{"id":14,"date":"2024-04-03T23:11:00","date_gmt":"2024-04-03T20:11:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/4-terapeutiliste-antikehade-toimemehhanismid\/"},"modified":"2024-04-10T10:17:10","modified_gmt":"2024-04-10T07:17:10","slug":"4-terapeutiliste-antikehade-toimemehhanismid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/4-terapeutiliste-antikehade-toimemehhanismid\/","title":{"rendered":"3.3. Terapeutiliste antikehade toimemehhanismid"},"content":{"rendered":"<p>Peamisteks haiguste gruppideks, kus terapeutilisi antikehi kasutatakse on pahaloomulised kasvajad ja immuunhaigused. Sellest l\u00e4htuvalt on terapeutiliste antikehade soovitud toimeteks kasvajarakkude h\u00e4vitamine v\u00e4hkkasvajate korral v\u00f5i immuunvastuse reguleerimine (pidurdamine) immuunhaiguste korral.<\/p>\n<p>L\u00e4htudes sihtm\u00e4rkantigeenist, v\u00f5ib terapeutilisi antikehi jagada:<\/p>\n<ul>\n<li>Rakkude pinnaretseptorite ja nende ligandide vastased antikehad<\/li>\n<li>Haigustekitajate (komponentide) vastased antikehad<\/li>\n<li>Muude rakuv\u00e4liste valkude vastased antikehad<\/li>\n<\/ul>\n<p>L\u00e4htudes toimemehhanismist, v\u00f5ib terapeutilisi antikehi jagada:<\/p>\n<ul>\n<li>Blokeerivad antikehad (antagonistid)<\/li>\n<li>Signaliseerivad antikehad (agonistid)<\/li>\n<li>M\u00e4rgistavad antikehad<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Blokeerivad antikehad<\/strong> takistavad oma sihtm\u00e4rgile seondudes selle bioloogilise toime avaldumist. Siia alla kuuluvad n\u00e4iteks antikehad lahustunud ligandide nagu ts\u00fctokiinide, kasvufaktorite v\u00f5i siis nende retseptorite vastu, samuti bakteriaalsete toksiinide vastased antikehad. Retseptorile seondudes takistab blokeeriv terapeutiline antikeha ligandi seondumist retseptorile v\u00f5i v\u00e4hendab retseptori ekspressiooni.\u00a0 Blokeerivad omadused on valdavalt omased antikehadele, mida kasutatakse immuunhaiguste raviks.<\/p>\n<p><strong>Signaliseerivad antikehad<\/strong>, seondudes rakupinnaretseptoriga avaldavad ligandile sarnast toimet ning aktiveerivad vastava signaali\u00fclekandemehhanismi. Seostumisj\u00e4rgse apoptoosi esilekutsumine antikehade poolt kasvajarakkudes on \u00fcheks mehhanismiks, mille kaudu kasvajavastased antikehad saavad toimet avaldada. Retseptorit aktiveeriv toimemehhanism v\u00f5ib olla ka k\u00f5rgema riskiga v\u00f5imalike k\u00f5rvaltoimete suhtes. Hoitavaks n\u00e4iteks olid 2006. aastal 1. faasi kliinilised uuringud T-raku kostimulatoorse retseptori CD28 vastaste antikehadega, mis tekitasid eluohtliku seisundi k\u00f5igil katsealustel seoses \u201ets\u00fctokiinide tormiga\u201c.<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rgistavad antikehad<\/strong> avaldavad oma toimet l\u00e4bi spetsiifilise seondumise kasvajarakkudega v\u00f5i immuunrakkudega, rakendades antikeha Fc regiooni kaudu immuunefektormehhanisme v\u00f5i antikehaga konjugeeritud ts\u00fctotoksilise \u00fchendi m\u00f5ju vastavate rakkude h\u00e4vitamiseks v\u00f5i eemaldamiseks. Sellise toimemehhanismiga on enamus\u00a0 kasvajavastastest antikehadest.<\/p>\n<p>Terapeutilistel antikehadel nagu antikehadel \u00fcldse v\u00f5ib olla samaaegselt mitmeid erinevaid toimemehhanisme. N\u00e4iteks antikehad epidermaalse kasvufaktori retseptori (<em>EGFR<\/em>) vastu pidurdavad kasvajarakkude jagunemist kasvufaktori seondumise takistamise t\u00f5ttu aga aktiveerivad ka immuunmehhanisme kasvajarakke h\u00e4vitama.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"457\" height=\"370\" class=\"alignnone wp-image-33 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"ak5.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/ak5.png\" alt=\"ak5.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/ak5.png 457w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/ak5-300x243.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 457px) 100vw, 457px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Joonis:\u00a0Terapeutiliste antikehade toimemehhanismid \u00a0<\/em>(kohandatud: Glennie ja Johnson 2000, Immunol Today 21 (8): 403\u201310).<em>\u00a0<\/em><\/p>\n<div id=\"accordion\" class=\"accordion\">\n<p class=\"p1\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ff8ef3eb235-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ff8ef3eb235-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ff8ef3eb235-collapse\">Millise toimemehhanismiga terapeutilisi antikehi v\u00f5iks kasutada IgE-vahendatud allergiliste haiguste ravis?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ff8ef3eb235-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ff8ef3eb235-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Kuna IgE Fc-retseptorite ristsidumine nuumrakkude pinnal vabastab kahjustavaid \u00fchendeid, tasub kaaluda blokeerivate antikehade arendamist IgE Fc-regiooni v\u00f5i Fc\u03b5R vastu.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Peamisteks haiguste gruppideks, kus terapeutilisi antikehi kasutatakse on pahaloomulised kasvajad ja immuunhaigused. Sellest l\u00e4htuvalt on terapeutiliste antikehade soovitud toimeteks kasvajarakkude h\u00e4vitamine v\u00e4hkkasvajate korral v\u00f5i immuunvastuse reguleerimine (pidurdamine) immuunhaiguste korral. L\u00e4htudes sihtm\u00e4rkantigeenist, v\u00f5ib terapeutilisi antikehi jagada: Rakkude pinnaretseptorite ja nende ligandide &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":280,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-14","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/280"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":112,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions\/112"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}