{"id":42,"date":"2026-01-27T12:01:10","date_gmt":"2026-01-27T10:01:10","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/?page_id=42"},"modified":"2026-04-09T15:29:41","modified_gmt":"2026-04-09T12:29:41","slug":"teesid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/teesid\/","title":{"rendered":"Teesid"},"content":{"rendered":"<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69df2606589f0\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df2606589f0-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df2606589f0-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df2606589f0-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tTiit Kaasik \u2013 Eesti kriitiliste toormete uuringuprogramm ja selle elluviimine \n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69df2606589f0-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69df2606589f0-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Euroopa Liidu rohep\u00f6\u00f6re ning strateegilise autonoomia tugevdamise vajadus on t\u00f5stnud kriitilised toormed majandus- ja julgeolekupoliitika keskmesse. Vastuseks sellele v\u00f5eti 2024. aastal vastu kriitiliste toorainete m\u00e4\u00e4rus, mis muuhulgas kohustab liikmesriike koostama riiklikud \u00fcldgeoloogiliste uuringute programmid. Selle n\u00f5ude t\u00e4itmiseks koostas Eesti Geoloogiateenistus Kliimaministeeriumi tellimusel Eesti kriitiliste toormete uuringuprogrammi, mille eesm\u00e4rk on tuvastada majandusliku potentsiaaliga kriitiliste toormete esinemisv\u00f6\u00f6ndeid ning v\u00f5imalusel piiritleda uusi leiukohti.<\/p>\n<p>Programmi fookus on Eesti kristalsel aluskorral, mille uurituse tase on seni olnud piiratud, kuid mille geoloogiline ehitus sarnaneb Fennoskandia metallogeensete provintsidega. Nendega r\u00f6\u00f6bistuvad struktuurid viitavad v\u00f5imalusele Eestist leida mitmeid strateegiliselt olulisi metalle, sealhulgas vaske, niklit, tsinki, liitiumi, haruldasi muldmetalle ning teisi tehnoloogiliselt olulisi elemente.<\/p>\n<p>Programmi tegevuskava ulatub aastani 2040, detailsem plaan h\u00f5lmab perioodi kuni 2030. Tegevuskava h\u00f5lmab kristalse aluskorra kivimite petrograafilis-geokeemilisi anal\u00fc\u00fcse, struktuurigeoloogiat ja geof\u00fc\u00fcsikaliste v\u00e4ljade t\u00f5lgendamist, suurandmete s\u00fcnteesi ning vajadusel uute uuringupuuraukude rajamist. Oluline roll on ka huvigruppide kaasamisel ja avalikkuse teavitamisel, et maap\u00f5ueressursside uurimine toimuks l\u00e4bipaistvalt ja \u00fchiskondlikku usaldust arvestades.<\/p>\n<p>Programmi elluviimist koordineerib Kliimaministeerium ning peamine rakendaja on Eesti Geoloogiateenistus koost\u00f6\u00f6s \u00fclikoolide ja teiste partneritega. Programmi esimese viie aasta tegevuste eeldatav maksumus on 9,1 miljonit eurot.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df2606589f0-heading-2\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df2606589f0-collapse-2\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df2606589f0-collapse-2\">\n\t\t\t\t\t\t\tRihard Pihel \u2013 Eesti kriitilised toormaterjalid j\u00e4\u00e4tmetest\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69df2606589f0-collapse-2\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69df2606589f0-heading-2\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Eesti majandus- ja julgeolekupoliitikas on olulisel kohal kriitilised toormed ehk CRM-id. Riigi j\u00e4\u00e4tmevood m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsel hulgal v\u00e4\u00e4rtuslikke elemente, mille ringlussev\u00f5tt v\u00f5iks v\u00e4hendada strateegilist s\u00f5ltuvust impordist ning tugevdada kohalikku t\u00f6\u00f6stust. Ettekanne anal\u00fc\u00fcsib j\u00e4\u00e4tmevoogude statistikat, et hinnata riigisisest CRM-ide taaskasutuspotentsiaali ja tuvastada peamisi arengut\u00f5kkeid.<\/p>\n<p>Eesti praegune CRM-ide taaskasutamine piirdub peamiselt \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemise esimeste sammudega, mis t\u00e4hendab, et enamik k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega t\u00f6\u00f6tlemisetappe leiavad aset v\u00e4lismaal. Elektroonikaj\u00e4\u00e4tmed, akud ja autokatal\u00fcsaatorid purustatakse Eestis, kuid v\u00e4\u00e4rtuslikemate metallide eraldamine eksporditud materjalist toimub mujal.<\/p>\n<p>Eesti tugevused on lihtsamate ja homogeensemate j\u00e4\u00e4tmevoogude ringlussev\u00f5tus: romus\u00f5idukid, pliiakud, alumiinium ja vasej\u00e4\u00e4tmed on valdavalt edukalt taaskasutatud. Samas keerukamad vood nagu v\u00e4ikeelektroonika, Ni-Cd patareid, liitiumioonakud ja autokatal\u00fcsaatorid on madala ringlussev\u00f5tu tasemega, kuigi sisaldavad proportsionaalselt rohkem kriitilisi toormeid.<\/p>\n<p>Eesti j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse jaoks on uute tehnoloogiate majandusliku tasuvuse saavutamine oluline. Ettev\u00f5tted on juba loonud lahendusi mille abil saab eraldada haruldasemaid elemente keerulistematest elektroonilistest j\u00e4\u00e4tmetest ning need kasutusele v\u00f5tnud, kuid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa kriitiliste toormete potentsiaalist Eestis endiselt eksporditakse j\u00e4\u00e4tmetena. Riigil on olemas teaduslik kompetents, kuid puudub t\u00f6\u00f6stuslik mastaap, mis v\u00f5imaldaks v\u00e4\u00e4rtusahela suuremat osa Eestisse j\u00e4tta.<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df2606589f0-heading-3\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df2606589f0-collapse-3\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df2606589f0-collapse-3\">\n\t\t\t\t\t\t\tTiit Rahe \u2013 Avatud maasoojuss\u00fcsteemid Eestis\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69df2606589f0-collapse-3\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69df2606589f0-heading-3\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Tiit Rahe, Helena Gailan, Tarmo All<br>\nEesti Geoloogiateenistus<\/p>\n<p>Avatud maasoojuss\u00fcsteemid on \u00fcks maap\u00f5ueenergia kasutamise viisidest, kus soojus ammutatakse p\u00f5hjavee vahendusel. K\u00e4esoleva t\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on anda \u00fclevaade Eestis rajatud avatud maasoojuss\u00fcsteemidest, nende senisest kujunemisest, paiknemisest ja t\u00e4nasest seisust. V\u00f5rreldes kinniste maasoojuss\u00fcsteemidega on avatud s\u00fcsteemide rakendamine rohkem seotud kohalike h\u00fcdrogeoloogiliste tingimustega, sest nende toimimine s\u00f5ltub p\u00f5hjaveekihi veeandvusest, p\u00f5hjavee liikumisest, veekvaliteedist ning tootmis ja tagastuskaevude sobivast toimimisest. Lisaks on avatud s\u00fcsteemis t\u00f5rked ja hoolduse vajadus sagedasem, kui seda on kinniste maasoojusenergia s\u00fcsteemide korral.<\/p>\n<p>Eestis on avatud maasoojuss\u00fcsteeme rajatud seni suhteliselt v\u00e4he ning nende levik on olnud ajas eba\u00fchtlane. T\u00f6\u00f6 keskendub Eestis rajatud s\u00fcsteemide koondvaatlusele, et kirjeldada, millistes tingimustes ja milliste lahendustena on neid seni kasutatud. Selle kaudu on v\u00f5imalik hinnata, milline on olnud avatud maasoojuss\u00fcsteemide koht Eesti maap\u00f5ueenergia kasutuse arengus ning millised geoloogilised ja praktilised tegurid on nende levikut kujundanud.