{"id":6,"date":"2024-04-03T23:11:00","date_gmt":"2024-04-03T20:11:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/21-hiire-monokloonsed-antikehad-hubridoomi-meetod\/"},"modified":"2024-04-10T10:05:05","modified_gmt":"2024-04-10T07:05:05","slug":"21-hiire-monokloonsed-antikehad-hubridoomi-meetod","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/21-hiire-monokloonsed-antikehad-hubridoomi-meetod\/","title":{"rendered":"2.1. Hiire monokloonsed antikehad – h\u00fcbridoomi meetod"},"content":{"rendered":"

H\u00fcbridoomi meetodi t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja C\u00e9sar Milstein ja Georges K\u00f6hler 1975. aastal, nende panust hinnati Nobeli meditsiinipreemiaga aastal 1984. Neid kannustas vajadus saada \u00fchesuguste omadustega antikehi tootvaid rakuliine, et paremini m\u00f5ista antikehade spetsiifilisuse ja mitmekesisuse p\u00f5hjuseid.<\/p>\n

Selleks liitsid nad hiire kasvajalised m\u00fceloomirakud (B-rakuline kasvaja), millel on v\u00f5ime piiramatult jaguneda, immuniseeritud hiire p\u00f5rnarakkudega, mille hulgas on immuniseerimisel kasutatud antigeeni vastaseid antikehi tootvad B-rakud. Ainult tekkinud h\u00fcbriidsed rakud e. h\u00fcbridoomid suudavad kasvada selektiivsel s\u00f6\u00f6tmel ning neil s\u00e4ilivad vanemrakkude kasulikud omadused \u2013 v\u00f5ime piiramatult jaguneda ja samas toota kindlate omaduste ja spetsiifilisusega antikehi ehk monokloonseid antikehi. Soovitud spetsiifikaga antikehi produtseerivad h\u00fcbridoomide kloonid on v\u00f5imalik isoleerida ning kasvatada rakukultuuris antikehade tootmiseks (vt. j\u00e4rgnev joonis \u2013 h\u00fcbridoomi meetod).<\/p>\n

Meetodi kirjeldus<\/strong><\/h2>\n
\n
    \n
  1. \"joonis-2_hpgrt_150.jpg\"Hiirt immuniseeritakse antigeeniga koos immuunvastust stimuleerivate \u00fchenditega (adjuvant)\u00a0korduvalt 1-2 \u00a0kuu jooksul.<\/span><\/li>\n
  2. K\u00fcpse immuunvastuse korral (k\u00f5rge antikehade tiiter veres) eemaldatakse hiirelt p\u00f5rn ning p\u00f5rnarakud liidetakse hiire m\u00fceloomirakkudega pol\u00fcet\u00fcleengl\u00fckooli (PEG) abil. Hiire m\u00fceloomi rakuliin ei sisalda ens\u00fc\u00fcmi h\u00fcpoksantiini-guaniini fosforibos\u00fc\u00fcltransferaasi (<\/span>HGPRT), mis osaleb nukleotiidide s\u00fcnteesi alternatiivses rajas; m\u00fceloomirakud ei tooda ka antikehi.<\/span><\/li>\n
  3. Rakke kasvatatakse \u00fcks n\u00e4dal selektiivsel HAT (h\u00fcpoksantiin-aminopteriin-t\u00fcmidiin) s\u00f6\u00f6tmel. Aminopteriin blokeerib nukleotiidide s\u00fcnteesi p\u00f5hiraja ning HGPRT defekti t\u00f5ttu ei saa m\u00fceloomirakud kasutada alternatiivseid substraate ja surevad; vanuse t\u00f5ttu hukkuvad ka p\u00f5rnarakud. Alles j\u00e4\u00e4vad vaid h\u00fcbridoomid.<\/span><\/li>\n
  4. H\u00fcbridoomide s\u00f6\u00f6det testitakse soovitud spetsiifilisusega antikehade suhtes. Seej\u00e4rel isoleeritakse \u00fcksikutest h\u00fcbridoomidest p\u00e4rinevad rakukloonid (kloneerimine), mis produtseerivad \u00fchesuguste omadustega monokloonseid antikehi immuniseerimisel kasutatud antigeeni vastu.<\/span><\/li>\n
  5. Isoleeritud h\u00fcbridoomikloone paljundatakse, s\u00e4ilitatakse ja kasutatakse antikehade tootmiseks koekultuuris.<\/span><\/li>\n<\/ol>\n<\/div>\n

