{"id":3,"date":"2024-04-04T07:07:10","date_gmt":"2024-04-04T04:07:10","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmeotsing\/avaandmete-otsing\/"},"modified":"2024-04-04T07:07:19","modified_gmt":"2024-04-04T04:07:19","slug":"avaandmete-otsing","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmeotsing\/avaandmete-otsing\/","title":{"rendered":"Avaandmete otsing"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<strong>Kust ja kuidas avaandmeid otsida, s\u00f5ltub v\u00e4ga palju kasutajast, tema erialast ja infovajadusest. Andmeotsingu aluseks on teadlase poolt avaldatud standardsed metaandmed<\/strong>.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tSarnaselt otsingule artikliandmebaasides on andmeregistrites\u00a0v\u00f5imalik otsida andmekogu autori, pealkirja ja v\u00f5tmes\u00f5nade j\u00e4rgi.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tLisaks nendele tunnustele on andmekogude puhul v\u00e4ga oluline ka andmet\u00fc\u00fcp:\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Astronoom<\/strong> vajab pikaajaliste vaatluste andmeid, mis instrumentidest otse erialases repositooriumis salvestatakse, andmed on\u00a0<strong>d\u00fcnaamilised ja suuremahulised<\/strong>.<br><strong>Tehisintellekti arendajatel<\/strong> on masin\u00f5ppeks vaja\u00a0<strong>suurandmeid<\/strong>.<br><strong>Meditsiinis <\/strong>vajatakse n\u00e4iteks\u00a0<strong>piltdiagnostika faile ja 3D\u00a0pilte<\/strong>, r\u00e4\u00e4kimata patsientide <strong>terviseandmetest<\/strong>.<br><strong>Arheoloogias<\/strong> pakuvad huvi\u00a0<strong>v\u00e4lit\u00f6\u00f6de p\u00e4evikud, fotod, artefaktid;\u00a0sotsiaalteadustes\u00a0k\u00fcsimustikud, k\u00fcsitlusandmed, intervjuud, videomaterjal.<\/strong><br><strong>Humanitaarias<\/strong> on sageli teadust\u00f6\u00f6 aluseks varem avaldatud\u00a0<strong>publikatsioonid ja k\u00e4sikirjad<\/strong>.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00dche teadusprojekti k\u00e4igus kogutakse enamasti mitut t\u00fc\u00fcpi andmeid. N\u00e4iteks uurides orkaane, on andmet\u00fc\u00fcpideks\u00a0videod, pildid, asukohaandmed, tabelid m\u00f5\u00f5tmistulemustega jne.\u00a0\n<\/p>\n<h2>\n\tMetaandmed<br>\n<\/h2>\n<blockquote>\n<p>\n\t\tMetaandmed on andmed andmete kohta.<br>Metaandmed annavad teadusandmetele konteksti ja v\u00f5imaldavad tuvastada andmete p\u00e4ritolu.\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\n\tMetaandmeid on mitut t\u00fc\u00fcpi, kuid otsingu seisukohast on k\u00f5ige olulisemad juba eelpool nimetatud <strong>andmekogu kirjeldavad e\u00a0bibliograafilised metaandmed<\/strong>:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tautor\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tpealkiri\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tv\u00f5tmes\u00f5nad\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tavaldamise aasta.\u00a0\u00a0\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tKui nende tunnuste p\u00f5hjal on leitud huvipakkuv andmekogu, tuleks s\u00fcveneda <strong>tehnilistesse metaandmetesse<\/strong>:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tandmet\u00fc\u00fcbid\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tfailide mahud\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkuidas on failid organiseeritud\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkas on kr\u00fcpteeritud faile\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tmillist tarkvara on kasutatud\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>Administratiivsed metaandmed<\/strong> annavad infot selle kohta, kas ja kuidas saab leitud andmekogu taaskasutada v\u00f5i kelle poole p\u00f6\u00f6rduda, kui on vaja taotleda juurdep\u00e4\u00e4su\u00f5igusi:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tprojekt ja vastutavad t\u00e4itjad\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkes on andmete omanik\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tlitsentsid\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tjuurdep\u00e4\u00e4supiirangud\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tembargoperiood\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkontaktandmed\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>Iga andmekoguga kaasneb\u00a0tekstifail, README.txt, kus on\u00a0andmekogu\u00a0loomulikus keeles kirjeldatud<\/strong>. Paljuski kordab see fail metaandmeid, kuid l\u00e4heb andmekirjeldustes s\u00fcgavamale, eesm\u00e4rgiga teha oma andmekogu teistele teadlastele m\u00f5istetavaks. Seal v\u00f5ib olla selgitatud failide nimetamise p\u00f5him\u00f5tteid, failide omavahelisi\u00a0seosed, kodeeringuid, erilisi\u00a0failivormingud.