{"id":29,"date":"2026-01-26T09:32:43","date_gmt":"2026-01-26T07:32:43","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/?page_id=29"},"modified":"2026-04-08T19:34:21","modified_gmt":"2026-04-08T16:34:21","slug":"esinejad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/esinejad\/","title":{"rendered":"Esinejad"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"186\" height=\"277\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-2.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-183\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Tiit Kaasik<\/strong> on Eesti Geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja. Ta omandas 2008. aastal Tartu \u00dclikoolist magistrikraadi keskkonnatehnoloogia erialal spetsialiseerumisega\u00a0geotehnoloogia\u00a0suunale ja on peaaegu 20 aastat t\u00f6\u00f6tanud avalikus sektoris erinevatel maavarade valdkonnaga seotud ametikohtadel.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"418\" height=\"277\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-23.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-201\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-23.png 418w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-23-300x199.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 418px) 100vw, 418px\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Richard Pihel<\/strong> on Tartu \u00dclikooli Geoloogia osakonna esimese aasta doktorant kelle uurimisalaks on sekundaarsete j\u00e4\u00e4tmete\u00a0v\u00e4\u00e4rindamine. Siiamaani on ta peamiselt uurinud p\u00f5levkivi tuhka, glaukoniitliivakivi ning erinevatest j\u00e4\u00e4tmetest p\u00e4rinevaid kriitilisi toormaterjale. Tema ettekanne keskendub sellele, kui palju kriitilisi toormaterjale leidub Eesti erinevatest j\u00e4\u00e4tmetest nagu n\u00e4iteks elektroonilised j\u00e4\u00e4tmed, autoromud v\u00f5i t\u00f6\u00f6stuse metallij\u00e4\u00e4tmed. J\u00e4\u00e4tmete uurimine on osa Tiit Kaasiku juhitud Eesti kriitiliste toormete uuringuprogrammist.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"210\" height=\"279\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-11.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-184\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Tiit Rahe<\/strong> t\u00f6\u00f6tab praegu Eesti Geoloogiateenistuse maap\u00f5ueenergeetika osakonnas geoloogina. Tema varasem t\u00f6\u00f6alane ja akadeemiline fookus on olnud peamiselt maavarade ja kaevandamisega seotud teemadel, kuid viimastel aastatel on tema huvi \u00fcha enam suundunud maap\u00f5ueenergia kasutusv\u00f5imalustele Eestis. Praegu uurib ta AVATAR projekti raames Eestis juba rajatud avatud maasoojuss\u00fcsteeme, et paremini m\u00f5ista nende senist rakendamist, piiranguid ja tulevikupotentsiaali. Selle t\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on toetada v\u00e4hemalt \u00fche toimiva avatud maasoojuss\u00fcsteemiga pilootlahenduse ettevalmistamist ja rajamist Eestis.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"208\" height=\"277\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-12.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-186\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Holar\u00a0Sepp<\/strong> on Tartu \u00dclikooli kergete stabiilsete isotoopide mass-spektromeetria\u00a0labori operaator. Ta alustas stabiilsete isotoopide anal\u00fc\u00fcsiga 2009. aastal tudengina, uurides karbonaate.\u00a0Laboris on kasutusel kolm IRMS-seadet koos viie sisendmooduliga, mis v\u00f5imaldavad anal\u00fc\u00fcsida kasvuhoonegaase, orgaanikat ja mineraale ning m\u00e4\u00e4rata ka \u00fcksikute rasv- ja aminohapete isotoopkoostist.\u00a0Peamised rakendusvaldkonnad on geoloogia, arheoloogia, bioloogia ning kasvuhoonegaaside uuringud.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"208\" height=\"277\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-13.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-188\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Alvar\u00a0Soesoo<\/strong>\u00a0on omandanud doktorikraadi\u00a0Monashi\u00a0\u00dclikoolis (Austraalia) ning teinud\u00a0j\u00e4reldoktorantuuri\u00a0Kanadas. Ta juhtis alates 2002. aastast k\u00fcmme aastat\u00a0TalTechi\u00a0geoloogia instituuti ning t\u00f6\u00f6tas hiljem kaks aastat Eesti Geoloogiateenistuse direktorina. Praegu on ta Eesti Geoloogiateenistuse teadusn\u00f5unik,\u00a0TalTechi\u00a0professor ja Tartu \u00dclikooli k\u00fclalisprofessor. Tema uurimist\u00f6\u00f6 keskendub Eelkambriumi geoloogiale, geoloogiliste protsesside modelleerimisele ning geoloogilisele kaardistamisele, tuginedes enam kui 35-aastasele kogemusele Eesti aluskorra uurimisel.