<\/p>\n<p>Senine kogemus n\u00e4itab, et avatud maasoojuss\u00fcsteemide kasutuselev\u00f5ttu m\u00f5jutavad nii p\u00f5hjaveekihi omadused, tehniline teostatavus kui ka keskkonnatingimused. Olulist rolli m\u00e4ngivad riskid s\u00fcsteemi rajamisel, loamenetlusega seotud n\u00f5uded ning vajadus p\u00f5hjalikumate eeluuringute j\u00e4rele. Seet\u00f5ttu on avatud s\u00fcsteemid j\u00e4\u00e4nud Eestis pigem \u00fcksikute sobivate asukohtade tehnoloogiaks kui laialt levinud standardlahenduseks, kuigi sobivates tingimustes v\u00f5ivad need olla t\u00f5husad ja perspektiivikad.<\/p>\n<p>Teema seostub h\u00e4sti Eesti geoloogiateaduse t\u00e4naste v\u00e4ljakutsete ja tulevikusuundadega. Lisaks senise olukorra kirjeldamisele annab t\u00f6\u00f6 l\u00e4htekoha ka edasiseks aruteluks, milline v\u00f5iks olla avatud maasoojuss\u00fcsteemide tulevik Eestis. Seda toetab ka AVATAR projekt, mille raames kavandatakse uuringupuurauke ja v\u00e4hemalt \u00fche avatud maasoojuss\u00fcsteemiga pilootjaama ettevalmistamist. Nii v\u00f5imaldab k\u00e4esolev k\u00e4sitlus siduda Eestis juba rajatud s\u00fcsteemide \u00fclevaate uute uuringute ja tulevikuperspektiiviga.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df2606589f0-heading-4\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df2606589f0-collapse-4\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df2606589f0-collapse-4\">\n\t\t\t\t\t\t\tHolar Sepp \u2013 Isotooplabori k\u00f6\u00f6ginurk\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69df2606589f0-collapse-4\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69df2606589f0-heading-4\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Ettekanne tutvustab <span class=\"hover:entity-accent entity-underline inline cursor-pointer align-baseline\"><span class=\"whitespace-normal\">Tartu \u00dclikool<\/span><\/span> isotoopialabori t\u00f6\u00f6protsesse ja tehnilist v\u00f5imekust, avades nn \u201ek\u00f6\u00f6gipoole\u201c vaate labori igap\u00e4evategevusele. Antakse \u00fclevaade kasutatavatest seadmetest ning nende rakendustest teadusuuringutes. Lisaks k\u00e4sitletakse praktiliste n\u00e4idete kaudu levinumaid eksimusi ja jagatakse soovitusi, kuidas neid v\u00e4ltida.<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df2606589f0-heading-5\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df2606589f0-collapse-5\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df2606589f0-collapse-5\">\n\t\t\t\t\t\t\tAlvar Soesoo \u2013 Geoloogiline kaart kui teadmiste s\u00fcntees: t\u00e4nased vajadused Baltikumis\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69df2606589f0-collapse-5\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69df2606589f0-heading-5\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere, alvar.soesoo@gmail.com; Geoloogia instituut, Tallinna Tehnika\u00fclikool, Tallinn; Geoloogia osakond, \u00d6koloogia ja Maateaduste instituut, Tartu \u00dclikool, Tartu<\/p>\n<p>Geoloogiline kaart on enamat kui kivimite leviku kartograafiline kujutis. Seda v\u00f5ib k\u00e4sitleda kui\u202fs\u00fcstematiseeritud geoloogilise informatsiooni kollaa\u017ei, mis \u00fchendab erinevatest ruumilistest ja ajalistest m\u00f5\u00f5tmetest p\u00e4rinevaid vaatlusi. Lihtsustatud kujul n\u00e4itab geoloogiline kaart kivimite ja litoloogiliste \u00fcksuste levikut Maa pinnal kahem\u00f5\u00f5tmeliselt, kuid samal ajal sisaldab see teavet\u202fkolmem\u00f5\u00f5tmeliste \u201emaa-aluste\u201c struktuuride\u202fning geoloogiliste protsesside\u202farengu\u202fkohta ajas (neljas m\u00f5\u00f5de). Seet\u00f5ttu toimivad geoloogilised kaardid integreerivate mudelitena, mis koondavad stratigraafilised, struktuursed, geof\u00fc\u00fcsikalised, geokeemilised, kronoloogilised ja muud andmed \u00fchtseks t\u00f5lgenduslikuks raamistikuks. See raamistik v\u00f5ib aga ajas muutuda, ehk siis t\u00f5lgendus ei ole l\u00f5plik t\u00f5de vaid teatud perioodi teadmiste s\u00fcnteesi tulemus.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4evase geoloogilise kaardistamise algus ulatub 18. sajandi l\u00f5ppu (n\u00e4it. Nicolas Desmarest\u2019\u202f1771. aastal koostatud Auvergne\u2019i vulkaanilise piirkonna kaart). Oluliseks verstapostiks kujunes\u202fWilliam Smithi\u202f1815. aastal avaldatud Inglismaa ja Walesi geoloogiline kaart, mida peetakse esimeseks stratigraafilistel p\u00f5him\u00f5tetel koostatud riiklikuks geoloogiliseks kaardiks.<\/p>\n<p>Eestis algas geoloogiline kaardistamine 19. sajandil.\u202fCarl Friedrich Schmidt\u202fkoostas 1858. aastal esimese Eesti geoloogilise kaardi, mis pani aluse piirkonna stratigraafilistele uuringutele. Esimesed otsesed andmed Eesti aluskorrakivimite kohta p\u00e4rinevad 19. sajandi l\u00f5pust ning aluskorrageoloogia uurimisel on enam kui sajandipikkune traditsioon. P\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist j\u00e4rgnes kristalsete kivimite uurimises pikem paus, kuid viimase k\u00fcmnendi uuringud on loonud v\u00f5imaluse uuendada ligi 30 aastat tagasi koostatud viimast Eesti eelkambriumi kivimite geoloogilist kaarti.<\/p>\n<p>Sarnane olukord on olnud kogu Balti piirkonnas. Viimane Balti riikide regionaalne aluskorrakivimite ja -struktuuride kaart p\u00e4rineb aastast 1980. Vahepeal on kogunenud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt uusi geoloogilisi ja geof\u00fc\u00fcsikalisi andmeid nii Eesti, L\u00e4ti kui ka Leedu kohta. Seet\u00f5ttu on Eesti geoloogide poolt algatatud uus projekt ajakohase Balti Eelkambriumi geoloogilise kaardi koostamiseks, mis integreeriks kaasaegse andmestiku ja uuemad t\u00f5lgendused.<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df2606589f0-heading-6\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df2606589f0-collapse-6\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df2606589f0-collapse-6\">\n\t\t\t\t\t\t\tEthel Tamm \u2013 Avamus, AUK\u00a0ja teised arendused\u00a0\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69df2606589f0-collapse-6\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69df2606589f0-heading-6\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-contrast=\"auto\">Geoinformatsiooni\u00a0osakond,\u00a0Eesti Geoloogiateenistus,\u00a0Rakvere,\u00a0Eesti\u00a0Ethel.Tamm@egt.ee<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120,\"335559739\":240}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><b><span data-contrast=\"auto\">Avamus\u00a0<\/span><\/b><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6,\"335559738\":240}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Eesti Geoloogiateenistus\u00a0on uuendamas ja t\u00e4iendamas\u00a0oma geoportaali, mille\u00a0nimeks saab\u00a0Avamus.\u00a0T\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on, et\u00a0k\u00f5ik\u00a0geoloogiateenistuse kogutavad\u00a0ja avalikkusega jagatavad\u00a0andmed on h\u00f5lpsasti\u00a0leitavad, olles\u00a0loogiliselt\u00a0struktueeritud ning omavahael lingitud. V\u00e4hemoluline ei ole see, et\u00a0geoloogid ja teised spetsialistid\u00a0alati ajakohaseid andmeid kasutaksid.\u00a0<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6,\"335559738\":240}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Oleme\u00a0geoportaali sisustamisel ja kujundamisel silmas pidanud v\u00e4ga erinevate kasutajagruppide eriilmelisi vajadusi. Olgu see siis igap\u00e4evaselt\u00a0ruumiandmeid kasutav\u00a0geoloog v\u00f5i kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsilist \u2013 iga\u00fcks peaks\u00a0geoportaalist v\u00e4hese vaevaga\u00a0leidma info, mida on\u00a0otsima\u00a0tulnud.