{"id":4,"date":"2024-04-03T23:11:00","date_gmt":"2024-04-03T20:11:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/2-antikehade-struktuur-ja-funktsioon\/"},"modified":"2024-04-10T10:01:58","modified_gmt":"2024-04-10T07:01:58","slug":"2-antikehade-struktuur-ja-funktsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/2-antikehade-struktuur-ja-funktsioon\/","title":{"rendered":"1. Antikehade struktuur ja funktsioon"},"content":{"rendered":"<p>Antikehad on immuuns\u00fcsteemi efektiivsed t\u00f6\u00f6riistad kahjustavate haigustekitajate ja v\u00f5\u00f5r\u00fchendite spetsiifiliste struktuuride \u00e4ratundmisel ja eemaldamisel.\u00a0Et m\u00f5ista paremini antikehade kasutusv\u00f5imalusi ravimitena, kordame \u00fcle nende ehituslikud ja funktsionaalsed ise\u00e4rasused.<\/p>\n<p><strong>Antikehad<\/strong> on B-l\u00fcmfots\u00fc\u00fctide ehk B-rakkude poolt produtseeritud gl\u00fckoproteiinid, mis tunnevad \u00e4ra <strong>antigeene<\/strong> \u2013 mitmekesise struktuuriga makromolekule (peamiselt valke, pol\u00fcsahhariide, v\u00e4hem lipiide), mis enamasti on kehav\u00f5\u00f5rad. K\u00fcpsel (naiivsel) B-rakul esinevad antikehad e.<strong> immunoglobuliinid (Ig)<\/strong> rakupinnal B-raku retseptori (BCR) koosseisus. Peale kokkupuutumist antigeeniga ja lisasignaalide saamist T-abistajarakkudelt diferentseeruvad B-rakkudest plasmarakud, mis produtseerivad sama spetsiifikaga sekreteeritavaid antikehi. Iga B-rakk ja tema j\u00e4rglaskond (kloon) produtseerib t\u00e4pselt \u00fchesuguseid antikehi.<\/p>\n<p>Antikeha molekul (molekulmass ca 150 kDa) koosneb kahest identsest raskest (H) ja kergest (L) pol\u00fcpeptiidahelast, mis on omavahel seotud disulfiidsidemetega, nii et tekib kaks H-L paari. Antikeha ahelad koosnevad sarnase struktuuriga korduvatest regioonidest e. Ig domeenidest. Ig domeenid on umbes 110 aminohapet pikad ja moodustavad iseloomuliku globulaarse \u03b2-silindri struktuuri. Nii raskel kui kergel ahelal on \u00fcks varieeruv domeen (V<sub>H<\/sub>,V<sub>L<\/sub>); konstantseid domeene on kergel ahelal \u00fcks (C<sub>L<\/sub>) ja raskel ahelal kolm v\u00f5i neli (C<sub>H3-4<\/sub>), moodustades antikeha konstantse osa.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"271\" height=\"332\" class=\"alignnone wp-image-27 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"1-1.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/1-1.png\" alt=\"1-1.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/1-1.png 271w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/1-1-245x300.png 245w\" sizes=\"auto, (max-width: 271px) 100vw, 271px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em><em>Joonis. IgM klassi antikeha skemaatiline struktuur. \u00a0<\/em><a href=\"http:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File%3AAntibody_structure.svg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File%3AAntibody_structure.svg<\/a>,\u00a0By Dan1gia2 (Own work) [CC-BY-SA-3.0 (<a href=\"http:\/\/creativecommons.org\/licenses\/by-sa\/3.0\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/creativecommons.org\/licenses\/by-sa\/3.0<\/a>)], via Wikimedia Commons<\/em><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"290\" height=\"217\" class=\"alignnone wp-image-28 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"1-2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/1-2.png\" alt=\"1-2.png\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Joonis. IgG antikeha struktuurne mudel. Rasked ahelad on v\u00e4rvitud sinise ja punasega, kerged ahelad rohelise ja kollasega.\u00a0<\/em><em><a href=\"http:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File%3ABesilesomab.png\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File%3ABesilesomab.png,\u00a0<\/a><\/em><em>By\u00a0<a href=\"http:\/\/www.protevobio.com\/?page=details.html&amp;designate=Antibody\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.protevobio.com\/?page=details.html&amp;designate=Antibody<\/a>\u00a0[see page for license], via Wikimedia Commons<\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: left;\">V<sub>H\u00a0<\/sub> ja V<sub>L<\/sub> domeen osalevad seondumisel antigeeniga, seal paiknevad h\u00fcpervarieeruvad alad e. alad mille aminohappeline j\u00e4rjestus erineb k\u00f5ige enam erinevate antikehade vahel. Raskel ja kergel ahelal on selliseid alasid kolm ning neid nimetatakse ka komplementaarsust m\u00e4\u00e4ravateks regioonideks (CDR \u2013 <em style=\"line-height: 1.6em;\">complementarity determining regions<\/em>). Vastavad regioonid asetsevad l\u00e4hestikku V<sub>H<\/sub>\u00a0\u00a0ja V<sub>L<\/sub> domeenide v\u00e4limistes pol\u00fcpeptiidahela lingudes ning koos moodustavad antigeeni seondumiskoha (kokku kaks \u00fche antikeha molekuli kohta) ehk <strong style=\"line-height: 1.6em;\">paratoobi<\/strong>.