{"id":7,"date":"2024-04-04T08:14:34","date_gmt":"2024-04-04T05:14:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/13-autorioiguse-kujunemine\/"},"modified":"2024-04-04T08:15:06","modified_gmt":"2024-04-04T05:15:06","slug":"13-autorioiguse-kujunemine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/13-autorioiguse-kujunemine\/","title":{"rendered":"1.3. Autori\u00f5iguse kujunemine"},"content":{"rendered":"<p>\n\tAutori\u00f5igus on \u00fcldjoontes v\u00e4lja kujunenud viimase kolmesaja aasta v\u00e4ltel. Esimene t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5ttes autori\u00f5iguse seadus v\u00f5eti vastu 18. sajandi alguses Suurbritannias ning sama sajandi l\u00f5pus kehtestati samalaadsed normid ka Ameerika \u00dchendriikides ja Prantsusmaal. Intellektuaalomandi kui teatud t\u00fc\u00fcpi \u00f5iguste kujunemise p\u00f5hjustena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua kaks olulist s\u00fcndmust. Esiteks, renessansiajastul 14.\u201215. sajandil toimus oluline maailmavaateline nihe: lisaks k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskustele luua kunstitaieseid, hakati v\u00e4\u00e4rtustama ka loomet\u00f6\u00f6 autori individuaalset annet ja n\u00e4gemust, isegi geniaalsust. Just sel ajal hakkasid maalikunstnikud oma t\u00f6id allkirjastama ning \u00fclikutest kunstitellijad kuulsate meistrite t\u00f6\u00f6de eest rohkem maksma.<sup>[13]<\/sup> Nii kujunes ajapikku v\u00e4lja individuaalse autorluse idee.\n<\/p>\n<p>\n\tTeiseks intellektuaalomandi kujunemist soodustanud s\u00fcndmuseks oli tr\u00fckikunsti v\u00e4ljaarendamine ja kasutuselev\u00f5tt 15. sajandil Euroopas. Saksa kullassepp Johannes Gutenberg leiutas tr\u00fckimasina ilmselt 1450. aasta paiku ning sajandi l\u00f5puks, kui tr\u00fckikunst oli levinud \u00fcle Euroopa mandri, oli ilmunud juba miljoneid tr\u00fckiseid.<sup>[14]<\/sup>\u00a0 Eri liiki tekstide kaudu j\u00f5udis informatsioon \u00fchiskonnas \u00fcha rohkemate inimesteni ja ka lugemisoskus kasvas kiiresti, see aga tekitas paljude riikide ilmaliku ja kirikliku v\u00f5imu ladvikus soovi informatsiooni levikut kontrollida ja piirata. Nii n\u00e4iteks sai Inglismaal 1557. aastal asutatud kirjastajate ehk tr\u00fckkalite ja raamatukaupmeeste \u00fchendus (The Company of Stationers of London) ainu\u00f5iguse otsustada, milliseid tekste v\u00f5is tr\u00fckkida ja levitada, ning \u00fchtlasi sai ta \u00fclesandeks j\u00e4lgida, et need tekstid vastaksid valitseja kehtestatud tsensuurin\u00f5uetele.<sup>[15]<\/sup> Sellist tr\u00fcki\u00f5iguste piiramist saab k\u00e4sitleda t\u00e4nap\u00e4eva autori\u00f5iguse \u00fche l\u00e4htekohana ning selle algset t\u00e4hendust peegeldab t\u00e4nini ingliskeelne termin copyright ehk \u00f5igus kopeerida.\n<\/p>\n<p>\n\tEsimeseks autori\u00f5iguse seaduseks peetakse Inglise kuninganna Anne\u2019i statuuti, mis j\u00f5ustus 1710. aastal. See seadus, mille pealkiri algab s\u00f5nadega \u201eAn Act for the Encouragement of Learning \u2026\u201c, l\u00f5petas senise kirjastajate aegumatu monopoli, kehtestas autori\u00f5iguse kehtivuse t\u00e4htajaks 14 + 14 aastat ning m\u00e4\u00e4ras teose suhtes esmaste \u00f5iguste omajaks autori \u2013 mitte tr\u00fckkali v\u00f5i raamatukaupmehe. T\u00f5si, autor v\u00f5is neid \u00f5igusi loovutada ning reaalsuses j\u00f5udsidki need enamasti kirjastajate valdusse.<sup>[16]<\/sup>\u00a0 Seaduse eesm\u00e4rk oli luua uut teadmist sisaldavate teoste kirjutamiseks ja avaldamiseks autoritele piisavalt head tingimused ning v\u00f5imaldada neil oma loominguga tulu teenida, et neid sedasi loome- ja teadust\u00f6\u00f6ks motiveerida.<sup>[17]<\/sup>\u00a0P\u00fc\u00fcd \u00fchelt poolt avaliku h\u00fcve ning teiselt poolt autorite ja muude \u00f5iguste omajate majanduslike huvide vahel tasakaal leida on t\u00e4nini nii Inglise kui ka USA autori\u00f5iguse \u00fcks alusp\u00f5him\u00f5tteid.