\u00a0Huviline saab\u00a0geoportaali\u00a0kaardirakenduses vaadata\u00a0geoloogiateenistuse koostatud\u00a0geoloogilisi kaarte,\u00a0veebirakenduste kaudud\u00a0uudistada\u00a0varasemate geoloogiliste uuringute, sh puuraukude\u00a0andmeid,\u00a0tutvuda andmete kirleduste ja dokumentatsiooniga, andmeid alla laadida ning\u00a0leida\u00a0abimaterjale andmete kasutamiseks.\u00a0Geoportaalis on v\u00f5imalik andmeid otsida ka\u00a0valdkondliku valiku j\u00e4rgi. N\u00e4iteks on \u00fchele lehele koondatud k\u00f5ik\u00a0puuraukudega seotud andmed, rakendused ja\u00a0teenistusev\u00e4lised\u00a0valdkondlikud\u00a0portaalid.\u00a0<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6,\"335559738\":240}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><b><span data-contrast=\"auto\">AUK<\/span><\/b><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6,\"335559738\":240}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">AUK\u00a0veebirakenduse\u00a0n\u00e4ol valmib t\u00f6\u00f6vahend\u00a0puuraukudega seotud andmete\u00a0vaatamiseks ja allalaadimiseks. Rakendus n\u00e4itab\u00a0puuraugu\u00a0asukohta, geoloogilisi\u00a0kirjeldusi,\u00a0puurs\u00fcdamike andmeid\u00a0ja fotosid,\u00a0v\u00f5etud proove ja l\u00e4bi viidud anal\u00fc\u00fcse\u00a0ning\u00a0m\u00f5\u00f5tmistulemusi.\u00a0Rakenduse abil on v\u00f5imalik vaadata\u00a0ja\u00a0omavahel\u00a0v\u00f5rrelda\u00a0puuraukude\u00a0litotulpasid,\u00a0t\u00f5mmates kaardile\u00a0profiili\u00a0v\u00f5i valides\u00a0soovitud\u00a0puurauke\u00a0\u00fckshaaval.\u00a0Samuti\u00a0on\u00a0nupulevajutusega\u00a0v\u00f5imalik\u00a0visualiseerida\u00a0puuraugus\u00a0l\u00e4bi viidud m\u00f5\u00f5tmiste tulemusi\u00a0ja\u00a0puurs\u00fcdamikust\u00a0v\u00f5etud proovide\u00a0anal\u00fc\u00fcsitulemusi.\u00a0<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6,\"335559738\":240}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Rakenduse kaardil\u00a0saab\u00a0kuvada\u00a0lisaks geoloogiateenistuse hallatavatele puuraugu andmetele ka\u00a0SARV ja EELIS andmekogus olevaid\u00a0puurauke\u00a0ja\u00a0puurkaeve.\u00a0Puurauke\u00a0ja -kaeve\u00a0on v\u00f5imalik kuvada\u00a0maavarade, katastrikaardi,\u00a0kitsenduste ja paljude erinevate\u00a0geoloogiliste\u00a0teemakihtide taustal.\u00a0Kaardiotsingut saab teha ka aadressi v\u00f5i katastritunnuse alusel.<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6,\"335559738\":240}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><b><span data-contrast=\"auto\">Eesti Geoloogiafond<\/span><\/b><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6,\"335559738\":240}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Eesti\u00a0Geoloogiafondiga\u00a0on\u00a0liidetud\u00a0ehitusgeoloogiliste\u00a0aruannete\u00a0andmestik,\u00a0mis\u00a0kuni\u00a02024.\u00a0aastani\u00a0oli\u00a0Maa-ameti\u00a0hallata.\u00a0Selleks\u00a0uuendati\u00a0geoloogiafondi\u00a0andmemudelit\u00a0ja\u00a0klassifikaatoreid\u00a0ning\u00a0lisati\u00a0fondi\u00a0rakendusse\u00a0seoses\u00a0geotehnika\u00a0aruannete\u00a0erip\u00e4radega\u00a0uusi\u00a0funktsionaalsusi.<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6,\"335559738\":240}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Muutunud\u00a0on\u00a0geoloogilise\u00a0uuringu\u00a0aruande\u00a0andmetele\u00a0juurdep\u00e4\u00e4supiirangu\u00a0rakendamise\u00a0p\u00f5him\u00f5tted.\u00a0N\u00fc\u00fcd\u00a0ja\u00a0edaspidi\u00a0saab\u00a0uuringuaruande\u00a0avalikku\u00a0k\u00e4ttesaadavust\u00a0m\u00e4\u00e4rata\u00a0vajadusel\u00a0ka\u00a0osaliselt, m\u00e4rkides\u00a0juurdep\u00e4\u00e4supiirangut\u00a0aruande\u00a0failide\u00a0p\u00f5hiselt.\u00a0Kui\u00a0l\u00e4bi\u00a0viidud\u00a0uuringu\u00a0aruande\u00a0andmed\u00a0sisaldavad\u00a0tundlikku\u00a0teavet,\u00a0millele\u00a0on\u00a0vajalik\u00a0rakendada\u00a0juurdep\u00e4\u00e4supiiranguid,\u00a0soovitame\u00a0need\u00a0vormistada\u00a0v\u00f5imalusel\u00a0eraldi\u00a0faili. Sel\u00a0viisil\u00a0saab\u00a0avalikku\u00a0ligip\u00e4\u00e4su\u00a0piirata\u00a0vaid\u00a0tundliku\u00a0info\u00a0ulatuses.\u00a0N\u00f5nda\u00a0talitledes\u00a0on\u00a0meil\u00a0v\u00f5imalik\u00a0panustada\u00a0Eesti\u00a0Geoloogiafondi\u00a0eesm\u00e4rgi\u00a0nimel\u00a0\u2013\u00a0avaldada\u00a0ja\u00a0avalikustada\u00a0varasemate\u00a0geoloogiliste\u00a0uuringutega\u00a0kogutud\u00a0teave, et\u00a0t\u00f5sta\u00a0tulevaste\u00a0uuringute\u00a0usaldusv\u00e4\u00e4rsust.<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6,\"335559738\":240}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Geoloogiateenistus\u00a0on\u00a0uuendanud\u00a0ka\u00a0geoloogiafondi\u00a0rakenduse\u00a0kaardikomponenti,\u00a0parandanud\u00a0andmete\u00a0otsingu\u00a0ja\u00a0otsingutulemuste\u00a0filtreerimise\u00a0ning\u00a0aruande\u00a0ruumikuju\u00a0koordinaatidest\u00a0esitamise\u00a0v\u00f5imalusi.\u00a0Samuti\u00a0on\u00a0n\u00fc\u00fcdsest\u00a0h\u00f5lpsam\u00a0navigeerida\u00a0aruande\u00a0failide\u00a0eelvaadete\u00a0vahel.\u00a0Uuenduskuuri\u00a0l\u00e4bivad\u00a0ka\u00a0fondi\u00a0API, WFS ja WMS\u00a0teenused.<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6,\"335559738\":240}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Arendusi\u00a0on\u00a0aidanud\u00a0ellu\u00a0viia\u00a0Euroopa\u00a0Liidu\u00a0taaste- ja\u00a0vastupidavusrahastu\u00a0(RRF).<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6,\"335559738\":240}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6,\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df2606589f0-heading-7\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df2606589f0-collapse-7\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df2606589f0-collapse-7\">\n\t\t\t\t\t\t\tAndres\u00a0Marandi \u2013 Vaga vesi, s\u00fcgav p\u00f5hi\u00a0\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69df2606589f0-collapse-7\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69df2606589f0-heading-7\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-contrast=\"auto\">Eesti\u00a0h\u00fcdrogeoloogia\u00a0algas palju varem kui arvutimudelid ja keerulised laborid. See algas ajal, mil vett tuli k\u00f5igepealt m\u00e4rgata, kirjeldada ja m\u00f5ista. Esimesed s\u00e4ilinud kirjalikud andmed Eesti p\u00f5hjavee kohta p\u00e4rinevad 1691. aastast. Sealt edasi tuli aeg, mil kirjeldati allikaid, s\u00fcgavamaid puurkaeve ja vee omadusi. Tasapisi sai selgeks, et p\u00f5hjavesi ei ole \u00fcks \u00fchtlane n\u00e4htus, vaid kihiline ja eri omadustega s\u00fcsteem.\u00a0J\u00e4rgnev\u00a0Eesti\u00a0h\u00fcdrogeoloogia\u00a0arengu kokkuv\u00f5te p\u00f5hineb Leo\u00a0Vallneri\u00a0(2024). aasta \u00fclevaatel.\u00a0<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<ol start=\"19\">\n<li><span data-contrast=\"auto\">sajandi l\u00f5pus ja 20. sajandi alguses muutus uurimine t\u00e4psemaks. Lisandusid vee keemilised anal\u00fc\u00fcsid, puurkaevude kirjeldused ja esimesed katsepumpamised. Juba siis saadi aru, et \u00fcks vesi v\u00f5ib olla joogiks hea ja teine halb, \u00fcks kiht vastupidavam ja teine haavatavam. 1930. aastatel koguti \u00fcle Eesti kokku enam kui 3700 allika andmed. See oli suur samm edasi. \u00dcksikutest t\u00e4helepanekutest hakkas kujunema tervikpilt.