\u00a0<br>Teiseks on\u00a0README.txt failis t\u00e4helepanu osutatud\u00a0uurimismeetoditele ning kasutatud riist- ja tarkvarale, instrumentidele ning nende spetsifikatsioonidele, ikka sel eesm\u00e4rgil, et uuringut oleks v\u00f5imalik korrata.\u00a0<br>T\u00e4psemalt kirjeldatakse\u00a0andmete pikaajalist s\u00e4ilitamist\u00a0ja jagamist, eriti juhul, kui andmeid mingil p\u00f5hjusel ei saa jagada v\u00f5i on kehtestatud juurdep\u00e4\u00e4supiirangud.\u00a0<br>Failis peaks olema nimetatud k\u00f5ik kasutatud standardid (andmestandardid, metaandmete standardid, turvastandardid jne).\n<\/p>\n<p>\n\tMetaandmete p\u00f5hjal saab otsustada, kas on tegemist FAIR andmetega, kas need on inimesele m\u00f5istetavad ja samas masinloetavad.\u00a0<br>Sellise infoga varustatuna saab otsustada, kas leitud andmekogu v\u00f5ib osutuda vajalikuks ning alles siis hakata andmeid alla laadima.\u00a0<\/p>\n<p><strong>Metaandmete standardid\u00a0<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Metaandmed on oma olemuselt struktureeritud masinloetav informatsioon ja sellist infot on lihtne standardiseerida ning arvuti abil t\u00f6\u00f6delda, see ongi otsingumootori toimimise aluseks. Mida rohkem on \u00fche andmekogu kohta metaandmeid, seda lihtsam on andmekogu leida ja m\u00f5ista.<\/strong>\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tTulenevalt asjaolust, et eri teadusvaldkondade\u00a0andmed on v\u00e4ga erinevad, vajatakse nede kirjeldamiseks ka erinevaid tunnuseid.<br>Toome n\u00e4iteks foneetikauuringud. Andmeteks on konkreetse keele k\u00f5nelejaga tehtud helisalvestised, mida saab hiljem paljudest aspektidest uurida. Sellise andmestiku metaandmeteks on lisaks sisulistele metaandmetele (keel, murre, dialekt, mille h\u00e4\u00e4likuid uuritakse) ka\u00a0\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tinfo k\u00f5neleja kohta (sugu, vanus, elukoht, p\u00e4ritolu, sotsiaalne staatus, tervislik seisund)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tinfo salvestustingimuste kohta (ilm, taustam\u00fcra, segavad asjaolud)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttehniline info (salvestusseadmed, tarkvara, kvaliteedin\u00e4itajad)\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tMetaandmete p\u00f5hjal v\u00f5ib n\u00e4iteks etnoloog otsustada, et ka tema uuringus on need andmed kasulikud.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tSellised valdkonnaspetsiifilised tunnused on kokku kogutud ja struktureeritud erialastes metaandmete standardides.\u00a0\n<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\tMetaandmete standard on loend andmeelementidest, mis v\u00f5imalikult t\u00e4pselt kirjeldavad \u00fche v\u00f5i teise eriala andmeid.\u00a0\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\n\tMitmed registrid v\u00f5imaldavad otsitulemuste piiramist metaandmete standardi j\u00e4rgi, selle t\u00f5ttu on hea olla kursis oma valdkonna metaandmete standarditega.