\n<\/p>\n<p>\n\t18. ja 19. sajandil arenes autori\u00f5igus j\u00f5udsalt nii Euroopas, P\u00f5hja-Ameerikas kui ka mujal maailmas. Prantsusmaal v\u00f5eti esimesed autori\u00f5iguse seadused vastu p\u00e4rast revolutsiooni 1791. ja 1793. aastal<sup>[18]<\/sup>\u00a0ning Ameerika \u00dchendriikides 1790. aastal (<em>Copyright Act<\/em>). Aja jooksul kasvas igasuguste \u00f5iguste hulk, n\u00e4iteks kopeerimis\u00f5igusele lisandus peatselt avaliku esitamise \u00f5igus. Samuti kasvas autori\u00f5igusega kaitstud teoste liigiline mitmekesisus: raamatutele, kaartidele ja grav\u00fc\u00fcridele lisandusid esmalt visuaalse kunsti, etenduskunstide ja muusikateosed, hiljem fotod, filmid ja muu audiovisuaalne looming ning 20. sajandi l\u00f5pupoole ka arvutiprogrammid.\n<\/p>\n<p>\n\tEnne Eesti Vabariigi v\u00e4ljakuulutamist 1918. aastal kehtis v\u00e4hemasti vormiliselt Eesti territooriumil Vene Impeeriumis kehtestatud autori\u00f5igus, mis kujunes v\u00e4lja 19. sajandil ning esialgu peamiselt tsensuuriseadustiku osana.<sup>[19]\u00a0<\/sup>1927. aastal \u00fchines Eesti Vabariik Berni konventsiooniga ning t\u00f5en\u00e4oliselt toimus see v\u00e4lisel survel, kuna toonased Eesti tuntud loovisikud ja kirjastajad seda ei toetanud.<sup>[20]<\/sup>\u00a0Viis aastat hiljem, 1932. aastal loodi Autorikaitse \u00dching, mis muu hulgas asus esindama ja teostama v\u00e4lisautorite huve Eestis. Autori\u00f5iguse seadust asuti koostama 1930-ndatel ja eeln\u00f5u esitati isegi toonasele Haridusministeeriumile, kuid selle edasine k\u00e4ek\u00e4ik on teadmata. Seega kehtis Eestis kuni 1940. aastani hoopis Venemaa autori\u00f5iguse seadus.<sup>[21]<\/sup>\u00a0P\u00e4ris esimene Eesti autori\u00f5iguse seadus v\u00f5eti vastu alles taasiseseisvunud vabariigis 1992. aastal. \u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tMandri-Euroopas arenes aja jooksul v\u00e4lja m\u00e4rksa autorikesksem <strong>autori\u00f5iguse doktriin (\u00f5petus)<\/strong>, millele sageli viidatakse prantsuskeelse fraasiga <em>droit d\u2019auteur<\/em> (\u2019autori\u00f5igus\u2019) ja mis eristub Angloameerika <em>copyright<\/em>\u2019i (\u2019koopia\u00f5igus\u2019) doktriinist. Autorikesksus h\u00f5lmab p\u00f5him\u00f5tet, et autori ja tema loomingu vaheline side on midagi enamat kui pelgalt majandusliku tulu teenimise v\u00f5imalus. Looming v\u00e4ljendab autori isiksust ja individuaalsust ning seega peab autoril olema \u00f5igus ja v\u00f5imalus oma teost kaitsta, muuta ja vajaduse korral ka tagasi v\u00f5tta v\u00f5i sellest lahti \u00f6elda. Autori n\u00f5usolekuta tema teoste kasutamine v\u00f5i muutmine ei pruugi kahjustada mitte \u00fcksnes tema majanduslikke huve, vaid v\u00f5ib riivata ka tema au ja v\u00e4\u00e4rikust. Seet\u00f5ttu on Mandri-Euroopa autori\u00f5iguse puhul tavaks eristada autori varalised \u00f5igused tema isiklikest ehk moraalsetest \u00f5igustest.\n<\/p>\n<p>\n\tEesti autori\u00f5igus j\u00e4rgib paljuski just Mandri-Euroopas levinud <em>droit d\u2019auteur\u2019<\/em> doktriini. Seega tasub silmas pidada, et kui otsida veebist teavet autori\u00f5iguse toimimise kohta, on valdav osa v\u00e4hemasti inglisekeelseid materjale Angloameerika <em>copyright<\/em>\u2019i doktriinil p\u00f5hinevad ning need ei pruugi ei p\u00f5him\u00f5tete ega ka praktiliste detailide poolest Eesti oludes kehtida. See on ka \u00fcks p\u00f5hjusi, miks k\u00e4esolev \u00f5ppematerjal sai koostatud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Autori\u00f5igus on \u00fcldjoontes v\u00e4lja kujunenud viimase kolmesaja aasta v\u00e4ltel. Esimene t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5ttes autori\u00f5iguse seadus v\u00f5eti vastu 18. sajandi alguses Suurbritannias ning sama sajandi l\u00f5pus kehtestati samalaadsed normid ka Ameerika \u00dchendriikides ja Prantsusmaal. Intellektuaalomandi kui teatud t\u00fc\u00fcpi \u00f5iguste kujunemise p\u00f5hjustena v\u00f5ib &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":292,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/users\/292"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":176,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/176"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}