\u00a0<\/span><\/li>\n<\/ol>\n<p><span data-contrast=\"auto\">T\u00f5eline murrang tuli p\u00e4rast II maailmas\u00f5da. Uurimine muutus s\u00fcsteemseks. Hakati koolitama geolooge, loodi teadusasutused, rajati p\u00f5hjavee vaatlusv\u00f5rk, koostati kaarte ja hinnati p\u00f5hjaveevarusid. Eestis kujunes v\u00e4lja tugev h\u00fcdrogeoloogiline koolkond. Selle keskmes ei olnud enam ainult k\u00fcsimus, kust vett saab, vaid ka see, kuidas\u00a0p\u00f5hjaveekihtkond\u00a0on \u00fcles ehitatud, kuidas vesi selles liigub ja mis seda m\u00f5jutab. 1991. aastaks oli seires 795 vaatluskaevu.\u00a0<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Aga see ei olnud ainult edulugu. Mida rohkem uuriti, seda rohkem hakkasid v\u00e4lja paistma ka probleemid. Selgus, et p\u00f5llumajandus, t\u00f6\u00f6stus, kaevandamine ja hooletu veekasutus m\u00f5jutavad p\u00f5hjavett palju rohkem, kui varem arvati. N\u00f5ukogude aja l\u00f5pus n\u00e4itas puurkaevude inventeerimine, et 70 protsenti neist ei olnud n\u00f5utavas sanitaarseisundis ja 40 protsenti andis reostumistunnustega vett.\u00a0<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Ka fosforiidi teema ei tulnud Eesti\u00a0h\u00fcdrogeoloogiasse\u00a0eile. Juba 1980. aastatel hinnati kavandatud suurkaevanduste v\u00f5imalikku m\u00f5ju veekeskkonnale. H\u00fcdrogeoloogilised uuringud n\u00e4itasid, et selliste projektide m\u00f5ju ei j\u00e4\u00e4ks kitsalt kaevanduse piiridesse. Nii j\u00f5udis p\u00f5hjavesi juba siis \u00fchiskondliku vaidluse keskmesse. See oli t\u00e4htis ajalooline hetk, sest sealt alates ei olnud p\u00f5hjavesi enam ainult veemajanduse v\u00f5i geoloogia teema. Sellest sai ka avaliku otsuse ja avaliku vaidluse teema.\u00a0<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Taasiseseisvunud Eestis algas uus etapp. Kui varasem t\u00f6\u00f6 keskendus peamiselt kihtide kirjeldamisele, varude hindamisele ja klassikalisele seirele, siis uuem aeg t\u00f5i kaasa\u00a0geokeemia, isotooph\u00fcdroloogia\u00a0ja\u00a0kolmem\u00f5\u00f5tmelise\u00a0p\u00f5hjavee liikumise\u00a0mudeldamise. K\u00fcsimus ei olnud enam ainult selles, kui palju vett on, vaid \u00fcha rohkem selles, kuidas kogu s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab ja kuidas see ajas muutub.\u00a0<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Sama muutus on toimunud kogu maailmas. Vett ei k\u00e4sitleta enam ainult tehnilise ressursina. \u00dcha enam n\u00e4hakse seda osana tervikust, mis seob kokku kliima, \u00f6kos\u00fcsteemid, toidujulgeoleku, linnade vastupidavuse ja \u00fchiskondliku arengu. UNESCO\u00a0(2024). aasta \u00fcleilmne veearuanne r\u00f5hutab, et veek\u00fcsimused on olemuselt omavahel seotud ja neid ei saa lahendada kitsalt \u00fche valdkonna sees. Ka rahvusvaheline h\u00fcdrogeoloogiline uurimist\u00f6\u00f6\u00a0(Huggins\u00a0jt., 2023,\u00a0Yang\u00a0jt., 2025)\u00a0liigub j\u00e4rjest enam suunas, kus p\u00f5hjaveeuuringud seotakse \u00fchiskonna, \u00f6kos\u00fcsteemide ja teiste loodusprotsessidega.\u00a0<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">See t\u00e4hendab, et\u00a0h\u00fcdrogeoloogia\u00a0muutub. Varem piisas sageli sellest, et spetsialist oskas arvutada, joonistada kaardi v\u00f5i hinnata veetaseme alanemist. T\u00e4na sellest enam ei piisa. T\u00e4na\u00a0tuleb osata siduda p\u00f5hjavesi j\u00f5gede, m\u00e4rgalade, kliima, maakasutuse, kaevandamise, terviseriskide ja kogukondade ootustega. See ei t\u00e4henda, et vana oskus oleks muutunud v\u00e4hem t\u00e4htsaks. Vastupidi. See t\u00e4hendab, et selle \u00fcmber on kasvanud uus n\u00f5udmine.\u00a0H\u00fcdrogeoloog\u00a0peab suutma n\u00e4ha p\u00f5hjaveest kaugemale.<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Just siin saavad kokku ajalugu ja t\u00e4nane p\u00e4ev. Viimaste aastate arenduste ja\u00a0keskkonnam\u00f5ju\u00a0hindamiste vaidlused n\u00e4itavad, et p\u00f5hjavesi on muutunud avalikus ruumis palju n\u00e4htavamaks kui varem. Kui kunagi oli see peamiselt inseneri, geoloogi v\u00f5i vee-ettev\u00f5tte teema, siis n\u00fc\u00fcd on see ka kogukonna, kohaliku poliitika ja usalduse teema. P\u00f5hjavesi on j\u00e4\u00e4nud samaks loodusn\u00e4htuseks, kuid selle t\u00e4hendus \u00fchiskonnas on kasvanud.<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Sellep\u00e4rast ei ole Eesti\u00a0h\u00fcdrogeoloogia\u00a0j\u00e4rgmine samm ainult parem tarkvara v\u00f5i tihedam seire. Neid on kindlasti vaja. Aga sama palju on vaja oskust siduda oma teadmine laiemasse pilti. Eesti\u00a0h\u00fcdrogeoloogia\u00a0tugevus on olnud alati andmetes, j\u00e4rjepidevuses ja s\u00fcsteemses m\u00f5tlemises. Tulevik s\u00f5ltub sellest, kas selle k\u00f5rvale kasvab sama tugev oskus r\u00e4\u00e4kida p\u00f5hjaveest nii, et sellest saavad aru ka need, kelle jaoks see ei ole teadus, vaid nende kaev, kodu ja elu.<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><b><span data-contrast=\"auto\">Kirjandus<\/span><\/b><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Huggins, X.,\u00a0Gleeson, T.,\u00a0Serrano, D.\u202f<\/span><i><span data-contrast=\"auto\">et\u00a0al.<\/span><\/i><span data-contrast=\"auto\">\u202f2023.\u00a0Overlooked\u00a0risks\u00a0and\u00a0opportunities\u00a0in\u00a0groundwatersheds\u00a0of\u00a0the\u00a0world\u2019s\u00a0protected\u00a0areas.\u202f<\/span><i><span data-contrast=\"auto\">Nat\u00a0Sustain<\/span><\/i><span data-contrast=\"auto\">\u202f<\/span><b><span data-contrast=\"auto\">6<\/span><\/b><span data-contrast=\"auto\">, 855\u2013864.\u00a0<\/span><a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1038\/s41893-023-01086-9\"><span data-contrast=\"none\">https:\/\/doi.org\/10.1038\/s41893-023-01086-9<\/span><\/a><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">UNESCO. 2024.\u00a0World\u00a0Water\u00a0Development\u00a0Report.\u00a0UNESCO,\u00a0Report.\u00a0ISBN: 978-92-3-100657-9<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Vallner, L.\u00a02024.\u00a0Eesti h\u00fcdrogeoloogilised uurimised 1691\u20132021.\u00a0Eesti geoloogia seltsi b\u00fcllet\u00e4\u00e4n\u00a010\/2024,\u00a0lk\u00a095-128.\u00a0<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Yang, C.,\u00a0Condon, L.E. &amp;\u00a0Maxwell, R.M.\u00a02025.\u00a0Unravelling\u00a0groundwater\u2013stream\u00a0connections\u00a0over\u00a0the\u00a0continental\u00a0United\u00a0States.\u202f<\/span><i><span data-contrast=\"auto\">Nat\u00a0Water<\/span><\/i><span data-contrast=\"auto\">\u202f<\/span><b><span data-contrast=\"auto\">3<\/span><\/b><span data-contrast=\"auto\">, 70\u201379. https:\/\/doi.org\/10.1038\/s44221-024-00366-8<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df2606589f0-heading-8\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df2606589f0-collapse-8\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df2606589f0-collapse-8\">\n\t\t\t\t\t\t\tMall Orru \u2013 Soode ja turbamaardlate kujunemine koosk\u00f5las kliima ja keskkonnaga:\u00a0Eesti\u00a0turbauuringute andmebaas\u00a0\u00a0\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69df2606589f0-collapse-8\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69df2606589f0-heading-8\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-contrast=\"auto\">TalTech,\u00a0Tallinn,\u00a0Eesti,\u00a0mall.orru@taltech.ee<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120,\"335559739\":240}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Soode teke Eesti aladel algas vahetult p\u00e4rast mandrij\u00e4\u00e4 taandumist, esmalt K\u00f5rg-Eestis ning hiljem Madal-Eestis.