\u00a0 Antigeeni piirkonda, millega antikeha seondub nimetatakse <strong style=\"line-height: 1.6em;\">epitoobiks <\/strong>ehk<strong style=\"line-height: 1.6em;\"> determinandiks<\/strong>.\u00a0 Epitoobid v\u00f5ivad olla lineaarsed (6-15 aminohapet pikad) v\u00f5i konformatsioonilised, kus pol\u00fcpeptiidahelas eemalpaiknevad j\u00e4rjestused satuvad ruumilises struktuuris l\u00e4hestikku. Antikehade mitmekesisuse peamiseks geneetiliseks aluseks on V<sub>H<\/sub>\u00a0\u00a0ja V<sub>L<\/sub> domeeni kodeerivate geenisegmentide (V-<em style=\"line-height: 1.6em;\">variable,<\/em> D-<em style=\"line-height: 1.6em;\">diversity<\/em>, J-<em style=\"line-height: 1.6em;\">joining<\/em>) somaatiline rekombinatsioon B-rakkude k\u00fcpsemisel ning sellele j\u00e4rgnev somaatiliste h\u00fcpermutatsioonide teke peale B-raku aktiveerimist antigeeniga. Teoreetiliselt v\u00f5ib inimesel tekkida kuni 10<sup>11<\/sup> erineva seondumiskohaga antikeha, mis kokku moodustavad v\u00f5imaliku antikehade <strong style=\"line-height: 1.6em;\">repertuaari<\/strong>.<\/p>\n<p>Antikehade raske ahela konstantsed\u00a0domeenid osalevad antikehade efektorfunktsioonides. Raske ahela konstantse osa alusel eristatakse antikehade klasse e. isot\u00fc\u00fcpe. Inimesel on viis antikehade klassi: IgM, IgD, IgG (alaklassid 1\u20134), IgA (alaklassid 1\u20132) ja IgE. Vastavaid raske ahela t\u00fc\u00fcpe t\u00e4histatakse kreeka t\u00e4htedega (\u03bc, \u03b4, \u03b3, \u03b1, \u03b5). Eri t\u00fc\u00fcpi rasketel ahelatel on erinev C-domeenide arv, aminohappeline j\u00e4rjestus ja gl\u00fckos\u00fc\u00fclituse tase ning ka erinevad immuunefektorfunktsioonid (Tabel 1). Ka kerge ahel v\u00f5ib-olla kahte t\u00fc\u00fcpi (\u03ba v\u00f5i \u03bb), kuid funktsionaalset erinevust nende vahel ei ole leitud. \u00dcks antikeha molekul koosneb vaid \u00fchte t\u00fc\u00fcpi kergest ja \u00fchte t\u00fc\u00fcpi raskest ahelast.<\/p>\n<p>Antikeha molekuli l\u00f5ikamisel C<sub>H1<\/sub> ja C<sub>H2<\/sub> vahelt proteaas papaiiniga tekivad erinevate funktsionaalsete omadustega antikeha fragmendid: kaks Fab (<em>Fragment antigen binding<\/em>) ja \u00fcks Fc <em>(Fragment crystallizable<\/em>). Fab on antigeeniga seonduv antikeha osa, mis sisaldab lisaks V-domeenile m\u00f5lema ahela \u00fcht konstantset domeeni, mis on omavahel seotud disulfiidsidemega.\u00a0Fc seevastu\u00a0koosneb antikeha raske ahela konstantsetest domeenidest, mis seonduvad komplemendiga ja Fc-retseptoritega immuunrakkudel.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"193\" height=\"138\" class=\"alignnone wp-image-29 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"1-3.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/1-3.png\" alt=\"1-3.png\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Joonis: Fab ja Fc fragmentidele vastavad alad IgG antikeha skeemil.<\/em><\/p>\n<h2>Antikehade efektorfunktsioonidest<\/h2>\n<p>Antikehade peamiseks bioloogiliseks rolliks on osaleda haigustekitajate eemaldamisel organismist, kasutades selleks erinevaid mehhanisme.<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Neutraliseerimine \u2013 antikeha seondumisel viiruste, bakterite ja toksiinide k\u00fclge <\/span>Fab <span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">osa kaudu takistatakse nende seondumist oma retseptoritega ja kahjustava toime avaldamist.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Opsoniseerimine ja fagots\u00fctoos \u2013 antikehad katavad haigustekitaja ja seondudes <\/span>Fc<span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"> osa kaudu <\/span>Fc<span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"> retseptoritega fagots\u00fc\u00fctidel, v\u00f5imendavad fagots\u00fctoosi.