{"id":47,"date":"2024-04-04T08:14:39","date_gmt":"2024-04-04T05:14:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/101-muusikaettevotluse-toimimine\/"},"modified":"2024-04-04T08:15:04","modified_gmt":"2024-04-04T05:15:04","slug":"101-muusikaettevotluse-toimimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/101-muusikaettevotluse-toimimine\/","title":{"rendered":"10.1. Muusikaettev\u00f5tluse toimimine"},"content":{"rendered":"<p>\n\tAutori, esitaja ja fonogrammitootja rollid on muusikavaldkonnas tihedasti l\u00e4bi p\u00f5imunud. V\u00e4ga paljude muusikastiilide puhul on tavaline, et autor ja esitaja on sama isik, ning kuna muusika salvestamine ja v\u00e4ljaandmine ehk tootmine on digiajastul m\u00e4rksa lihtsam kui varem, on aina levinum seegi, et autor-esitaja on v\u00e4hemalt karj\u00e4\u00e4ri alguses ka fonogrammitootja. Seega peavad nii muusikud ise kui ka nendega t\u00f6\u00f6tavad ettev\u00f5tjad m\u00f5istma, kuidas autori, esitaja ja fonogrammitootja \u00f5igusi t\u00f5husalt hallata.\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1430\" height=\"482\" class=\"alignnone wp-image-56\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.2-joonis.png\" title=\"pt10.2-joonis.png\" alt=\"Joonis 10.2. Autor, esitaja ja fonogrammitootja on muusikavaldkonna kesksed rollid\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.2-joonis.png 1430w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.2-joonis-300x101.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.2-joonis-1024x345.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.2-joonis-768x259.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1430px) 100vw, 1430px\">\n<\/p>\n<p>\n\tJoonis 10.2. Autor, esitaja ja fonogrammitootja on muusikavaldkonna kesksed rollid\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Muusikat\u00f6\u00f6stuse \u00fclesehitus<\/strong><br>Samamoodi nagu vesi saab olla mitmes olekus, saab ka muusikat anal\u00fc\u00fcsida mitme erisugust vormi ja v\u00e4\u00e4rtust omava n\u00e4htuse kaudu: muusikateos, esitus (n\u00e4iteks kontserdilaval) ning salvestis ehk fonogramm. Iga n\u00e4htuse \u00fcmber on aja jooksul kujunenud keeruka struktuuriga ettev\u00f5tlus, mis v\u00f5imaldab teostel j\u00f5uda esituste kaudu kontserdilavale ning f\u00fc\u00fcsiliste albumite ja digiplatvormide kaudu salvestatud muusika kuulajateni. Eelnevast l\u00e4htuvalt eristatakse muusikat\u00f6\u00f6stuse \u00fclesehituses tavaliselt kolme sektorit.\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t<strong>Muusika kirjastamine<\/strong> \u2013 puudutab muusikateoste autorite varaliste \u00f5iguste teostamist. Algselt h\u00f5lmas muusika kirjastamine eelk\u00f5ige nootide tootmist, tira\u017eeerimist, m\u00fc\u00fcmist ja rentimist, kuid t\u00e4nap\u00e4eval moodustab nootidega seonduv kirjastamisest vaid \u00fche, mahult sugugi mitte peamise tegevussuuna.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Kontserdikorraldus<\/strong> \u2013 h\u00f5lmab k\u00f5iki tegevusi ja rolle, mis on tarvilikud selleks, et esitajad ja nende esitatavad muusikateosed j\u00f5uaksid lavale, olgu festivalidel, klubides, kontserdisaalides v\u00f5i era\u00fcritustel.\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Salvestatud muusika tootmine<\/strong> \u2013 h\u00f5lmab k\u00f5iki tegevusi, mis on vajalikud selleks, et muusika j\u00f5uaks kuulajateni salvestatud kujul, nii f\u00fc\u00fcsilistel kandjatel (vin\u00fc\u00fclplaadid, CD-d) kui ka digikanalite vahendusel.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1069\" height=\"644\" class=\"alignnone wp-image-57\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.3-joonis.png\" title=\"pt10.3-joonis.png\" alt=\"Joonis 10.3. Muusikat\u00f6\u00f6stuse \u00fclesehitus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.3-joonis.png 1069w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.3-joonis-300x181.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.3-joonis-1024x617.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.3-joonis-768x463.