiad, mis on tehtud ilma fonogrammitootja loata, on piraatkoopiad ja need on \u00f5igus konfiskeerida. Tasub meeles pidada, et ka veebist faili allalaadimine on sellest koopia tegemine, kuna sisuliselt kopeeritakse fail oma seadme k\u00f5vakettale.<\/li>\n
  2. Fonogrammi levitamine.<\/strong> Selle all m\u00f5eldakse n\u00e4iteks salvestiste m\u00fc\u00fcki ja rentimist.<\/li>\n
  3. Fonogrammide \u00fcldsusele k\u00e4ttesaadavaks tegemine veebiplatvormil.<\/strong> Sellisel juhul on fonogramme v\u00f5imalik kasutada individuaalselt valitud ajal ja kohas. Salvestise \u00fcleslaadimine n\u00e4iteks YouTube\u2019i v\u00f5i Soundcloudi on lubatud ainult neile, kellele kuuluvad salvestise fonogrammitootja \u00f5igused v\u00f5i kes on saanud selliste \u00f5iguste omajalt \u00fcleslaadimiseks loa ehk litsentsi.<\/li>\n
  4. Fonogrammi v\u00f5i selle reproduktsiooni \u00fcldsusele suunamine<\/strong>. Fonogrammi \u00fcldsusele suunamine t\u00e4hendab selle avalikku esitamist, n\u00e4iteks restoranis, baaris, kaupluses v\u00f5i muus avalikus kohas, raadios v\u00f5i televisioonis edastamist (ehk \u00fcldsusele edastamist) v\u00f5i taasedastamist n\u00e4iteks kaabel-tv vahendusel.<\/li>\n<\/ol>\n

    Eestis kehtivad fonogrammitootja \u00f5igused \u00fcldjuhul 70 aastat alates fonogrammi esmasest v\u00e4ljaandmisest.<\/p>\n

    N\u00e4ide 5.2.2. Kuidas j\u00f5uab tasu digiplatvormilt fonogrammitootjani?\u00a0<\/strong><\/h5>\n

    Digiplatvorme on mitmesuguseid (vt peat\u00fckki 9.1). M\u00f5nele platvormile saab iga\u00fcks ise oma salvestise \u00fcles laadida, sellised on n\u00e4iteks YouTube ja Soundcloud. Seejuures on oluline meeles pidada, et salvestise tohib \u00fcles laadida \u00fcksnes see, kellel on vastava salvestise suhtes fonogrammitootja \u00f5igused. Selleks, et saada oma muusika aga Spotifysse, Deezerisse, Apple Musicusse ja teistele voogedastusplatvormidele, tuleb esitajal kasutada vahendajate ehk digilevitajate teenust. Neist suurimad on n\u00e4iteks The Orchard<\/a> ja Believe<\/a>, kes teevad koost\u00f6\u00f6d enamasti suuremate muusikaettev\u00f5tetega. Oma muusikat ise v\u00e4lja andvatele artistidele ja v\u00e4iksematele plaadifirmadele on sobivamad n\u00e4iteks Tunecore<\/a>, Distrokid<\/a> ja CD Baby<\/a>. 2021. aastal asutati Eestis voogedastusettev\u00f5te Fairmus<\/a>, mis v\u00f5imaldab esitajal oma\u00a0muusikat otse platvormile levitada.<\/p>\n

    Kuidas j\u00f5uab tasu Spotifyst fonogrammitootjani?\u00a0<\/strong>
    \nSpotify arvestab igas kuus kokku, kui palju raha on talle sel kuul reklaamiostjatelt ja kuutasu maksvatelt kasutajatelt laekunud. Seej\u00e4rel selgitab ta v\u00e4lja, kui mitu korda on sel kuul k\u00f5iki lugusid kuulatud ja mis on \u00fche kuulamiskorra hind. Need arvutused tehakse iga turu kohta eraldi, kuna eri riikides on kuutasu erinev. Kuna iga kuu laekub Spotifyle erinev summa ja ka kuulamiskordade arv on kuude l\u00f5ikes erinev, siis varieerub ka tasu, mida Spotify loo \u00f5iguste omajale \u00fche kuulamiskorra eest konkreetsel kuul maksab. Keskeltl\u00e4bi on \u00fche kuulamiskorra eest k\u00f5igi muusikapalaga seotud \u00f5iguste omajatele kokku makstav tasu vahemikus 0,003\u20130,005 eurot[90]<\/sup>. Sellest on maha arvestatud umbes 30% tulust, mille Spotify j\u00e4tab endale.<\/p>\n

    Ehkki Spotify tulujaotus on m\u00e4rksa keerulisem ning detailid pole t\u00e4pselt teada, jaotub tulu \u00fcldjoontes j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n

    \"Spotify<\/p>\n

    Seega saab fonogrammitootja Spotifyst iga kuu tulu vastavalt j\u00e4rgmisele lihtsustatud mudelile: k\u00f5ikide konkreetse tootja lugude kuulamiskordade koguarv sel kuul \u00d7\u00a0Spotify selle kuu kogutulu\u00a0p\u00f5hjal v\u00e4lja arvutatud \u00fche kuulamiskorra hind \u00d7\u00a00,55.<\/p>\n

    Kui \u00fchel tootjal on Spotifys k\u00fcmme lugu, millest \u00fchte kuulati eelmisel kuul 110 000 korda ja teisi 10 000 korda[91]<\/sup>, ning kui Spotify maksab \u00fche kuulamiskorra eest 0,003 eurot, teenis tootja esimese loo pealt 330 eurot ning iga j\u00e4rgmise loo pealt 30 eurot. Seega k\u00fcmne loo eest kokku teenis tootja eelmisel kuul 600 eurot. Kui selline kuulamiste hulk p\u00fcsib, teenib ta aastas 7200 eurot. Sellest tulust peab tootja maksma vastavalt kokkuleppele ka esitajale. Suuremal ja pikemat aega tegutsenud plaadifirmal v\u00f5ib kataloogis olla k\u00fcmneid v\u00f5i sadu, rahvusvahelistel muusikaettev\u00f5tetel lausa sadu tuhandeid fonogramme. Kuna voogedastusplatvormidel kuulatakse ka varasemate aastate ja aastak\u00fcmnete repertuaari, v\u00f5ib plaadifirma kataloog olla p\u00e4ris suur ja teenitav kogutulu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n

    Rahvusvahelise salvestatud muusika tootjate \u00fchenduse IFPI hinnangul oli 2021. aasta salvestatud muusika turu kogumaht ligi 26 miljardit USA dollarit, millest puhtalt voogedastusteenuste pealt laekunud tulu moodustas 65%[92]<\/sup>.<\/p>\n

    Kas erinevatest varalistest \u00f5igustest laekuv tulu on oluline?<\/h6>\n

    <\/p>

    \n\t\t\t
    \n\t\t\t
    \n\t\t\t
    Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t