{"id":3,"date":"2024-04-03T23:08:03","date_gmt":"2024-04-03T20:08:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/auditoorium\/umberpooratud-klassiruum\/"},"modified":"2024-04-03T23:08:05","modified_gmt":"2024-04-03T20:08:05","slug":"umberpooratud-klassiruum","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/auditoorium\/umberpooratud-klassiruum\/","title":{"rendered":"\u00dcmberp\u00f6\u00f6ratud klassiruum"},"content":{"rendered":"<p>Eesti keeles pole \u00fcheselt kokkulepitud definitsiooni \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud klassiruumile. Pakume siinkohal v\u00e4lja j\u00e4rgmise definitsiooni.<\/p>\n<p><strong>\u00dcmberp\u00f6\u00f6ratud klassiruum on \u00f5ppeprotsessi \u00fclesehitamise meetod, kus \u00f5ppija omandab uue informatsiooni iseseisvalt, tavaliselt kodus, ja kontakt \u00f5ppe aeg kasutatakse teadmiste s\u00fcnteesile \u00f5ppija-\u00f5ppija ja \u00f5ppija-\u00f5petaja suhtluse kaudu. [1]\u00a0<\/strong><\/p>\n<p><strong>\u00d5petaja roll selles l\u00e4henemises on omandatava informatsiooni valik\/loomine\/pakendamine, kohtumisteks sobivate \u00f5pi\u00fclesannete loomine ja \u00f5ppimisprotsessi k\u00e4igus juhiste ning personaalse tagasiside pakkumine.<\/strong><\/p>\n<p>Selles definitsioonis kajastuvad peamised \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud klassiruumi tunnused:<\/p>\n<p style=\"padding-left: 30px\">1) Tegemist on \u00f5ppeprotsessi \u00fclesehitamise meetodiga see t\u00e4hendab, et tegemist on pikaajalise l\u00e4henemisega, tavaliselt terve aine jooksul. Protsessi jooksul kasutakse iseseisvaks \u00f5ppimiseks sobivaid \u00fclesandeid ja \u00fcksiktundidesse sobivaid \u00f5ppemeetodeid. Tagasiside \u00f5ppijale oma \u00f5ppimise kohta on protsessi planeeritud.<\/p>\n<p>2) \u00d5ppija omandab uue informatsiooni iseseisvalt. Tavaliselt on see kodus, kuid selleks kohaks v\u00f5ib olla ka \u00fchiselamu, raamatukogu v\u00f5i ka klassiruum. Oluline on just informatsiooni omandamise viis. Tihtipeale kasutatakse umbes 10 minuti pikkuseid videosid, kuid \u00f5ppimine v\u00f5ib toimuda ka raamatust, konspektist, audiomaterjalist, vaatlusest, jne. <\/p>\n<p>3) Kontakt\u00f5ppe aeg kasutatakse teadmiste s\u00fcnteesile, mis t\u00e4hendab, et informatsiooni omandamise faasis ei ole veel oluline selle info m\u00f5istmine ja t\u00f6\u00f6tlemine. Uue info omandamine on vaid eelt\u00f6\u00f6 tegelikuks \u00f5ppeprotsessiks kontakt\u00f5ppes. Kontakt\u00f5ppe l\u00f5puks peab omandatud info olema arusaadav, l\u00e4bi t\u00f6\u00f6deldud ja s\u00fcstematiseeritud.<\/p>\n<p>4) \u00d5ppija-\u00f5ppija ja \u00f5ppija-\u00f5petaja suhtlus t\u00e4hendab, et \u00f5ppija saab tagasisidet oma \u00f5ppimise kohta. Selleks, et see oleks v\u00f5imalikult kiire ei pea see tulema ainult \u00f5petajalt vaid v\u00f5ib tulle ka kaas\u00f5ppijatelt.<\/p>\n<p>5) \u00d5petaja roll on muutunud v\u00f5rreldes klassikalise \u00f5petamisega. T\u00e4htis ei ole isiklik esinemisoskus vaid \u00f5ppeprotsessi planeerimise ja korraldamise v\u00f5ime ning suutlikus anda kohest ja t\u00e4pset tagasisidet.<\/p>\n<p><span style=\"font-size: x-small\" data-mce-mark=\"1\">[1] E. Pilli, T. Vaikj\u00e4rv <\/span><em style=\"font-size: x-small;line-height: 1.6em\">\u00dcmberp\u00f6\u00f6ratud klassiruumi meetod kui \u00f5ppija vastutuse kujundaja.<\/em><span style=\"font-size: x-small\" data-mce-mark=\"1\"> KV\u00dc\u00d5A toimetised nr 20. 2015.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti keeles pole \u00fcheselt kokkulepitud definitsiooni \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud klassiruumile. Pakume siinkohal v\u00e4lja j\u00e4rgmise definitsiooni. \u00dcmberp\u00f6\u00f6ratud klassiruum on \u00f5ppeprotsessi \u00fclesehitamise meetod, kus \u00f5ppija omandab uue informatsiooni iseseisvalt, tavaliselt kodus, ja kontakt \u00f5ppe aeg kasutatakse teadmiste s\u00fcnteesile \u00f5ppija-\u00f5ppija ja \u00f5ppija-\u00f5petaja suhtluse kaudu. [1]\u00a0 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/auditoorium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/auditoorium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/auditoorium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/auditoorium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/auditoorium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/auditoorium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":38,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/auditoorium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/38"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/auditoorium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}