{"id":9,"date":"2024-04-03T23:11:00","date_gmt":"2024-04-03T20:11:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/2311-antikehade-faagkuva\/"},"modified":"2024-04-10T10:13:36","modified_gmt":"2024-04-10T07:13:36","slug":"2311-antikehade-faagkuva","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/2311-antikehade-faagkuva\/","title":{"rendered":"2.3.1.1. Antikehade faagkuva"},"content":{"rendered":"<p>Antikeha-raamatukogudest antikehade selekteerimiseks on k\u00f5ige varasem ja enamkasutatud faagkuva meetod, mille v\u00f5ttis kasutusele John McCafferty koos kolleegidega 1990. aastal. Antikeha fragmendid kuvatakse filamentse bakteriofaagi (M13) pinnal liitvalguna peamiselt pinnavalgu p3 koostises. Faagkuva meetod v\u00f5imaldab efektiivset rekombinantsete faagide selektsiooni sihtm\u00e4rkide suhtes, milleks on tavaliselt tahkele kandjale kinnitatud antigeenid, aga v\u00f5ivad olla ka rakud, koed ja organid.<\/p>\n<p>Antikeha-raamatukogu faagkuva meetodi kirjeldus (vt joonis \u2013 antikehade faagkuva):<\/p>\n<div>\n<ol>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-32\" style=\"margin: 10px 5px; float: right;\" title=\"joonis1_koos_150.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/joonis1_koos_150.jpg\" alt=\"joonis1_koos_150.jpg\" width=\"577\" height=\"1197\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/joonis1_koos_150.jpg 702w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/joonis1_koos_150-145x300.jpg 145w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/joonis1_koos_150-494x1024.jpg 494w\" sizes=\"auto, (max-width: 577px) 100vw, 577px\">Inimese B-rakkude mRNA-le komplementaarsest DNA-st (cDNA) paljundatakse pol\u00fcmeraasi ahelreaktsiooniga antikehade kerge ja raske ahela varieeruvat domeeni kodeerivad geeniosad, \u00fchendatakse linkerj\u00e4rjestusega ja kloneeritakse filamentse bakteriofaagi M13 vektorisse (fagemiid) faagi pinnavalku p3 kodeeriva geeni koosseisus.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Fagemiid viiakse (transformeeritakse) soolekepikese (<\/span><em style=\"line-height: 1.6em;\">Escherichia coli) \u00a0<\/em><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">t\u00fcvesse ja indutseeritakse liitgeeni ekspressioon. Seej\u00e4rel nakatatakse bakterid abistaja-faagiga, mille DNA sisaldab k\u00f5iki faagi kokkupanekuks vajalikke geene. Valmis faagid l\u00fc\u00fcsivad bakteriraku ning vabanevad ka antikeha fragmenti pinnal kandvad faagid ehk faag-antikehad (tavaliselt \u00fcks antikeha fragment faagi kohta).<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Faagid selekteeritakse m\u00e4rklaud-antigeenide suhtes. Seondunud faagid elueeritakse ja paljundatakse bakterites, seej\u00e4rel korratakse selektsiooni 2\u20134 korda kuni saadakse vaid antigeeniga spetsiifiliselt seondunud faagid. Seda protsessi nimetatakse rikastamiseks v\u00f5i biopannimiseks (<\/span><em style=\"line-height: 1.6em;\">biopanning<\/em><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">).<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Seondunud faag-antikehi v\u00f5i vastavaid antikeha fragmente iseloomustatakse individuaalselt nende seondumisspetsiifilisuse, -afiinsuse ja funktsionaalsete omaduste alusel. Sobivate omadustega antikeha fragmente kodeerivad geenid kloneeritakse edasi fragmentide v\u00f5i t\u00e4ispikkusega antikehade tootmiseks eukar\u00fcootsetes rakkudes.<\/span><\/li>\n<\/ol>\n<\/div>\n<p>Meetodi eelised:<\/p>\n<ul>\n<li>suur individuaalsete kloonide hulk ehk raamatukogu suurus (&gt;10<sup>11<\/sup>);<\/li>\n<li>antikeha-fragmentide ekspressiooni ja selektsiooni efektiivsus.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Puudused:<\/p>\n<ul>\n<li>antikeha-raamatukogu repertuaari kallutatus s\u00f5ltuvalt erinevate kloonide ekspressiooni efektiivsusest prokar\u00fcootses rakus.<\/li>\n<\/ul>\n<h6><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-23 alignleft\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/info.png\" alt=\"\" width=\"48\" height=\"48\">Huvitav teada: Humira \u2013 esimene inimese antikeha ravimina<br>\nAntikeha-raamatukogu faagkuva meetodi kasutamine t\u00f5i esimese, 2002. aastal USA ravimiametis registreeritud inimp\u00e4ritolu terapeutilise antikeha \u2013 Adalimumab (Humira), mis on suunatud p\u00f5letikumediaatori tuumori nekroosifaktori \u03b1 (TNF-\u03b1) vastu, ja on n\u00e4idustatud reumatoidartriidi ja p\u00f5letikuliste soolehaiguste raviks. Humira arendajateks olid ettev\u00f5tted Cambridge Antibody Technology ja Abbott Laboratories ning see on siiamaani \u00fcks ravimturul enamm\u00fc\u00fcdud terapeutiline antikeha. Seisuga 26.04.2013 oli USA toidu- ja ravimiametis (FDA) registreeritud kolm faagkuva meetodil saadud terapeutilist inimese antikeha.<\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Antikeha-raamatukogudest antikehade selekteerimiseks on k\u00f5ige varasem ja enamkasutatud faagkuva meetod, mille v\u00f5ttis kasutusele John McCafferty koos kolleegidega 1990. aastal. Antikeha fragmendid kuvatakse filamentse bakteriofaagi (M13) pinnal liitvalguna peamiselt pinnavalgu p3 koostises. Faagkuva meetod v\u00f5imaldab efektiivset rekombinantsete faagide selektsiooni sihtm\u00e4rkide suhtes, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":280,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/280"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":108,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/108"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}