\u00a0P\u00e4rastj\u00e4\u00e4aegne\u00a0kliima, mida iseloomustasid niisked ja suhteliselt soodsad tingimused orgaanilise aine akumulatsiooniks, l\u00f5i eeldused soode ulatuslikuks tekkeks ja arenguks. K\u00e4esolev t\u00f6\u00f6 annab \u00fclevaate Eesti soode uurimisest, turbauuringute andmestiku koondamisest ning soode arenguloost\u00a0paleoklimaatilises\u00a0kontekstis.<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Eesti soid on uuritud s\u00fcsteemselt Eesti Geoloogiakeskuses aastatel 1967\u20132015, mille k\u00e4igus v\u00f5eti arvele k\u00f5ik v\u00e4hemalt 1,0 ha suurused ja minimaalselt 0,3 m turbakihiga sood. Kogutud andmete alusel koostas Tallinna Tehnika\u00fclikooli Geoloogia Instituut aastatel 2016\u20132021 eestikeelse ja ingliskeelse Turbauuringute andmebaasi (https:\/\/turba.geoloogia.info). Andmebaas on kasutatav teadusasutustes, turbat\u00f6\u00f6stuses, ministeeriumide strateegilises planeerimises, looduskaitses ning rahvusvahelises koost\u00f6\u00f6s.<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Andmebaasi p\u00f5hiosa h\u00f5lmab 560 soo, turbamaardla ja turbaala uurimisandmete digitaliseerimist ning\u00a0georefereerimist. Kokku on kogutud proove 2793 proovipunktist ning teostatud ligikaudu 450 000 sondeerimist. Laboratoorselt on anal\u00fc\u00fcsitud 32 936 turban\u00e4idist. Eriti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on turba botaaniline anal\u00fc\u00fcs, mille k\u00e4igus on tehtud 165 807 m\u00e4\u00e4rangut turvast moodustunud taimeliikidest, v\u00f5imaldades detailset rekonstruktsiooni kliima- ja keskkonnatingimuste muutustest eri soodes. Andmebaasi loomisel on kasutatud maap\u00f5ue infos\u00fcsteemi SARV tehnilist lahendust ning see on osa Eesti teadustaristu NATARC tunnustest.<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Pal\u00fcnoloogiliste\u00a0anal\u00fc\u00fcside ja C14-dateeringute p\u00f5hjal v\u00f5ib Eesti soode arengut kirjeldada mitme\u00a0etapilisena. Turba ladestumine algas\u00a0preboreaali\u00a0l\u00f5pul ja\u00a0boreaali\u00a0alguses mitmetes Kagu-Eesti soodes (nt Napsi,\u00a0Mukre,\u00a0Kuiksilla,\u00a0Remmeski).\u00a0Boreaalis\u00a0toimus \u00fcleminek madalsoost rabafaasi (nt Napsi,\u00a0Mehiksoo, Mukse).\u00a0Atlantikumis\u00a0laienesid rabade pindalad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ning kujunesid\u00a0sfagnumi-,\u00a0fuskumi-, villpea- ja m\u00e4nnivillpeaturbad.\u00a0Subboreaalsel\u00a0kliimastaadiumil algas turba teke Marimetsa soos ning Haanja k\u00f5rgustiku sulg lohkude madalsoos (Karuj\u00e4rve, M\u00e4etilga,\u00a0 K\u00f5verj\u00e4rve). Perioodi teisel poolel algas Sangla \u00fcleminek rabaks ning L\u00e4\u00e4ne- Eesti saarte piirkonnas (Koigi,\u00a0Piila) hakkas ladestuma esimene turbakiht.\u00a0Subatlantilisel\u00a0perioodil hakkas turvas ladestuma\u00a0 L\u00e4\u00e4ne- Eesti ranniku l\u00e4hedastes piirkondades (Tolkuse, Lihula). K\u00f5ige intensiivsem turba akumulatsioon toimus jahedatel ja niisketel perioodidel, eriti rabades.<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Tulevikus teostatavates uuringutes tuleks lisaks kliimamuutustele p\u00f6\u00f6rata suuremat t\u00e4helepanu lokaalsetele keskkonnatingimustele, kuna igal sool v\u00f5ivad olla spetsiifilised kujunemistegurid. N\u00e4iteks Sakala k\u00f5rgustikul paiknevas Napsi soos ulatub turbakihi paksus 11 meetrini, millest 8 meetrit moodustab v\u00e4helagunenud rabaturvas, viidates erip\u00e4rastele akumulatsioonitingimustele. Turbauuringute andmebaas on loonud mitmek\u00fclgsed v\u00f5imalused teaduslikeks uurimissuundadeks.<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><b><span data-contrast=\"auto\">Viited<\/span><\/b><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Esimene Autor,\u00a0A.B.,\u00a0Teine Autor,\u00a0C.D., 2024:\u00a0Pealkiri.\u00a0<\/span><i><span data-contrast=\"auto\">Geoloogia\u00a015<\/span><\/i><span data-contrast=\"auto\">, 3\u201317.\u00a0(Stiil\u00a0Reference)<\/span><span data-ccp-props='{\"335559685\":425,\"335559738\":120,\"335559991\":425}'>\u00a0<\/span><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df2606589f0-heading-9\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df2606589f0-collapse-9\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df2606589f0-collapse-9\">\n\t\t\t\t\t\t\tT\u00f5nu Pani \u2013 Tartu\u00a0\u00fclikooli\u00a0esimene\u00a0geoloogiaprofessor\u00a0\u00a0Otto\u00a0Moritz Ludwig von Engelhardt\u202f\u00a0\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69df2606589f0-collapse-9\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69df2606589f0-heading-9\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-contrast=\"auto\">Tartu\u00a0\u00dclikool\u00a0Loodusmuuseum\u00a0ja\u00a0botaanikaaed<\/span><span data-ccp-props='{\"335559739\":0}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">S\u00fcstemaatiline\u00a0geoloogia\/mineraloogiaga\u00a0tegelemine\u00a0Tartu\u00a0\u00fclikoolis\u00a0algas 1820\u00a0kui\u00a0uue\u00a0p\u00f5hikirjaga\u00a0loodi\u00a0<\/span><b><span data-contrast=\"auto\">\u00fcldise\u00a0loodusteaduse\u00a0ja\u00a0eriti\u00a0mineraloogia\u00a0professuur\u00a0(Professor der\u00a0Naturgeschichte\u00a0\u00fcberhaupt\u00a0und der\u00a0Mineralogie\u00a0insbesondere).<\/span><\/b><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Esimeseks\u00a0mineraloogiaprofessoriks\u00a0sai\u00a0<\/span><b><span data-contrast=\"auto\">Otto Moritz Ludwig von Engelhardt<\/span><\/b><span data-contrast=\"auto\">\u202f(27.\u00a0november\u202f\u00a0<\/span><a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/1778\"><span data-contrast=\"auto\">1778<\/span><\/a><span data-contrast=\"auto\">\u202f<\/span><a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Viisu\"><span data-contrast=\"auto\">Viisu<\/span><\/a><span data-contrast=\"auto\">\u202f\u2013 29.\u00a0jaanuar\u202f<\/span><a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/1842\"><span data-contrast=\"auto\">1842<\/span><\/a><span data-contrast=\"auto\">\u202f<\/span><a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Tartu\"><span data-contrast=\"auto\">Tartu<\/span><\/a><span data-contrast=\"auto\">),\u00a0kes\u00a0oli\u00a0Tartu\u00a0\u00fclikooli\u00a0eluga\u00a0tuttav\u00a0selle\u00a0taasavamise\u00a0ettevalmistamisest\u00a0alates (1801.a.\u00a0kuulus\u00a0kuratooriumi\u00a0koosseisu). 1803.\u00a0\u00a0kuulas\u00a0f\u00fc\u00fcsika\u00a0ja\u00a0keemia\u00a0loenguid. 1811-1812\u00a0reisis\u00a0prof G.F.\u00a0Parrot\u00a0poja\u00a0J.J.F.W.\u00a0Parrotiga\u00a0Krimmis\u00a0ja\u00a0Kaukasuses\u00a0\u2013\u00a0sai\u00a0selle\u00a0eest\u00a01815 Tartu\u00a0\u00fclikooli\u00a0audoktoriks\u00a0ja 1816.a.\u00a0Peterburi\u00a0TA\u00a0korrespondentliikmeks.\u00a0Samuti\u00a0oli\u00a0ta\u00a0vabatahtlikuna\u00a0aidanud\u00a0korrastada\u00a0Looduskabineti\/Loodusmuuseumi\u00a0\u00a0kollektsioone\u00a0ja ka\u00a0ise\u00a0neid\u00a0oma\u00a0materjalidega\u00a0(Soome reis 1818,\u00a0tr\u00fckis\u00a01820)\u00a0t\u00e4iendanud.\u00a0Kollektsioonide\u00a0t\u00e4htsust\u00a0t\u00f5endab\u00a0h\u00e4sti\u00a0ka\u00a0Engelhardti\u00a0ja\u00a0Raumeri\u00a01816.a.\u00a0ilmunud\u00a0suure\u00a0osa\u00a0L\u00e4\u00e4ne-Euroopa\u00a0geoloogiline\u00a0korrelatsioon\u00a0(Pariisi\u00a0Ecole des Mine\u00a0kogude\u00a0p\u00f5hjal).\u00a0Teiste\u00a0reisijate\u00a0kogutud\u00a0materjalidel\u00a0p\u00f5hinevad\u00a0\u00a0ka\u00a0artiklid\u00a0L\u00e4his-Ida\u00a0ning\u00a0P\u00f5hja-Ameerika\u00a0l\u00e4\u00e4neranniku\u00a0geoloogiast.