{"id":10,"date":"2024-04-03T23:11:00","date_gmt":"2024-04-03T20:11:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/2312-teised-antikehade-kuvameetodid\/"},"modified":"2024-04-03T23:11:04","modified_gmt":"2024-04-03T20:11:04","slug":"2312-teised-antikehade-kuvameetodid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/2312-teised-antikehade-kuvameetodid\/","title":{"rendered":"2.3.1.2. Teised antikehade kuvameetodid"},"content":{"rendered":"<p>Kasutusele on v\u00f5etud ka teisi antikeha-raamatukogude kuvameetodeid terapeutiliste antikehade selektsiooniks ja arendamiseks. Rakulistest kuvameetoditest on tuntuim\u00a0<strong style=\"line-height: 1.6em\">p\u00e4rmkuva<\/strong>\u00a0meetod (1997), kus antikeha fragment kuvatakse liitvalgu koosseisus p\u00e4rmseene\u00a0<em style=\"line-height: 1.6em\">Saccharomyces cerevisiae<\/em>\u00a0pinnal. Tavaliselt on m\u00e4rgistatud antigeen lahuses ning seondub antikeha fragmentidega p\u00e4rmiraku pinnal. Seej\u00e4rel selekteeritakse m\u00e4rgistatud p\u00e4rmirakud magnetsorteri v\u00f5i fluorestsents-aktiveeritud rakusorteri abil. Meetodi eeliseks on antikehade ekspressiooni ja selektsiooni parem kvantiteeritavus (saab hinnata antikehade afiinsust juba selektsiooni k\u00e4igus), piiravaks on raamatukogu suurus (10<sup><span>7<\/span><\/sup>\u201310<sup><span>9<\/span><\/sup>). Arendatud on ka antikeha-raamatukogude kuvamist imetajarakkudel, v\u00f5imaldades loomulikku keskkonda antikehade moodustumiseks ja modifikatsioonideks.<\/p>\n<p>Rakuvabadest antikeha-raamatukogu kuvameetoditest on enam kasutust leidnud\u00a0<strong>ribosoomkuva<\/strong> (1997) ja mRNA-kuva meetodid. Ribosoomkuva korral moodustub rakuvabas s\u00fcsteemis kompleks antikeha fragmendi, seda transleeriva mRNA ja ribosoomi vahel, mida saab kasutada selektsiooniks sihtm\u00e4rkantigeeni suhtes.\u00a0 Rakuvabad kuvameetodid v\u00f5imaldavad suurte antikeha-raamatukogude s\u00f5elumist, kuna ei s\u00f5ltu rakkude transformatsiooni piiratusest. Samuti on need meetodid sobivad antikeha kandidaatide biof\u00fc\u00fcsikaliste omaduste muutmiseks\u00a0<em>in vitro<\/em>\u00a0mutageneesi abil.<\/p>\n<p>Antikeha-raamatukogudest sihtm\u00e4rkantigeenide vastu selekteeritud antikehade seondumisafiinsust v\u00e4ljendav dissotsiatsioonikonstant <em>K<\/em><sub>D<\/sub> on tavaliselt vahemikus 10<sup>-7<\/sup>\u201310<sup>-9<\/sup> M (mida v\u00e4iksem konstant, seda suurem afiinsus) ning on korrelatsioonis antikeha-raamatukogu suurusega (mida suurem raamatukogu, seda k\u00f5rgem antikeha seondumisafiinsus). Sobiva antikeha kandidaadi afiinsust on v\u00f5imalik t\u00f5sta insenergeneetiliste meetoditega <em>in vitro, <\/em>viies sisse aminohapete asendusi\/lisandusi varieeruvas domeenis ja selekteerides muteeritud antikehi seondumise alusel. Eelisena h\u00fcbridoomi meetodi ees v\u00f5imaldab antikeha-raamatukogude kasutamine antikehade selektsiooni sihtm\u00e4rkide suhtes, mis on toksilised <em>in vivo<\/em> antikehade tekitamiseks (m\u00fcrgid, toksiinid, ravimid).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kasutusele on v\u00f5etud ka teisi antikeha-raamatukogude kuvameetodeid terapeutiliste antikehade selektsiooniks ja arendamiseks. Rakulistest kuvameetoditest on tuntuim\u00a0p\u00e4rmkuva\u00a0meetod (1997), kus antikeha fragment kuvatakse liitvalgu koosseisus p\u00e4rmseene\u00a0Saccharomyces cerevisiae\u00a0pinnal. Tavaliselt on m\u00e4rgistatud antigeen lahuses ning seondub antikeha fragmentidega p\u00e4rmiraku pinnal. Seej\u00e4rel selekteeritakse m\u00e4rgistatud p\u00e4rmirakud &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":280,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/280"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":66,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/66"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/antikehad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}