{"id":50,"date":"2024-04-04T08:14:39","date_gmt":"2024-04-04T05:14:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/104-salvestatud-muusika-tootmine-ja-autorioigus\/"},"modified":"2024-04-04T08:15:04","modified_gmt":"2024-04-04T05:15:04","slug":"104-salvestatud-muusika-tootmine-ja-autorioigus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/104-salvestatud-muusika-tootmine-ja-autorioigus\/","title":{"rendered":"10.4. Salvestatud muusika tootmine ja autori\u00f5igus"},"content":{"rendered":"<p>\n\tSalvestatud muusika tootmine ja turuleviimine on \u00fcks muusikaettev\u00f5tluse peamisi harusid. Selle keskmes on fonogrammitootja ja tema \u00f5igused. Nagu eespool (vt peat\u00fckki 5.2) selgitatud, on fonogrammitootja isik, kes loob teose esitusest esimese \u00f5igusp\u00e4rase helisalvestise ning kannab salvestamise eest organisatsioonilist ja varalist vastutust. <sup>[173]<\/sup> Loodud salvestise suhtes tekivad fonogrammitootjal teatud varalised \u00f5igused, mille teostamisega teenib ta tulu.\n<\/p>\n<h3>\n\tSalvestatud muusika v\u00e4\u00e4rtusahel<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tSalvestatud muusika keskne v\u00e4\u00e4rtus on salvestis ehk fonogramm. Fonogrammitootja kannab hoolt selle eest, et salvestatud teoste ja esituste kasutamiseks oleksid s\u00f5lmitud kokkulepped k\u00f5ikide \u00f5iguste kohta, mis on vajalikud selleks, et salvestisi saaks levitada nii f\u00fc\u00fcsilisel kujul kui ka digitaalselt. M\u00f5lemal juhul j\u00f5uab salvestis kuulajateni mitme vahendaja kaudu. F\u00fc\u00fcsilisel kujul oleva albumi levitamine toimub reeglina hulgi- ja jaem\u00fc\u00fcgipartnerite ning veebipoodide kaudu, kuid osa albumeid saab tootja m\u00fc\u00fca huvilistele ka otse, n\u00e4iteks kontsertidel. Digitaalse levitamise puhul, viimaks teos voogedastusplatvormile, on \u00fcldjuhul vahendajaks digilevitaja, n\u00e4iteks The Orchard, Believe, TuneCore, Distrokid ja CD Baby. Hulgi- ja jaem\u00fc\u00fcjad teenivad tulu juurdehindluse kaudu, ent digilevitaja v\u00f5tab vahendamise eest teenustasu (n\u00e4iteks teatud protsent litsentsitulust, fikseeritud kuu- v\u00f5i aastatasu v\u00f5i m\u00f5lema kombinatsioon).\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1100\" height=\"623\" class=\"alignnone wp-image-64\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.10-joonis.jpg\" title=\"pt10.10-joonis.jpg\" alt=\"Joonis 10.10. Salvestatud muusika tootmise ja turustamise v\u00e4\u00e4rtusahela peamised rollid\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.10-joonis.jpg 1100w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.10-joonis-300x170.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.10-joonis-1024x580.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.10-joonis-768x435.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1100px) 100vw, 1100px\">\n<\/p>\n<p>\n\tJoonis 10.10. Salvestatud muusika tootmise ja turustamise v\u00e4\u00e4rtusahela peamised rollid\n<\/p>\n<h3>\n\tDigitehnoloogia areng ja muutuvad \u00e4rimudelid<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tEnne digitehnoloogia ja interneti plahvatuslikku arengut, mis sai alguse 1990. aastate teisel poolel, oli salvestatud muusika tootmine ja turustamine v\u00e4ga kulukas. Tollal tegelesid sellega plaadifirmad ehk muusikaettev\u00f5tted, kes salvestasid muusikat ning tira\u017eeerisid seda vin\u00fc\u00fclplaatide, kassettide ja CD-dena. Selleks s\u00f5lmisid nad artistidega sageli pikaajalisi lepinguid, mille kohaselt olid artistid kohustatud salvestama plaadifirmale teatud hulga lugusid, mida seej\u00e4rel singlite ja albumitena v\u00e4lja anda. Plaadifirma