<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Engelhardt\u00a0tegutses\u00a0t\u00e4nap\u00e4evase\u00a0geoloogia\u00a0kujunemise\u00a0ajal. Seda\u00a0perioodi\u00a0on\u00a0nimetatud\u00a0ka\u00a0geoloogia\u00a0kangelaslikuks\u00a0perioodiks.<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Professorina\u00a0t\u00f6\u00f6tas\u00a0Engelhardt 1820-1841. Selle\u00a0aja\u00a0jooksul\u00a0\u00f5petas\u00a0ta\u00a0palju\u00a0erinevaid\u00a0mineraloogia\/geoloogia\u00a0kursusi\u00a0\u2013\u00a0mineraloogia,\u00a0kristallograafia,\u00a0rakenduslik\u00a0mineraloogia,\u00a0geognoosia,\u00a0mineraalide\u00a0kirjeldamine\u00a0ja\u00a0m\u00e4\u00e4ramine\u00a0jne.\u00a0\u00a0Palju\u00a0reisinud\u00a0ja\u00a0kuulsate\u00a0\u00f5petajate\u00a0(A.G.\u00a0Werner ja\u00a0R.J Ha\u00fcy)\u00a0juures\u00a0\u00f5ppinuna\u00a0koostas\u00a0ta ka\u00a0ise\u00a0mineraloogia\u00a0\u00f5ppevahendi.\u00a0\u00a0\u00d5petatavate\u00a0ainete\u00a0nimetuses\u00a0on\u00a0s\u00f5na\u00a0geognoosia\u00a0selge\u00a0kavatsusega\u00a0\u2013 Engelhardt\u00a0ise\u00a0eristas\u00a0geognoosiat\u00a0ja\u00a0geoloogiat.\u00a0Tema\u00a0\u00f5pilastest\u00a0on\u00a0tuntumad\u00a0Ernst Hofmann, Gregor von Helmersen, Stepan Kutorga, Hermann Asmuss, Alexander Lehmann, Alexander Schrenck, Constantin Grewingk.<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Uurimisreisidel\u00a0k\u00e4is\u00a0ta\u00a0Saksamaal-Prantsusmaal\/Freibergi\u00a0M\u00e4eakadeemias\u00a0\u00f5ppimise\u00a0ajal\/,\u00a0Liivimaal,\u00a0Krimmis\u00a0ja\u00a0Kaukasuses,\u00a0Soomes,\u00a0Uraalis.\u00a0<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Nagu\u00a0n\u00fc\u00fcdisajal,\u00a0tuli\u00a0ka\u00a0kakssada\u00a0aastat\u00a0tagasi\u00a0raha\u00a0taotleda,\u00a0aruandeid\u00a0kirjutada\u00a0ja\u00a0m\u00f5nikord\u00a0ka\u00a0v\u00f5imaliku\u00a0pahatahlikkusega\u00a0kokku\u00a0puutuda.\u00a0Siin\u00a0on\u00a0heaks\u00a0n\u00e4iteks\u00a0Engelhardti\u00a01826.a. reis\u00a0Uraalidesse.<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><b><span data-contrast=\"auto\">EEA.402.3.1997<\/span><\/b><span data-contrast=\"auto\">\u00a0\u2013 Moritz von\u00a0Engelhardti\u00a0toimik\u00a0Rahvusarhiivis<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><b><span data-contrast=\"auto\">Reise in die Krym und den\u00a0Kaukasus<\/span><\/b><span data-contrast=\"auto\">\u00a0von Moritz von Engelhardt und Friedrich Parrot. Berlin 1815.<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><b><span data-contrast=\"auto\">Geognostische\u00a0Umrisse\u00a0von\u00a0Frankreich,\u00a0Grossbritannien,\u00a0einem\u00a0Theile\u00a0Teutschland\u00a0und\u00a0Italiens<\/span><\/b><span data-contrast=\"auto\">. Moritz von Engelhardt und Karl von Raumer. Berlin 1816.<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Zur\u00a0Geognosie.\u00a0<\/span><b><span data-contrast=\"auto\">Darstellungen\u00a0aus\u00a0dem\u00a0Felsgeb\u00e4ude\u00a0Russlands<\/span><\/b><span data-contrast=\"auto\">\u00a0von Moritz von Engelhardt. Erste Lieferung.\u00a0<\/span><b><span data-contrast=\"auto\">Geognostische\u00a0Umriss\u00a0von Finland<\/span><\/b><span data-contrast=\"auto\">. Berlin 1820.<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><b><span data-contrast=\"auto\">Zur\u00a0Mineralienkunde<\/span><\/b><span data-contrast=\"auto\">.\u00a0Tabellen\u00a0von M. von Engelhardt. Dorpat, 1823.<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><b><span data-contrast=\"auto\">Die\u00a0Lagerst\u00e4tten\u00a0des Goldes und Platins\u00a0im\u00a0Ural<\/span><\/b><span data-contrast=\"auto\">. Riga, 1828.<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df2606589f0-heading-10\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df2606589f0-collapse-10\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df2606589f0-collapse-10\">\n\t\t\t\t\t\t\tAivar Kriiska ja Alar Rosentau \u2013 Inimene muutuval maastikul:\u00a0geoarheoloogiline\u00a0pilk minevikku\u00a0\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69df2606589f0-collapse-10\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69df2606589f0-heading-10\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-contrast=\"auto\">1- Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu \u00dclikool; 2 \u2013 \u00d6koloogia ja maateadute instituut, Tartu \u00dclikool<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">\u202f<\/span><span data-contrast=\"auto\">Maateaduste (geoloogia,\u00a0geomorfoloogia, geof\u00fc\u00fcsika, h\u00fcdroloogia,\u00a0sedimentoloogia\u00a0jne) meetodite ja tehnikate rakendamine (esi)ajaloolise inimasustuse uurimisel sai alguse juba 19. sajandil, sh Eestis. Viimase paarik\u00fcmne aasta jookusul on tehtud Eestis erinevaid interdistsiplinaarseid uuringud mida v\u00f5ib liigitada\u00a0geoarheoloogia\u00a0valdkonda. \u00dcks p\u00f5hisuundi on olnud L\u00e4\u00e4nemere arengu uurimine kaasates sellesse arheoloogilist andmestikku. Arheoloogia jaoks on see aga andnud senisest oluliselt paremad v\u00f5imalused inimasustuse ja\u00a0muinasmaastike\u00a0ja elupaikade ning majandusviiside veesidususe rekonstrueerimiseks ja seel\u00e4bi asutusmustrite ja -viiside uurimiseks. Enam on olnud seni t\u00e4helepanu all rannasidused kiviaegsed asulakohad, kuid \u201ck\u00f5rvalsaadusena\u201e on mitmel \u202fpool (Kirde-Eesti, P\u00f5hja-Eesti, Hiiumaa, Ruhnu) selgitatud ja t\u00e4psustatud aega, mil meresidus asustus l\u00f5ppes ja elupaiku hakati rajama senisest teistsugustesse kohtadesse ja valikuprintsiibil. Keskendume ettekandes just sellele protsessile, esitades m\u00f5ningaid juhtumuuringuid ja asetades muutused laiemasse ajaloolisse konteksti.<\/span><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-ccp-props=\"{}\">\u00a0<\/span><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df2606589f0-heading-11\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df2606589f0-collapse-11\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df2606589f0-collapse-11\">\n\t\t\t\t\t\t\tUrsula Toom \u2013 Bioerosioon: kivistised, revolutsioon ja andmebaas\u00a0\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69df2606589f0-collapse-11\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69df2606589f0-heading-11\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-contrast=\"auto\">Ursula Toom<\/span><span data-contrast=\"auto\">\u00a0ja Olle Hints<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Geoloogia instituut, Tallinna Tehnika\u00fclikool, Tallinn, Eesti, ursula.toom@taltech.ee<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120,\"335559739\":240}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">J\u00e4ljekivistised ehk\u00a0ihnofossiilid\u00a0on erinevate organismide elutegevuse tulemusel tekkinud settekivimite tekstuurid. Sageli on need ainukeseks t\u00f5endiks v\u00e4ljasurnud organismidest,\u00a0aidates\u00a0kirjeldada elurikkust ja selle arengut geoloogilises ajas. J\u00e4ljekivististe taksonoomiat reguleerib\u00a0rahvusvaheline\u00a0zooloogilise\u00a0nomenklatuuri koodeks.\u00a0<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Sarnaseid\u00a0vorme\u00a0grupeeritakse morfoloogia, struktuuri, sisemise ehituse ning substraadi ja\u00a0 sellesse\u00a0suhestumise\u00a0alusel sugukondadesse,\u00a0perekondadesse ja liikidesse, kuid lisatakse eesliide\u00a0\u201cihno\u201d, r\u00f5hutamaks, et tegemist on j\u00e4ljekivististega. Enamasti on\u00a0j\u00e4lgede\u00a0tekitajad teadmata ning j\u00e4ljekivistisi ei klassifitseerita tekitajate\u00a0j\u00e4rgi. Uute taksonite kirjeldamisel on soovituslik lisada arutelu nende oletatavate tekitajate kohta.