{"id":6,"date":"2024-04-03T23:08:03","date_gmt":"2024-04-03T20:08:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/auditoorium\/teema-2\/"},"modified":"2024-04-14T12:34:34","modified_gmt":"2024-04-14T09:34:34","slug":"teema-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/auditoorium\/teema-2\/","title":{"rendered":"\u00dcmberp\u00f6\u00f6ratud klassiruumi \u00f5ppemeetodid"},"content":{"rendered":"

\u00dcmberp\u00f6\u00f6ratud klassiruumis kasutatakse enamuses samu \u00f5ppemeetodeid kui nn traditsioonilises \u00f5ppes. Ometi on nende j\u00e4rjestamine ning omavahel seostamine teistsugused.<\/p>\n\n\n\n

\"motle-l.png\"\u00a0M\u00f5tle:<\/strong>\u00a0Milline viis \u00f5ppida on Sulle k\u00f5ige motiveerivam? Miks?<\/p>\n\n\n\n

\u00a0\u00dcmberp\u00f6\u00f6ratud klassiruumi meetodite valikul l\u00e4htutakse j\u00e4rgmistest p\u00f5him\u00f5tetest:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. \u00d5ppemeetodid peavad olema koosk\u00f5las \u00f5piv\u00e4ljunditega<\/strong>. \u00d5piv\u00e4ljundite verbid vihjavad sellele, kuidas \u00f5pitav tuleb omandada. N\u00e4iteks kui \u00f5ppijal tuleb anal\u00fc\u00fcsida erinevaid teooriaid, siis ei piisa, kui ta nende p\u00f5hjal vaid referaadi kirjutab, sest referaat ei eelda anal\u00fc\u00fcsi.<\/li>\n\n\n\n
  2. K\u00f5ik, mida \u00f5ppija saab ise \u00f5ppida, \u00f5pib ta ise<\/strong>. Seep\u00e4rast tuleb kogu aeg k\u00fcsida, kas, mis vormis ja kui palju on vaja \u00f5ppijale ette anda. \u00d5ige info leidmine on kaasajal oluline \u00fcldp\u00e4devus, kuid see ei tohi olla \u00fcle j\u00f5u k\u00e4iv \u00fclesanne.<\/li>\n\n\n\n
  3. Iga suurem \u00f5pitud tervik l\u00f5peb m\u00f5ne tegevusega<\/strong>, mis v\u00f5imaldab \u00f5pitut rakendada ning motiveerib \u00f5ppijat pingutama. Mida enam need tegevused imiteerivad viise, kuidas \u00f5ppija hiljem \u00f5pitut reaalses elus kasutab, seda parem. N\u00e4iteks v\u00f5ib finantsarvestuse aines olla \u00fclesandeks puhkusetasu v\u00e4ljaarvutamine 10-p\u00e4evase puhkuse puhul koos k\u00f5igi maksudega.<\/li>\n\n\n\n
  4. Omavahel jagatu kinnistab \u00f5pitut ning aitab leida uusi n\u00fcansse<\/strong>. Seep\u00e4rast kasutatakse r\u00fchmat\u00f6\u00f6 meetodeid \u2013 olgu siis tegu f\u00fc\u00fcsilises v\u00f5i virtuaalses keskkonnas toimuva \u00f5ppega. R\u00fchmat\u00f6\u00f6 meetodeid on hea nimetada sisuliselt, nt ajur\u00fcnnak, stendiettekanne jm. R\u00fchmas enne \u00f5ppimist arutamine lisab samuti huvi \u00f5pitava vastu \u2013 sellist meetodit kasutatakse n\u00e4iteks probleemip\u00f5hises \u00f5ppes.<\/li>\n\n\n\n
  5. \u00d5ppemeetodid peavad v\u00f5imaldama tagasisidet<\/strong>. \u00dcmberp\u00f6\u00f6ratud klassiruumi l\u00e4henemisviisi ohuks on valearusaamiste teke (mis ei t\u00e4henda, et neid ei v\u00f5iks nn traditsioonilise \u00f5ppe puhul tekkida). Seep\u00e4rast on tagasiside ja selgitamise kohad v\u00e4ga olulised. See t\u00e4hendab metoodiliselt tagasisideprotsessi kavandamist ning selle kaalumist, kui palju ja milliste \u00fclesannete puhul on vajalik individuaalne tagasiside ja millal saab tagasisidet anda r\u00fchmale. Tagasisideks sobib ka enesetest.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    \"ylesanne.png\"\u00dclesanne:\u00a0<\/strong>Vali \u00fchest enda \u00f5ppeainest v\u00e4lja suurem teematervik (6-8 tundi \u00f5ppija t\u00f6\u00f6d, sealhulgas v\u00e4hemalt 2 tundi kontakt\u00f5pet), mida annab \u00f5petada \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud klassiruumi metoodikaga.
    \u00a0<\/p>\n\n\n\n

      \n
    1. Kasutades materjali \u201c\u00d5ppemeetodid k\u00f5rgkoolis\u201d, https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:121275\/112201\/page\/1<\/a>\u00a0vali v\u00e4lja v\u00e4hemalt 5 erinevat \u00f5ppemeetodit, mis on selles teematervikus kasutatavad.\u00a0<\/li>\n\n\n\n
    2. Lisa t\u00e4psustav l\u00fchikirjeldus (teema v\u00f5i tegevuse nimetus), millega iga \u00f5ppemeetodi puhul tegu on.<\/li>\n\n\n\n
    3. J\u00e4rjesta valitud meetodid sobivuse alusel, kasutades eelpool kirjeldatud \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud klassiruumi \u00f5ppemeetodite valiku p\u00f5him\u00f5tteid. J\u00e4lgi, et teematerviku (v\u00f5i \u00f5ppeaine) \u00f5piv\u00e4ljundid ja \u00f5ppemeetodid sobivad omavahel.\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n
      \n\t\t
      \n\t\t\t\t\t\t\t
      \n\t\t\t\t\t

      \n\t\t\t\t\t\t