oli fonogrammitootja, kes kandis k\u00f5ik sellega seotud kulud, ning oli \u00fchtlasi toodetud fonogrammide omanik. Artistiga s\u00f5lmitud leping sisaldas \u00fcldjuhul siiski ka teatud tulujaotuse kokkulepet. Plaadifirmal oli tavaks maksta artistile avanssi, mis v\u00f5imaldas tal uute lugude loomisele, nende salvestamisele ja kontsertide andmisele p\u00fchenduda. Muusika salvestamine, salvestiste tootmine (tira\u017eeerimine f\u00fc\u00fcsiliste helikandjatena) ja levitamine ning m\u00fc\u00fcmine ja turundus oli keerukas ja kulukas protsess, mis loovisikule endale polnud j\u00f5ukohane.\n<\/p>\n<p>\n\tOlukord hakkas kiiresti ja p\u00f5hjalikult muutuma 1990. aastate teisel poolel, kui digitehnoloogia valdkonnas toimusid mitmed ka muusikaettev\u00f5tluse jaoks olulised s\u00fcndmused, muu hulgas sai alguse interneti kommertsialiseerumine, t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja helifailide veebis jagamist v\u00f5imaldav mp3-formaat ning tekkisid internetis kasutajate omavahelist (peer-to-peer) failijagamist v\u00f5imaldavad platvormid. Ka helisalvestustehnoloogias toimusid olulised muutused, mille tulemusena sai demode ja veidi hiljem ka piisavalt professionaalse helikvaliteediga muusika salvestamine tavakasutajale k\u00e4ttesaadavaks. Sotsiaalmeedia platvormide teke avas tee t\u00e4iesti uutele turundus- ja kommunikatsioonikanalitele, mida said samuti loovisikud iseseisvalt kasutada. 20. sajandi esimesel k\u00fcmnendil ennustati lausa traditsioonilise, salvestatud muusika t\u00f6\u00f6stuse hukku, kuid need ennustused on v\u00e4\u00e4raks osutunud<sup>[174]<\/sup> , suurtel plaadifirmadel l\u00e4heb m\u00f5nes m\u00f5ttes paremini kui kunagi varem.\n<\/p>\n<p>\n\tSeega, digitehnoloogia areng t\u00f5i salvestatud muusika \u00e4rimudelitesse mitmeid olulisi muutusi, mida kokkuv\u00f5tlikult v\u00f5iks nimetada mitmekesistumiseks. \u00dchelt poolt on salvestatud muusika tootmine saanud k\u00f5igis v\u00e4\u00e4rtusahela l\u00f5ikudes teostatavaks ka \u00fcksinda toimetavale loovisikule, alates heli salvestamisest ja t\u00f6\u00f6tlemisest, muusika v\u00e4ljaandmisest ja digilevitusest kuni sotsiaalmeedia kanalites tehtava turunduse ja kommunikatsioonini v\u00e4lja. Teiselt poolt on salvestatud muusika \u00e4rimudelid digitulude erip\u00e4rast johtuvalt mitmekesistunud.\n<\/p>\n<h3>\n\tFonogrammitootja ja plaadifirma muutuvad rollid<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tEespool kirjeldatud muutused on m\u00f5jutanud ka fonogrammitootja rolli ja sellega seotud \u00f5iguste kuulumist erinevatele pooltele.\u00a0\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tPaljude loovisikute jaoks on t\u00e4nap\u00e4eval nii v\u00f5imete- kui ka taskukohane ise oma muusikat salvestada, ise seda v\u00e4lja anda ning t\u00e4iesti iseseisvalt seda ka turundada. Turule p\u00e4\u00e4semise barj\u00e4\u00e4rid on j\u00e4rsult alanenud, mille tulemusena avaldab oma muusikat rohkem artiste kui kunagi varem. N\u00e4iteks 2022. aasta novembri andmetel laaditakse Spotify platvormile \u00fches p\u00e4evas umbes 100 000 uut muusikapala.<sup>[175]<\/sup>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tF\u00fc\u00fcsiliste andmekandjate ajastul tuli osta terve album, kuigi sageli p\u00f5hines huvi vaid \u00fchel menukal lool. Ent alates iTunesi avamisest 2003. aastal on muusikatarbimise mudel hakanud \u00fcha rohkem muutuma loop\u00f5hiseks, s.t enam ei osteta mitte tervet albumit, vaid \u00fcksnes meelep\u00e4rane lugu.