\u00a0Enamasti\u00a0kasutatakse\u00a0selleks\u00a0analoogiaid t\u00e4nap\u00e4evaste organismide ja nende elutegevuse j\u00e4lgedega.<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Ihnofossiilid\u00a0n\u00e4itavad organismide k\u00e4itumist ja on seotud nende erinevate tegevustega kogu eluringi jooksul. \u00dcks organism v\u00f5ib tekitada mitu erinevat j\u00e4ljekivistist ning erinevad organismid v\u00f5ivad tekitada sarnaseid\u00a0vorme. J\u00e4ljekivististe \u00fclesehituse erinevuste ja loomade k\u00e4itumusliku mitmekesistumise paremaks m\u00f5istmiseks ajas ja ruumis on need liigitatud kategooriatesse (inglise keeles\u00a0<\/span><i><span data-contrast=\"auto\">Category\u00a0of\u00a0Architectural\u00a0Designs<\/span><\/i><span data-contrast=\"auto\">). Need arhitektuurilist \u00fclesehitust kirjeldavad kategooriad on suureks abiks\u00a0ihnofossiilide\u00a0m\u00e4\u00e4ramisel.<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">J\u00e4ljekivististe morfoloogia s\u00f5ltub keskkonnast, selle erinevatest omadustest. \u00dcheks erijuhuks on\u00a0bioerosioonilised\u00a0j\u00e4ljekivistised\u00a0\u2014\u00a0struktuurid, mis on tekitatud k\u00f5vasse substraati. Bioerosioon\u00a0(bioloogiline erosioon)\u00a0on kivimite, mineraalide v\u00f5i erinevate biogeensete k\u00f5vade substraatide (nt\u00a0karbonaatsed\u00a0kojad, puit ja luud) mehhaaniline v\u00f5i keemiline kulutamine elusorganismide poolt. Organismid puurivad, kraabivad ja lahustavad erinevaid\u00a0\u201ck\u00f5vapindu\u201d\u00a0muutes seel\u00e4bi \u00fcmbritsevat keskkonda.\u00a0<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Bioerosiooniga on seotud lai organismide ring alates mikroobidest kuni selgroogseteni. T\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi jagunevad\u00a0bioerosioonilised\u00a0j\u00e4ljekivistised mikro-ja\u00a0makrobioerosioonilisteks\u00a0puurimisj\u00e4lgedeks, kraapimis-, kinnitumis- ja\u00a0kisklusj\u00e4lgedeks. Organismide v\u00f5ime lagundada substraati ulatub tagasi\u00a0\u00a0Paleoarhaikumisse\u00a0(<\/span><a href=\"https:\/\/edit.geocollections.info\/reference\/8013\"><span data-contrast=\"none\">McLoughlin<\/span><\/a><span data-contrast=\"none\">\u00a0et\u00a0al.,\u00a0<\/span><span data-contrast=\"auto\">2009).\u00a0Kambriumi-ealised\u00a0bioerosioonin\u00e4htused\u00a0on\u00a0v\u00f5rdlemisi\u00a0haruldased,\u00a0suurim\u00a0mitmekesistumine toimus Ordoviitsiumis.\u00a0<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Organismide m\u00e4rgatavalt intensiivistunud ja mitmekesistunud v\u00f5imet\u00a0\u201ck\u00f5vapindu\u201c\u00a0lagundada r\u00f5hutasid Wilson ja\u00a0Palmer\u00a0(2001) terminiga Ordoviitsiumi\u00a0bioerosiooniline\u00a0revolutsioon (<\/span><i><span data-contrast=\"auto\">Ordovician\u00a0Bioerosion\u00a0Revolution<\/span><\/i><span data-contrast=\"auto\">). Tegemist oli osaga elustiku\u00a0kiirest\u00a0mitmekesistumisest\u00a0Ordoviitsiumi\u00a0ajastul. Organismide vahel arenesid v\u00e4lja uued \u00f6koloogilised suhted, kus\u00a0kisklus\u00a0ja kaitsemehhanismid kiirendasid evolutsiooni. Loomad hakkasid aktiivselt \u00fcmber kujundama \u00fcmbritsevat keskkonda: kivised merep\u00f5hjad elustusid, tekkisid uued elupaigad ja varjumiskohad ning suurenes liikidevaheline s\u00f5ltuvus.<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Viimastel aastate intensiivsed t\u00f6\u00f6d j\u00e4ljekivististega on toonud palju uusi andmeid. V\u00f5ib kindlalt v\u00e4ita,\u00a0et Baltika\u00a0paleokontinent\u00a0oli\u00a0bioerosiooni\u00a0\u00fcks s\u00fcnnipaiku\u00a0(Toom\u00a0et\u00a0al., 2024). Mitmekesistumise s\u00fcndmus algas arvatust varem\u00a0\u2014\u00a0Kesk-Ordoviitsiumis\u00a0\u2014\u00a0ning oli seotud ulatuslike k\u00f5vastunud merep\u00f5hjade asustamisega.\u00a0See\u00a0j\u00e4tkus\u00a0Hilis-Ordoviitsiumisl\u00a0kui organismid kohastusid erinevate biogeensete substraatidega nagu suured sammalloomad, korallid ja\u00a0stromatopoorsed\u00a0k\u00e4snad.\u00a0<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Bioerosiooniliste j\u00e4ljekivististe h\u00fcppelise mitmekesistumise\u00a0Baltoskandia\u00a0Ordoviitsiumis p\u00f5hjustas mitmete globaalsete ja regionaalsete tegurite koosm\u00f5ju. Neist olulisimad olid \u201ekaltsiitse\u00a0mere\u201c\u00a0geokeemia, meretaseme stabiilsus,\u00a0f\u00fctoplanktoni\u00a0areng\u00a0ning keskkonna\u00a0suurenenud\u00a0hapnikusisaldus. Regionaalselt soodustas\u00a0bioerosiooni\u00a0arengut ebatavaliselt aeglane setete\u00a0kuhjumine\u00a0ulatuslikus madalmeres, soojenev kliima ning\u00a0toitaineterikkus.<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Pea k\u00fcmme aastat kestnud t\u00f6\u00f6 tulemusel\u00a0on\u00a0koondatud\u00a0ulatuslik temaatiline kirjandus ning\u00a0ihnofossiilide\u00a0taksonoomiline andmestik koos s\u00fcnon\u00fc\u00fcmika, kirjelduste ning levikuga ajas ja ruumis. Sellele\u00a0lisandub\u00a0ulatuslik pildimaterjal\u00a0Eesti\u00a0teaduskollektsioonidest. Kogutud teabe paremaks esitamiseks laiale\u00a0teadlaste ja huviliste sihtr\u00fchmale\u00a0loodi\u00a0Eesti maap\u00f5ue andmehaldusplatvormi SARV (<\/span><a href=\"https:\/\/geoloogia.info\/\"><span data-contrast=\"none\">https:\/\/geoloogia.info<\/span><\/a><span data-contrast=\"auto\">) baasil eraldiseisev\u00a0bioerosiooniliste\u00a0j\u00e4ljekivististe andmebaas\u00a0\u2014\u00a0<\/span><i><span data-contrast=\"auto\">Bioerosional\u00a0Trace\u00a0Fossil\u00a0Database<\/span><\/i><span data-contrast=\"auto\">\u00a0(<\/span><a href=\"https:\/\/tracefossils.info\/\"><span data-contrast=\"none\">https:\/\/tracefossils.info<\/span><\/a><span data-contrast=\"auto\">)<\/span><span data-contrast=\"auto\">. Tegemist on\u00a0avatud ja pidevalt uueneva\u00a0andmebaasiga,\u00a0mis oli aluseks hiljuti rahvusvahelises koost\u00f6\u00f6s valminud kokkuv\u00f5tva teadusartikliga (viide).<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/edit.geocollections.info\/reference\/8013\"><span data-contrast=\"auto\">McLoughlin, N.,\u00a0Furnes, H.,\u00a0Banerjee, N. R.,\u00a0Muehlenbachs, K.,\u00a0Staudigel, H.,<\/span><span data-contrast=\"auto\">\u202f<\/span><\/a><span data-contrast=\"auto\">2009.\u202fIchnotaxonomy\u00a0of\u00a0microbial\u00a0trace\u00a0fossils in\u00a0volcanic\u00a0glass.\u202f<\/span><i><span data-contrast=\"auto\">Journal\u00a0of\u00a0the\u00a0Geological\u00a0Society<\/span><\/i><span data-contrast=\"auto\">\u202f166,\u202f159\u2013169.<\/span><span data-ccp-props='{\"335559685\":425,\"335559738\":120,\"335559991\":425}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Toom, U, Kr\u00f6ger, B., Kuva, J., Laska, W., Moghalu, O. A., 2024.\u00a0Where\u00a0did\u00a0the\u00a0Ordovician\u00a0Bioerosional Revolution\u00a0begin?.\u00a0In:\u00a0<\/span><i><span data-contrast=\"auto\">Conference: ICHNIA 2024 \u2013 The 5th International Congress on\u00a0Ichnology\u00a0at\u00a0Florian\u00f3polis, Brazil<\/span><\/i><span data-contrast=\"auto\">,\u00a0279\u2013280.<\/span><span data-ccp-props='{\"335559685\":425,\"335559738\":120,\"335559991\":425}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Wilson, M.A., Palmer, T.J., 2001: The\u00a0Ordovician\u00a0bioerosion revolution. In:\u00a0<\/span><i><span data-contrast=\"auto\">Geological\u00a0Society\u00a0of\u00a0America\u00a0Abstracts\u00a0with\u00a0Programs<\/span><\/i><span data-contrast=\"auto\">\u00a033(6), A248.