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"217\" height=\"277\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-14.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-189\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Ethel Tamm<\/strong> on Eesti Geoloogiateenistuse projektijuht, kellel on Tartu \u00dclikoolis omandatud magistrikraad paleontoloogia ja stratigraafia erialal. Ta on varem t\u00f6\u00f6tanud Keskkonnaministeeriumis maap\u00f5ue spetsialistina ning Eesti Loodusmuuseumis arendusjuhina. Alates 2018. aastast panustab ta Eesti Geoloogiateenistuse andmekogu arendamisse, aidates kaasa geoloogiliste andmete haldamisel ja k\u00e4ttesaadavaks tegemisel.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"277\" height=\"295\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-22.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-199\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Andres Marandi<\/strong> \u2013 Eesti h\u00fcdrogeoloog ja teadlane, kes t\u00f6\u00f6tab Eesti Geoloogiateenistus h\u00fcdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia valdkonna osakonnajuhatajana. Ta on omandanud Tartu \u00dclikool-s bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi geoloogia erialal ning on spetsialiseerunud p\u00f5hjavee keemilisele koostisele ja p\u00f5hjaveevarude haldamisele.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"418\" height=\"277\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-15.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-190\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-15.png 418w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-15-300x199.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 418px) 100vw, 418px\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Mall\u00a0Orru<\/strong>\u00a0on geoloog ja \u00f5ppej\u00f5ud. P\u00e4rast Tartu \u00dclikooli l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tas ta p\u00f5levkivi uurijana ning tegeles ka fosforiidi, liiva, kruusa ja p\u00f5hjaveega. Hiljem j\u00e4tkas ta Eesti soode ja turba uuringuid juhtiva geoloogina, tegutsedes nii praktiku kui teadlasena. Turba teaduses peab Mall oluliseks mitmek\u00fclgsust: turbakihid peegeldavad kliimamuutusi ning turba teke ja omadused tuleks siduda kohalike keskkonnatingimustega. Samuti on vajalikud uuringud turba laialdasemaks kasutamiseks (nt\u00a0humiinained, aktiivs\u00fcsi, turbavaha, turbaravi), mille uurimiseks tuleks kaasata noorteadlasi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"253\" height=\"277\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-16.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-191\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>T\u00f5nu Pani<\/strong> \u2013 Tartu \u00fclikoolis \u00f5ppinud-t\u00f6\u00f6tanud peaaegu 52 aastat. Esimesest geoloogilisest suvest saab 54 aastat \u2013 keskkoolis sattusin v\u00e4lit\u00f6\u00f6dele Kaarel\u00a0Orviku\u00a0juurde. Olen \u00f5petanud (T\u00dcs) mineraale-kivimeid, geoloogia aluseid, geoloogia ajalugu, museoloogiat,\u00a0gemmoloogiat. Veidi olen \u00f5petanud ka EKAs ja R\u00e4pina Aianduskoolis. T\u00f6\u00f6tanud olen kogu aeg n\u00fc\u00fcdse nimega T\u00dc loodusmuuseumis. Geoloogia ajaloo juurde j\u00f5udsin muuseumikogude ajaloo selgitamise kaudu. Eesti on k\u00fcll h\u00e4sti uuritud aga ikka on leida midagi uut-huvitavat.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"238\" height=\"277\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-20.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-196\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Alar Rosentau<\/strong> \u2013 on Eesti geoloog ja professor Tartu \u00dclikoolis, kelle uurimist\u00f6\u00f6 keskendub L\u00e4\u00e4nemere piirkonna Holotseeni keskkonnamuutustele, rannajoone arengule ja j\u00e4\u00e4ajaj\u00e4rgsele maakerkele. Ta kasutab geoloogilisi ja geokronoloogilisi meetodeid, et rekonstrueerida varasemaid maastikke ning m\u00f5ista, millistes tingimustes kujunesid esimesed inimasutused Eestis.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"315\" height=\"277\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-21.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-198\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-21.png 315w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-21-300x264.