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tPlaadifirmadel ehk muusikaettev\u00f5tetel ei ole enam otstarbekas teha alustavatesse artistidesse suuri investeeringuid ja s\u00f5lmida nendega pikaajalisi lepinguid. Selle asemel j\u00e4lgitakse noorte talentide arengut digitarbimise andmete kaudu ning huvi korral saab nendega s\u00f5lmida l\u00fchiajalise lepingu, et anda v\u00e4lja n\u00e4iteks \u00fche v\u00f5i kaks singlit. Teisalt pole ka alustava artisti jaoks enam ainuv\u00f5imalik tee oma karj\u00e4\u00e4ri edendada see, et s\u00f5lmitakse pikaajaline leping plaadifirmaga. Artistil on v\u00f5imalik alguses toimetada s\u00f5ltumatult ja koost\u00f6\u00f6partnerid leida hiljem, k\u00fcpsemasse karj\u00e4\u00e4rietappi j\u00f5udnuna.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKuna muusikaettev\u00f5tete investeeringud on piiratud ja oma vahendeid soovitakse panustada vaid v\u00e4ga valitud artistidesse, on enamiku salvestiste fonogrammitootjateks loovisikud ise, s.t artistid, ansamblid ja muud kollektiivid.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMuusikaettev\u00f5tted, keda varem nimetati plaadifirmadeks (ingl <i>record label<\/i>), v\u00f5ivad loovisikutega koost\u00f6\u00f6d teha mitmel viisil. Tavap\u00e4rase mudeli k\u00f5rvale, mille korral plaadifirma ise teeb k\u00f5ik vajalikud investeeringud ning on \u00fchtlasi fonogrammitootjaks ja vastavate \u00f5iguste omajaks, on tekkinud nii-\u00f6elda plaadifirmateenuste (<i>label services<\/i>) pakkumisel p\u00f5hinev mudel, mille korral fonogrammitootjaks ja \u00f5iguste omajaks on loovisik ise, aga partneriks valitud ettev\u00f5te aitab tal n\u00e4iteks muusikat turundada ja levitada.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>Kokkuv\u00f5tteks<\/strong>, t\u00e4nap\u00e4eval ei saa enam panna plaadifirma ja fonogrammitootja vahele v\u00f5rdusm\u00e4rki. Asjaolu, et artisti loomingut on v\u00e4lja andnud ja levitanud m\u00f5ni plaadifirma, ei pruugi sugugi t\u00e4hendada, et plaadifirmale kuuluvad ka salvestiste fonogrammitootja \u00f5igused.\n<\/p>\n<h3>\n\tMilliseid \u00f5igusi kasutab fonogrammitootja?<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tSelleks, et luua muusikateose esitusest esimene \u00f5igusp\u00e4rane salvestis ning olla valmis seda v\u00e4lja andma ja levitama, peab fonogrammitootja s\u00f5lmima kokkulepped nii autorite kui ka esitajatega.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Autorile kuuluvad \u00f5igused<\/strong>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t<u>Reprodutseerimise ja levitamise \u00f5igus<\/u> \u2013 muusikateosest esmasalvestuse (ingl <i>master copy<\/i>) loomiseks ei ole alati luba vaja, kuna teose kopeerimine isiklikul otstarbel kasutamiseks on vaba kasutuse erandi j\u00e4rgi lubatud. Luba on vaja k\u00fcsida siis, kui salvestist on kavas tira\u017eeerida ja levitada v\u00f5i muul viisil avaldada. Enamasti on autorid selle loa andmise delegeerinud m\u00f5nele kollektiivse esindamise organisatsioonile, n\u00e4iteks Eesti Autorite \u00dchingule. Tavaks on k\u00fcsida korraga luba nii reprodutseerimiseks kui ka (f\u00fc\u00fcsiliste koopiate) levitamiseks. Litsentsitasu arvutamisel v\u00f5etakse aluseks tiraa\u017ei suurus ja kavandatav m\u00fc\u00fcgihind.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<u>\u00dcldsusele k\u00e4ttesaadavaks tegemise \u00f5igus<\/u> \u2013 see puudutab salvestatud muusikateose avaldamist ja levitamist ehk k\u00e4ttesaadavaks tegemist digiplatvormidel, sealhulgas nii voogedastusplatvormidel (n\u00e4iteks Spotify) kui ka kasutajate sisuloomel p\u00f5hinevatel platvormidel (n\u00e4iteks YouTube). Praktikas eraldi luba selleks ei k\u00fcsita. Eestis kogub EA\u00dc autorite nimel tasu otse digiplatvormilt, mitte fonogrammitootjalt.