Ümberpööratud klassiruumi õppemeetodid

Ümberpööratud klassiruumis kasutatakse enamuses samu õppemeetodeid kui nn traditsioonilises õppes. Ometi on nende järjestamine ning omavahel seostamine teistsugused.

 Mõtle: Milline viis õppida on Sulle kõige motiveerivam? Miks?

 Ümberpööratud klassiruumi meetodite valikul lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

  1. Õppemeetodid peavad olema kooskõlas õpiväljunditega. Õpiväljundite verbid vihjavad sellele, kuidas õpitav tuleb omandada. Näiteks kui õppijal tuleb analüüsida erinevaid teooriaid, siis ei piisa, kui ta nende põhjal vaid referaadi kirjutab, sest referaat ei eelda analüüsi.
  2. Kõik, mida õppija saab ise õppida, õpib ta ise. Seepärast tuleb kogu aeg küsida, kas, mis vormis ja kui palju on vaja õppijale ette anda. Õige info leidmine on kaasajal oluline üldpädevus, kuid see ei tohi olla üle jõu käiv ülesanne.
  3. Iga suurem õpitud tervik lõpeb mõne tegevusega, mis võimaldab õpitut rakendada ning motiveerib õppijat pingutama. Mida enam need tegevused imiteerivad viise, kuidas õppija hiljem õpitut reaalses elus kasutab, seda parem. Näiteks võib finantsarvestuse aines olla ülesandeks puhkusetasu väljaarvutamine 10-päevase puhkuse puhul koos kõigi maksudega.
  4. Omavahel jagatu kinnistab õpitut ning aitab leida uusi nüansse. Seepärast kasutatakse rühmatöö meetodeid – olgu siis tegu füüsilises või virtuaalses keskkonnas toimuva õppega. Rühmatöö meetodeid on hea nimetada sisuliselt, nt ajurünnak, stendiettekanne jm. Rühmas enne õppimist arutamine lisab samuti huvi õpitava vastu – sellist meetodit kasutatakse näiteks probleemipõhises õppes.
  5. Õppemeetodid peavad võimaldama tagasisidet. Ümberpööratud klassiruumi lähenemisviisi ohuks on valearusaamiste teke (mis ei tähenda, et neid ei võiks nn traditsioonilise õppe puhul tekkida). Seepärast on tagasiside ja selgitamise kohad väga olulised. See tähendab metoodiliselt tagasisideprotsessi kavandamist ning selle kaalumist, kui palju ja milliste ülesannete puhul on vajalik individuaalne tagasiside ja millal saab tagasisidet anda rühmale. Tagasisideks sobib ka enesetest.

Ülesanne: Vali ühest enda õppeainest välja suurem teematervik (6-8 tundi õppija tööd, sealhulgas vähemalt 2 tundi kontaktõpet), mida annab õpetada ümberpööratud klassiruumi metoodikaga.
 

  1. Kasutades materjali “Õppemeetodid kõrgkoolis”, https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:121275/112201/page/1 vali välja vähemalt 5 erinevat õppemeetodit, mis on selles teematervikus kasutatavad. 
  2. Lisa täpsustav lühikirjeldus (teema või tegevuse nimetus), millega iga õppemeetodi puhul tegu on.
  3. Järjesta valitud meetodid sobivuse alusel, kasutades eelpool kirjeldatud ümberpööratud klassiruumi õppemeetodite valiku põhimõtteid. Jälgi, et teematerviku (või õppeaine) õpiväljundid ja õppemeetodid sobivad omavahel. 

Kontrolli, kas Sinu teematervik vastab ümberpööratud klassiruumi põhimõtetele

  • Kas õppija omandab enamiku materjalist iseseisvalt?
  • Kas õppemeetodid sobivad õpiväljunditega?
  • Kas õppija suhtleb kaasõpilastega õpitu teemal?
  • Kas õppija saab tagasisidet õpitu kohta kas eneseanalüüsi kaudu, kaaslaste või õppejõu käest?
back forward