\u00a0<\/span><span data-ccp-props='{\"335559685\":425,\"335559738\":120,\"335559991\":425}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Wilson, M.A., Taylor, P.D., Vinn, O., Toom, U., 2026, The fossil record\u00a0of\u00a0bioerosion. Journal\u00a0of\u00a0Paleontology,\u00a0submitted.<\/span><span data-ccp-props='{\"335559685\":425,\"335559738\":120,\"335559991\":425}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-ccp-props='{\"335559685\":425,\"335559738\":120,\"335559991\":425}'>\u00a0<\/span><span data-ccp-props='{\"335559738\":120}'>\u00a0<\/span><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df2606589f0-heading-12\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df2606589f0-collapse-12\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df2606589f0-collapse-12\">\n\t\t\t\t\t\t\tSigrid Hade \u2013 Milline\u00a0on seis Eesti\u00a0geoparkidega?\u202f\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69df2606589f0-collapse-12\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69df2606589f0-heading-12\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-contrast=\"auto\">Sigrid Hade,\u00a0Alvar\u00a0Soesoo,\u00a0Kairi\u00a0P\u00f5ldsaar<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere,\u00a0<\/span><a href=\"mailto:sigrid.hade@egt.ee\"><span data-contrast=\"none\">sigrid.hade@egt.ee<\/span><\/a><span data-contrast=\"auto\">\u202f<\/span><span data-ccp-props='{\"201341983\":0,\"335551550\":6,\"335551620\":6,\"335559738\":120,\"335559739\":240,\"335559740\":240}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">UNESCO \u00fclemaailmsed\u00a0geopargid\u00a0on kujunenud oluliseks raamistikuks geoloogilise p\u00e4randi kaitsel, samal ajal toetades kestlikku regionaalset arengut, haridust ja\u00a0geoturismi.\u202f2026. aasta seisuga kuulub UNESCO \u00fclemaailmsete\u00a0geoparkide\u00a0v\u00f5rgustikku\u202f229\u00a0geoparki\u00a050 riigis, kusjuures suurim osa neist paikneb Euroopas ja Aasias. Viimase k\u00fcmnendi jooksul on\u00a0geoparkide\u00a0arv\u00a0maailmas\u00a0kiiresti kasvanud, mis peegeldab geoloogilise p\u00e4randi \u00fcha laiemat rahvusvahelist tunnustamist piirkondliku identiteedi ja majandusarengu \u00fche olulise tegurina.\u202f<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Eestil on mitmekesine geoloogiline ehitus ja arvukalt h\u00e4sti s\u00e4ilinud geoloogilisi objekte, mis loovad soodsad eeldused UNESCO \u00fclemaailmsete\u00a0geoparkide\u00a0rajamiseks. Siiski ei ole varasemad katsed\u00a0geoparkide\u00a0loomiseks seni viinud ametliku tunnustamiseni. Viimase kahe aastak\u00fcmne jooksul on Eestis tehtud\u202fmitmeid algatusi\u202fgeoparkide\u00a0rajamiseks erinevates piirkondades.\u00a0Neist v\u00f5ib nimetada\u00a0Balti klinti\u00a0P\u00f5hja-Eestis,\u00a0Vooremaa-Tartu ala,\u00a0kus\u00a0keskenduti\u00a0Kesk- ja L\u00f5una-Eesti geoloogilistele ja\u00a0geomorfoloogilistele\u00a0erip\u00e4radele, Virumaad, kus keskenduti regiooni geoloogilise p\u00e4randi \u00fchendamisele piirkonna t\u00f6\u00f6stus- ja kaevandusajalooga, Saarte\u00a0geoparki,\u00a0 mis paraku on kattuv UNESCO L\u00e4\u00e4ne-Eesti saarte biosf\u00e4\u00e4ri\u00a0alaga\u00a0ja Loode-Eesti ala.\u00a0Loode-Eesti\u00a0geopargi\u202fkontseptsioon ongi\u00a0praegu\u00a0ilmselt\u00a0ainus algatus, mille arendussuunad\u00a0reaalselt\u00a0j\u00e4tkuvad\u00a0ja kus on eesm\u00e4rgiks seatud\u00a0saada tulevikus UNESCO \u00fclemaailmsete\u00a0geoparkide\u00a0v\u00f5rgustiku liikmeks.\u00a0<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Vaatamata nende piirkondade tugevale geoloogilisele potentsiaalile, on varasemad algatused enamasti takerdunud\u202forganisatsioonilistesse, institutsionaalsetesse\u00a0v\u00f5i\u00a0koordineerimise\u00a0probleemidesse, mitte geoloogilise v\u00e4\u00e4rtuse puudumise\u00a0k\u00fcsimustesse. Praegu juhib\u202fEesti Geoloogiateenistus\u202fKIK-i\u00a0projekti\u00a0(\u201cEesti\u00a0geopargipotentsiaali\u00a0kaardistus ja prioriteetide seadmine\u201d\u00a0projekti nr\u00a0RES.4.09.25-0190), mille eesm\u00e4rk on\u00a0s\u00fcsteemselt\u00a0anal\u00fc\u00fcsida Eesti v\u00f5imalusi\u00a0luua oma territooriumil\u00a0geoparke\u00a0ning\u00a0liituda\u00a0ka\u00a0UNESCO \u00fclemaailmsete\u00a0geoparkide\u00a0v\u00f5rgustikuga. Projektis hinnatakse geoloogilise p\u00e4randi objekte, regionaalse arengu potentsiaali ning juhtimis- ja koost\u00f6\u00f6mudeleid, mis on vajalikud\u00a0geoparkide\u00a0edukaks rajamiseks.\u202f<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">K\u00e4imasoleva anal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rk on v\u00e4lja selgitada Eesti k\u00f5ige perspektiivikamad\u00a0geopargi\u00a0alad\u00a0ning m\u00e4\u00e4ratleda strateegilised sammud tulevaste taotluste esitamiseks UNESCO \u00fclemaailmsete\u00a0geoparkide\u00a0v\u00f5rgustikku. Teadusasutuste, kohalike omavalitsuste ja kogukondade tihedam koost\u00f6\u00f6 on v\u00f5tmet\u00e4htsusega, et muuta Eesti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne geoloogiline p\u00e4rand rahvusvaheliselt tunnustatud\u00a0geoparkideks.\u202f<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">\u202f<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6}'>\u00a0<\/span><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df2606589f0-heading-13\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df2606589f0-collapse-13\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df2606589f0-collapse-13\">\n\t\t\t\t\t\t\tLaura Maisv\u00e4li\u202f- Eesti Paleokunst\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69df2606589f0-collapse-13\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69df2606589f0-heading-13\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-contrast=\"auto\">\u00d6koloogia-\u00a0ja\u00a0maateaduste\u00a0instituut, Tartu\u00a0\u00dclikool<\/span><span data-contrast=\"auto\">\u202f<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6}'>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span data-contrast=\"auto\">Paleokunst\u00a0on\u00a0saamas\u00a0j\u00e4rjest\u00a0suuremaks\u00a0paleontoloogia\u00a0osaks\u00a0ning\u00a0koos\u00a0teaduskommunikatsiooniga\u00a0kasvab\u00a0ka\u00a0teadusillustratsiooni\u00a0vajadus.\u00a0Samas\u00a0on\u00a0Eestis\u00a0paleokunst\u00a0veel\u00a0suuresti\u00a0tundmatu.\u00a0Tutvustan\u00a0ettekandes\u00a0akadeemilise\u00a0paleokunsti\u00a0olemust\u00a0ning\u00a0selle\u00a0tegemise\u00a0protsessi.\u00a0R\u00e4\u00e4gin\u00a0ka Eesti\u00a0paleokunstnikkest\u00a0ning\u00a0nende\u00a0iseloomulikeimatest\u00a0t\u00f6\u00f6dest,\u00a0ajaloost\u00a0ja\u00a0trendidest.\u00a0L\u00f5puks\u00a0r\u00e4\u00e4gin\u00a0Eesti\u00a0paleokunsti\u00a0seisust\u00a0t\u00e4na.\u00a0<\/span><span data-ccp-props='{\"335551550\":6,\"335551620\":6}'>\u00a0<\/span><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":971,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-42","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/users\/971"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42"}],"version-history":[{"count":20,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":239,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42\/revisions\/239"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}