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1069px) 100vw, 1069px\">\n<\/p>\n<p>\n\tJoonis 10.3. Muusikat\u00f6\u00f6stuse \u00fclesehitus\n<\/p>\n<p>\n\tT\u00e4nap\u00e4eva muusikat\u00f6\u00f6stuses t\u00e4idab olulist rolli veel neljaski n\u00e4htus, mis ei seostu k\u00fcll otseselt autori\u00f5igusega, kuid on kuulaja jaoks muusikaga lahutamatult seotud \u2013 artist kui br\u00e4nd. Oluline on m\u00f5ista, et artisti ja esitaja m\u00f5isted ei ole t\u00e4ielikult kattuvad. Eeldatavasti on iga artist ka esitaja, kuid mitte iga esitajat ei ole p\u00f5hjust nimetada artistiks. Nende erinevust saab m\u00e4\u00e4ratleda nii-\u00f6elda br\u00e4ndiv\u00e4\u00e4rtuse kaudu: artist on nagu avalikkusele suunatud br\u00e4nd, keda kuulajad teavad ja kellega nad tema esitatavat muusikat seostavad, hoolimata sellest, kas artist ise on selle muusika autor v\u00f5i ei ole. Artistid on n\u00e4iteks nublu, 5MIINUST, Karl-Erik Taukar, Maarja Nuut ning Trad.Attack!. M\u00f5ni neist kasutab oma isikunime, m\u00f5ni pseudon\u00fc\u00fcmi ja m\u00f5ne puhul on tegemist ansambliga.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"800\" height=\"450\" class=\"alignnone wp-image-58\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.4-joonis.jpg\" title=\"pt10.4-joonis.jpg\" alt=\"Joonis 10.4. Artist kui avalikkusele suunatud persona v\u00f5i br\u00e4nd\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.4-joonis.jpg 800w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.4-joonis-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.4-joonis-768x432.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 800px) 100vw, 800px\">\n<\/p>\n<p>\n\tJoonis 10.4. Artist kui avalikkusele suunatud persona v\u00f5i br\u00e4nd\n<\/p>\n<p>\n\tAutori\u00f5iguse seaduses artisti ja muusiku vaheline erinevus ei kajastu, m\u00f5lemad on esitajad. Samas v\u00f5ib staatuse erinevus avalduda n\u00e4iteks artisti ja fonogrammitootja (sageli plaadifirma) vahel s\u00f5lmitud tulujaotuse lepingutes. On tavaks, et artist saab kokkuleppe alusel mingi osa ka v\u00e4ljaantud albumi m\u00fc\u00fcgi- ja digituludest. Seevastu muusik, kes kutsutakse stuudiosse m\u00f5nda partiid sisse m\u00e4ngima, saab enamasti \u00fchekordse sessioonitasu. Fonogrammitootja peab aga iga esitajaga s\u00f5lmima lepingu v\u00f5i v\u00e4hemalt kokkuleppe \u00f5iguste \u00fcleandmise kohta. Artisti ja muusiku tasum\u00e4\u00e4rad erinevad ka esitajatasude osas. Eesti Esitajate Liidu reeglite alusel saab peaesitaja ehk artist (ingl <em>main artist<\/em>) tulujaotuse skeemis rohkem punkte kui muusik (ingl <em>session musician<\/em>). <sup>[170]<\/sup>\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Kokkuv\u00f5tteks<\/strong>, muusikaettev\u00f5tlust saab anal\u00fc\u00fcsida nelja erisugust vormi ja v\u00e4\u00e4rtust omava n\u00e4htuse kaudu: <strong>muusikateos<\/strong>, millele tugineb muusika kirjastamise sektor; <strong>esitus<\/strong>, millele tugineb kontserdikorralduse sektor; <strong>salvestatud muusika<\/strong> ja selle tootmine; ning artisti kui <strong>br\u00e4ndi<\/strong> <em>management<\/em>, mis seob k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud muusikat\u00f6\u00f6stuse v\u00e4ljendusvormid \u00fchtseks tervikuks.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"800\" height=\"450\" class=\"alignnone wp-image-59\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.5-joonis.jpg\" title=\"pt10.5-joonis.jpg\" alt=\"Joonis 10.5. Muusikaettev\u00f5tluse neli sektorit\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.5-joonis.jpg 800w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.5-joonis-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/584\/pt10.5-joonis-768x432.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 800px) 100vw, 800px\">\n<\/p>\n<p>\n\tJoonis 10.5. Muusikaettev\u00f5tluse neli sektorit<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Autori, esitaja ja fonogrammitootja rollid on muusikavaldkonnas tihedasti l\u00e4bi p\u00f5imunud. V\u00e4ga paljude muusikastiilide puhul on tavaline, et autor ja esitaja on sama isik, ning kuna muusika salvestamine ja v\u00e4ljaandmine ehk tootmine on digiajastul m\u00e4rksa lihtsam kui varem, on aina levinum &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":292,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-47","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/users\/292"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":130,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47\/revisions\/130"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/autorioigus-loovisikutele\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}