    Hiire monokloonsed antikehad on leidnud laialdast kasutamist teaduses ja meditsiinis, valmistatud on sadu tuhandeid spetsiifilisi monokloonseid antikehi tootvaid h\u00fcbridoome. Peamisteks monokloonsete antikehade kasutusvaldkondadeks on:<\/p>\n

      \n
    • Teadust\u00f6\u00f6\n
        \n
      • valkude jt. biomolekulide m\u00e4\u00e4ramine ja funktsioonide uurimine;<\/span><\/li>\n
      • \u00a0raku diferentseerumismarkerite (<\/span>CD \u2013 cluster of differentiation)<\/em> m\u00e4\u00e4ramine;<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n
      • Diagnostika\n
          \n
        • haigustekitajate antigeenide, kasvajaantigeenide, hormoonide jt. biomarkerite m\u00e4\u00e4ramine;<\/span><\/li>\n
        • koesobivusantigeenide m\u00e4\u00e4ramine (t\u00fcpiseerimine) transplantatsiooniks;<\/span><\/li>\n
        • l\u00fcmfots\u00fc\u00fctide alapopulatsioonide m\u00e4\u00e4ramine;<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n
        • Haiguste ravi<\/li>\n<\/ul>\n

          Hiire monokloonsete antikehade kasutamisest teraapias
          \n<\/strong><\/h2>\n

          Suur edu hiire monokloonsete antikehade kasutamisel teaduses ja diagnostilises meditsiinis andis 1980-ndatel lootust nende kasutamiseks ka ravi eesm\u00e4rgil. See ei osutunud siiski nii edukaks ja seda kahel p\u00f5hjusel. Esiteks ei k\u00e4ivitanud hiire antikehad inimese Fc retseptorite ja komplemendivalkudega seotud efektormehhanisme, samuti oli antikehade poolv\u00e4\u00e4rtusaeg l\u00fchike. Teiseks, inimestel tekkis hiire antikehade vastane immuunvastus (HAMA \u2013<\/em> human anti-mouse antibody)<\/em>, mis v\u00e4hendas terapeutiliste antikehade toimet veelgi ja v\u00f5is olla seotud kahjulike k\u00f5rvaltoimetega. Siiski oli esimeseks ravimina registreeritud antikehaks hiire monokloonne CD3-vastane antikeha Muromonab-CD3 (kaubam\u00e4rgiga Orthoclone OKT3), mis registreeriti USA toidu- ja ravimiameti (FDA \u2013 Food and Drug Administration<\/em>) poolt 1986. aastal n\u00e4idustusega neerutransplantaadi \u00e4geda \u00e4rat\u00f5ukereaktsiooni prof\u00fclaktikaks ja raviks.\u00a0Muromonab-CD3 m\u00fc\u00fcgiluba ei pikendatud 2010. aastal seoses efektiivsemate ravimite tulekuga.<\/p>\n

          \"\"J\u00e4ta meelde: h\u00fcbridoomi meetodi p\u00f5him\u00f5te.<\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

          H\u00fcbridoomi meetodi t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja C\u00e9sar Milstein ja Georges K\u00f6hler 1975. aastal, nende panust hinnati Nobeli meditsiinipreemiaga aastal 1984. Neid kannustas vajadus saada \u00fchesuguste omadustega antikehi tootvaid rakuliine, et paremini m\u00f5ista antikehade spetsiifilisuse ja mitmekesisuse p\u00f5hjuseid. Selleks liitsid nad hiire kasvajalised …<\/p>\n","protected":false},"author":280,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/280"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":100,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/100"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}