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 315px) 100vw, 315px\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Aivar Kriiska<\/strong> \u2013 on Eesti arheoloog ja professor Tartu \u00dclikoolis, kelle teadust\u00f6\u00f6 keskendub Eesti esiajaloole, eriti kiviajale ja varajastele asustustele. Ta on uurinud muistseid elupaiku, t\u00f6\u00f6riistu ja toimetulekuviise, juhtinud arvukaid arheoloogilisi v\u00e4lit\u00f6id ning panustanud oluliselt arusaamisse, kuidas inimesed p\u00e4rast viimast j\u00e4\u00e4aega Eesti aladele asusid ja siin kohanesid.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"186\" height=\"277\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-17.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-192\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Ursula Toom<\/strong> \u2013 Olen aastak\u00fcmneid olnud peavarahoidja Tallinna Tehnika\u00fclikooli geoloogia instituudis ja t\u00e4itnud Eesti maap\u00f5ue andmehaldusplatvormi SARV (https:\/\/geoloogia.info) erinevate andmetega. Paleontoloogiast on minu jaoks k\u00f5ige huvitavamad\u00a0j\u00f6ljekivistised. 2019 aastal\u00a0kaitsein\u00a0dotorit\u00f6\u00f6\u00a0: \u201d\u00a0Ordovician\u00a0and\u00a0Silurian\u00a0Trace\u00a0Fossils\u00a0of Estonia\u201d<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"240\" height=\"277\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-18.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-193\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Sigrid\u00a0Hade<\/strong>\u00a0on Eesti Geoloogiateenistuse \u00f5ppeprogrammide vanemspetsialist, kelle vastutusvaldkonda kuulub Eesti UNESCO\u00a0geoparkide\u00a0arendamise koordineerimine. Tal on doktorikraad maateadustes ning magistrikraad maastiku\u00f6koloogia ja loodusgeograafia erialal. Tema doktorit\u00f6\u00f6 oli keskendunud\u00a0graptoliitargilliidis\u00a0leiduvate metallide leviku modelleerimisele ja hindamisele, kasutades GIS-p\u00f5hiseid ruumianal\u00fc\u00fcsi meetodeid.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"156\" height=\"277\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-19.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-194\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong><font dir=\"auto\" style=\"vertical-align: inherit;\"><font dir=\"auto\" style=\"vertical-align: inherit;\">Laura Maisv\u00e4li<\/font><\/font><\/strong><font dir=\"auto\" style=\"vertical-align: inherit;\"><font dir=\"auto\" style=\"vertical-align: inherit;\"> \u2013 Olen Tartu \u00dclikooli bioloogia bakalaureuse tudeng, paleontoloog ja teadusillustraator. Tahan teada, millised fossiilsed loomad ja taimed olid ning kuidas nad elasid. Sellep\u00e4rast huvitavad mind v\u00e4ga paleo\u00f6koloogia ja paleokunst! Oma t\u00f6\u00f6s kasutan peamiselt digimaali tehnikat, aga armastan ka v\u00e4ga akvarelle. Minu suureks eeskujuks on Elga Mark-Kurik. Paleokunstnikuna saan j\u00e4rjest paremini aru, miks ta neid kalu nii v\u00e4ga armastas.\u00a0<\/font><\/font><br><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kuumkapp<\/strong> \u2013 noorteb\u00e4nd Tartu Waldorfg\u00fcmnaasiumi agaratest keldrikakanditest, kellele meeldib vahetundide ajal koolimaja keldris trumme p\u00f5ristada ja kitarresid tinistada.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"418\" height=\"277\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-24.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-227\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-24.png 418w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/969\/image-24-300x199.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 418px) 100vw, 418px\"><\/figure>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/geoloogiapunk\/mentions\/\">ETERNIIT<\/a> \u2013 Ainuke teadaolev geo-punki viljelev b\u00e4nd Eestis, kui mitte kogu maailmas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tiit Kaasik on Eesti Geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja. Ta omandas 2008. aastal Tartu \u00dclikoolist magistrikraadi keskkonnatehnoloogia erialal spetsialiseerumisega\u00a0geotehnoloogia\u00a0suunale ja on peaaegu 20 aastat t\u00f6\u00f6tanud avalikus sektoris erinevatel maavarade valdkonnaga seotud ametikohtadel.\u00a0 Richard Pihel on Tartu \u00dclikooli Geoloogia osakonna esimese aasta &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":971,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-29","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/users\/971"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29"}],"version-history":[{"count":18,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":229,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29\/revisions\/229"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/aprillikonverents2026\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}