{"id":20,"date":"2024-04-03T23:11:00","date_gmt":"2024-04-03T20:11:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/231-antikeha-raamatukogud-ja-kuvameetodid\/"},"modified":"2024-04-03T23:11:04","modified_gmt":"2024-04-03T20:11:04","slug":"231-antikeha-raamatukogud-ja-kuvameetodid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/231-antikeha-raamatukogud-ja-kuvameetodid\/","title":{"rendered":"2.3.1. Antikeha-raamatukogud ja kuvameetodid"},"content":{"rendered":"<p>Rekombinantsete antikeha-raamatukogude loomist on soodustanud insenergeneetiliste meetodite areng. Tegemist on katseklaasis ehk\u00a0<em>in vitro<\/em>\u00a0oleva antikehade koguga, mida saab kasutada sobivate \u201eseondujate\u201c leidmiseks erinevate sihtm\u00e4rkantigeenide suhtes.<\/p>\n<p>Selleks paljundatakse inimese B-rakkude mRNA-st \u00a0antikehade varieeruvat osa (V<sub>H<\/sub>,V<sub>L<\/sub>\u00a0) kodeerivad geenisegmendid ja kloneeritakse sobivasse vektorisse; seej\u00e4rel ekspresseeritakse (kuvatakse) antikeha fragment kandjal, milleks v\u00f5ib olla bakteriofaag, p\u00e4rmirakk, imetajarakk v\u00f5i rakuvaba s\u00fcsteem (RNA, ribosoom). Heteroloogses s\u00fcsteemis ekspresseeritud rekombinantsed antikehad omavad seega antigeeniga seondumiskohta (fenot\u00fc\u00fcp) kui ka seda kodeerivat geeni (genot\u00fc\u00fcp). Genot\u00fc\u00fcbi-fenot\u00fc\u00fcbi seotus v\u00f5imaldab \u201eseondujaid\u201c kodeerivaid geenij\u00e4rjestusi selekteerida, paljundada, modifitseerida ja l\u00f5puks kasutada sobivas formaadis terapeutiliste antikehade loomiseks.<\/p>\n<p>Antikeha-raamatukogude allikmaterjaliks on enamasti B-rakud perifeersest verest, aga ka tonsillidest, p\u00f5rnast ja luu\u00fcdist. Vastavalt antikeha kodeerivate j\u00e4rjestuste p\u00e4ritolule eristatakse immuunseid, mitte-immuunseid ja s\u00fcnteetilisi antikeha-raamatukogusid:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Immuunsed\u00a0<\/strong>antikeha-raamatukogud p\u00e4rinevad tervetelt inimestelt v\u00f5i patsientidelt, kes on \u00a0loomulikult immuniseeritudteatud antigeeni v\u00f5i haigustekitaja suhtes. \u00a0Immuunsed antikeha-raamatukogud v\u00f5imaldavad k\u00f5rge afiinsusega seondujate leidmist immuniseerivate antigeenide suhtes.<\/li>\n<li><strong>Mitte-immuunsed e. naiivsed\u00a0<\/strong>antikeha-raamatukogud p\u00e4rinevad tavaliselt tervete doonorite naiivsetest B-rakkudest ning sisaldavad antiheha varieeruvat osa kodeerivaid \u00a0geenisegmente nn. idutee (<em>germline<\/em>) kujul ehk enne antigeeniga kokkupuutumist. Mitte-immuunsed antikeha-raamatukogud v\u00f5ivad sisaldada enam kui 10<sup><span data-mce-mark=\"1\">10<\/span><\/sup>\u00a0individuaalset antikeha kodeerivat j\u00e4rjestust, v\u00f5imaldades \u201eseondujate\u201c leidmist erinevate antigeenide suhtes.<\/li>\n<li><strong>S\u00fcnteetilistes<\/strong>\u00a0raamatukogudes on insenergeneetiliselt muudetud antikehade\u00a0CDR\u00a0 piirkondi, eelk\u00f5ige\u00a0CDR3\u00a0 j\u00e4rjestusi aminohapete asendamise v\u00f5i lisamisega. Enamasti muudetakse\u00a0CDR\u00a0\u00a0j\u00e4rjestusi \u00fches v\u00f5i v\u00e4hestes\u00a0V-domeeni kodeerivates geenides, mis on k\u00f5ige enam esindatud loomulikus antikehade\u00a0 repertuaaris.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Antikehad on \u00a0antikeha-raamatukogudes varieeruvaid domeene sisaldavate fragmentidena. Enamkasutatud\u00a0on \u00fcheahelaline varieeruv fragment scFv (scFv<em> \u2013 single chain fragment variable<\/em>), mis koosneb \u00fchendj\u00e4rjestusega (keskmiselt 15 aminohapet) seotud kerge ja raske ahela varieeruvatest domeenidest, ning<em>\u00a0<\/em>kaheahelaline Fab fragment, sisaldades lisaks\u00a0V-domeenile m\u00f5lema ahela \u00fcht konstantset domeeni, mis on omavahel seotud disulfiidsidemega. Fab<em>\u00a0<\/em>fragmendi antigeeniga seondumisala on sarnasem loomulikule antikehale, kuid\u00a0\u00a0scFv\u00a0 ekspresseerimine on tehniliselt lihtsam. Antikeha-raamatukogudes toimuvad kerge ja raske ahela paardumised juhuslikult ehk kombinatoorselt, ning k\u00f5iki selliseid paardumisi ei esine B-rakkudes\u00a0<em>in vivo<\/em>.\u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rekombinantsete antikeha-raamatukogude loomist on soodustanud insenergeneetiliste meetodite areng. Tegemist on katseklaasis ehk\u00a0in vitro\u00a0oleva antikehade koguga, mida saab kasutada sobivate \u201eseondujate\u201c leidmiseks erinevate sihtm\u00e4rkantigeenide suhtes. Selleks paljundatakse inimese B-rakkude mRNA-st \u00a0antikehade varieeruvat osa (VH,VL\u00a0) kodeerivad geenisegmendid ja kloneeritakse sobivasse vektorisse; seej\u00e4rel &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":280,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-20","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/280"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":76,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions\/76"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}