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Antikehast s\u00f5ltuv rakuline ts\u00fctotoksilisus (<\/span>ADCC \u2013<em> Antibody-Dependent Cell-Mediated Cytotoxicity<\/em><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">) \u2013 antikehade poolt kaetud rakud (mikroobid) h\u00e4vitatakse NK-rakkude poolt teatud <\/span>Fc<span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"> retseptori vahendusel <\/span>(FcR\u03b3RIII<span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">). Eosinofiilid kahjustavad sarnase mehhanismiga ussparasiite (<\/span>FcR\u03b5RI<span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"> vahendusel).<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Komplemendist s\u00f5ltuv ts\u00fctotoksilisus (<\/span>CDC \u2013<em> Complement-Dependent Cytotoxicity<\/em><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"> )\u2013 antikehade seondumisel haigustekitajatega aktiveeritakse komplemendivalkude klassikaline rada, mis kahjustab haigustekitajat ja soodustab fagots\u00fctoosi.\u00a0<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center;\">Tabel 1. Antikeha klasside e. isot\u00fc\u00fcpide iseloomustus (levik ja efektorfunktsioonid)<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellspacing=\"0\" cellpadding=\"3\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center;\" valign=\"top\"><em>Ak klass\/<br>\nalaklass<\/em><\/td>\n<td style=\"text-align: center;\" valign=\"top\"><em>Monomeer\/<br>\nmultimeer<\/em><\/td>\n<td style=\"text-align: center;\" valign=\"top\"><em>Keskm konts. seerumis<br>\n(mg\/ml)<\/em><\/td>\n<td style=\"text-align: center;\" valign=\"top\"><em>Poolestusaeg<br>\n(p\u00e4evades)<\/em><\/td>\n<td style=\"text-align: center;\" valign=\"top\"><em>Efektorfunktsioonid<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">IgG<sub>1<\/sub><\/td>\n<td valign=\"top\">Monomeer<\/td>\n<td valign=\"top\">9<\/td>\n<td valign=\"top\">21<\/td>\n<td valign=\"top\">Opsonisatsioon, komplement, ADCC<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">IgG<sub>2<\/sub><\/td>\n<td valign=\"top\">Monomeer<\/td>\n<td valign=\"top\">3<\/td>\n<td valign=\"top\">21<\/td>\n<td valign=\"top\">Komplement<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">IgG<sub>3<\/sub><\/td>\n<td valign=\"top\">Monomeer<\/td>\n<td valign=\"top\">1<\/td>\n<td valign=\"top\">7<\/td>\n<td valign=\"top\">Komplement, opsonisatsioon, ADCC<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">IgG<sub>4<\/sub><\/td>\n<td valign=\"top\">Monomeer<\/td>\n<td valign=\"top\">0,5<\/td>\n<td valign=\"top\">21<\/td>\n<td valign=\"top\">Opsonisatsioon<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">IgA<sub>1-2<\/sub><\/td>\n<td valign=\"top\">Dimeer\/ monomeer<\/td>\n<td valign=\"top\">2<\/td>\n<td valign=\"top\">6<\/td>\n<td valign=\"top\">sIgA limaskestadel, opsonisatsioon<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">IgM<\/td>\n<td valign=\"top\">Pentameer\/ monomeer<\/td>\n<td valign=\"top\">1,5<\/td>\n<td valign=\"top\">5<\/td>\n<td valign=\"top\">Komplement, opsonisatsioon<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">IgD<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p style=\"text-align: left;\">Monomeer<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">0,04<\/td>\n<td valign=\"top\">3<\/td>\n<td valign=\"top\">\u2013<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">IgE<\/td>\n<td valign=\"top\">Monomeer<\/td>\n<td valign=\"top\">3\u00d710<sup>-5<\/sup><\/td>\n<td valign=\"top\">2<\/td>\n<td valign=\"top\">Nuumrakkude\/eosinofiilide aktivatsioon<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<h6><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-22 alignnone\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/jata_meelde.png\" alt=\"\" width=\"48\" height=\"48\">J\u00e4ta meelde: antikeha struktuursed ja funktsionaalsed osad; antikehade efektorfunktsioonid.<\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Antikehad on immuuns\u00fcsteemi efektiivsed t\u00f6\u00f6riistad kahjustavate haigustekitajate ja v\u00f5\u00f5r\u00fchendite spetsiifiliste struktuuride \u00e4ratundmisel ja eemaldamisel.\u00a0Et m\u00f5ista paremini antikehade kasutusv\u00f5imalusi ravimitena, kordame \u00fcle nende ehituslikud ja funktsionaalsed ise\u00e4rasused. Antikehad on B-l\u00fcmfots\u00fc\u00fctide ehk B-rakkude poolt produtseeritud gl\u00fckoproteiinid, mis tunnevad \u00e4ra antigeene \u2013 mitmekesise &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":280,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/280"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":95,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/95"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}