<sup>[176]<\/sup>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tNB! Autori\u00f5iguse seaduse j\u00e4rgi on autoril \u00f5igus lubada v\u00f5i keelata oma <u>teose muutmine<\/u>. Muusikateoste puhul v\u00e4ljendub teose muutmine tavaliselt uue arran\u017eeeringu (seade) tegemises v\u00f5i olemasoleva teose p\u00f5hjal t\u00e4iesti uue, tuletatud teose loomises. Selleks tuleb luba k\u00fcsida otse autorilt, kuna seda ei KEO vahenda.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Esitajale kuuluvad \u00f5igused<\/strong>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t<u>Esituse salvestamise \u00f5igus<\/u> ehk \u00f5igus salvestada seni fikseerimata esitus n\u00e4iteks heliplaadile, heli- v\u00f5i videolindile v\u00f5i filmile.<sup>[177]<\/sup>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<u>Esituse salvestuse reprodutseerimise ja levitamise \u00f5igus<\/u> \u2013 sarnaselt autorile kuuluvate \u00f5igustega tuleb ka esitajalt esituse reprodutseerimiseks ja levitamiseks eraldi luba saada.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<u>Esituse salvestuse \u00fcldsusele k\u00e4ttesaadavaks tegemise \u00f5igus<\/u> \u2013 ka selleks tuleb esitajalt eraldi luba saada.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tFonogrammitootja peab esitajatega, kelle esitusi tal on kavas salvestada, v\u00e4lja anda, levitada v\u00f5i muul viisil avaldada, s\u00f5lmima lepingu, millega esitaja annab talle k\u00f5igeks selleks loa. \u00dcldjuhul annab esitaja sellise lepingu alusel fonogrammitootjale k\u00f5ik vajalikud \u00f5igused \u00fcle ehk loovutab need (ingl <i>assign rights<\/i>). Ilma nende \u00f5igusteta ei saa fonogrammitootja olla kindel, et tal on v\u00f5imalik enda loodud salvestisi m\u00fc\u00fca ja muul viisil turule viia.\n<\/p>\n<p>\n\tEespool on mainitud, kuidas fonogrammitootjad salvestisi avaldavad ja levitavad ning selle eest tulu teenivad: nad m\u00fc\u00fcvad f\u00fc\u00fcsilisel kujul olevaid albumeid v\u00f5i levitavad salvestisi digiplatvormide kaudu ja saavad selle eest tasu. Autorite puhul ei pea fonogrammitootja tulu jagamisele m\u00f5tlema, kuna f\u00fc\u00fcsilise tiraa\u017ei tootmisel makstakse litsentsitasu juba ette ning digiplatvormid maksvad kasutamiskordade eest autoritasu otse autoreid esindavale KEO-le. Ent esitajaga, t\u00e4psemalt artistiga, on fonogrammitootjal reeglina s\u00f5lmitud kokkulepe, kuidas tulud jagatakse.\n<\/p>\n<p>\n\tAvaldatud fonogramme on v\u00f5imalik kasutada ka teistel, n\u00e4iteks raadio- ja telekanalitel, kohvikutel ja restoranidel ning majutus-, teenindus- ja muudel asutustel, kus m\u00e4ngib taustaks salvestatud muusika; samuti DJ-del, spordi- ja tantsutreeneritel ja teistel isikutel, kes soovivad fonogrammidest teha t\u00f6isel eesm\u00e4rgil kasutamiseks koopiaid. Seda teemat on t\u00e4psemalt k\u00e4sitletud j\u00e4rgmises alapeat\u00fckis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Salvestatud muusika tootmine ja turuleviimine on \u00fcks muusikaettev\u00f5tluse peamisi harusid. Selle keskmes on fonogrammitootja ja tema \u00f5igused. Nagu eespool (vt peat\u00fckki 5.2) selgitatud, on fonogrammitootja isik, kes loob teose esitusest esimese \u00f5igusp\u00e4rase helisalvestise ning kannab salvestamise eest organisatsioonilist ja varalist &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":292,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-50","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/users\/292"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":133,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50\/revisions\/133"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}