\u00a0<br>M\u00f5ned n\u00e4ited metaandmete standarditest:\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<a data-url=\"http:\/\/www.ddialliance.org\/\" href=\"http:\/\/www.ddialliance.org\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">DDI \u2013 Data Documentation Initiative<\/a>: palju kasutatav standard sotsiaal- ja majandusteadustes<br><a data-url=\"http:\/\/www.spase-group.org\/data\/\" href=\"http:\/\/www.spase-group.org\/data\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">SPASE Data Model<\/a>: kosmosef\u00fc\u00fcsika<br><a data-url=\"http:\/\/fged.org\/projects\/miame\/\" href=\"http:\/\/fged.org\/projects\/miame\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">MIAME\u00a0standard<\/a>: DNA mikrokiip-tehnoloogia<br><a data-url=\"https:\/\/www.historicengland.org.uk\/images-books\/publications\/midas-heritage\/\" href=\"https:\/\/www.historicengland.org.uk\/images-books\/publications\/midas-heritage\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">MIDAS-Heritage<\/a>: kultuurip\u00e4randi objektide standard (ehitised, leiukohad, laevavrakid, pargid, aiad, artefaktid)\n<\/p>\n<p>\n\tErialaste standardite k\u00f5rval on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ka \u00fcldisemaid standardeid, mis rahuldavad v\u00e4ga paljude kasutajate vajadusi.\u00a0<br>T\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige tuntum neist on <a data-url=\"http:\/\/dublincore.org\/groups\/tools\/\" href=\"http:\/\/dublincore.org\/groups\/tools\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Dublin Core standard<\/a>, mida on lihtne m\u00f5ista ja infos\u00fcsteemides rakendada. Dublin Core standardit kasutab ka T\u00dc raamatukogu hallatav andmerepositoorium DataDOI, olgu n\u00e4iteks \u00fche andmekogu metaandmed:\u00a0<a data-url=\"http:\/\/dx.doi.org\/10.23673\/re-272\" href=\"http:\/\/dx.doi.org\/10.23673\/re-272\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">http:\/\/dx.doi.org\/10.23673\/re-272<\/a>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"808\" height=\"774\" class=\"alignnone wp-image-15\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/480\/capture3.png\" title=\"capture3.png\" alt=\"metaandmed\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/480\/capture3.png 808w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/480\/capture3-300x287.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/480\/capture3-768x736.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 808px) 100vw, 808px\">\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h2>\n\t<br>Kust v\u00f5ib andmeid leida<br>\n<\/h2>\n<p>\n\t<strong>K\u00f5igepealt tuleks l\u00e4bi m\u00f5elda, kust ja kuidas andmeid otsida, kavandada strateegia. <\/strong>Teadusandmeteni j\u00f5udmiseks on mitu teed, tuleb osata neid \u00e4ra tunda ja kasutada. \u00dcldiselt on andmed antud pikaajalisele s\u00e4ilitamisele andmerepositooriumidesse ja neid vaatame eraldi. Lisaks otsingule repositooriumides\u00a0ja andmete registrites v\u00f5ib leida infot andmete kohta ka teadusajakirjadest.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Andmed koos artikliga<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tKuna paljud teadust rahastavad organisatsioonid ja teaduskirjastused\u00a0n\u00f5uavad, et artikliga koos avaldataks ka selle alusandmed, siis k\u00f5ige lihtsam ongi alati\u00a0<strong>uurida, kas artikli juures on kohe olemas\u00a0v\u00f5i on lingitud ka andmed.\u00a0<\/strong>Linkimiseks kasutatakse artikli ja andmete p\u00fcsiidentifikaatorit, mis viib otse andmete juurde.\u00a0<br>Andmed, meetodid ja kood v\u00f5ivad olla leitavad artikli juures kui t\u00e4iendav materjal (<em>supplemental material, supporting information<\/em>) v\u00f5i siis selges\u00f5naliselt <em>Data and code availability <\/em>rubriigist.<br>Mitmed teaduskirjastused n\u00f5uavad koos artikliga ka \u201eandmete k\u00e4ttesaadavuse avaldust\u201c (<em>Data Availability Statement, DAS<\/em>), olgu n\u00e4iteks Taylor&amp;Francis kirjastuse n\u00f5ue: A data availability statement (also sometimes called a \u2018data access statement\u2019) tells the reader where the data associated with a paper is available, and under what conditions the data can be accessed. They also include links (where applicable) to the data set.\n<\/p>\n<p>\n\tOlgu siinkohal n\u00e4ide ajakirjast PLoS ONE:\u00a0<a data-url=\"https:\/\/doi.org\/10.1371\/journal.pone.0230416\" href=\"https:\/\/doi.org\/10.1371\/journal.pone.0230416\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/doi.org\/10.1371\/journal.pone.0230416<\/a>\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" align=\"center\" border=\"1\" cellpadding=\"1\" cellspacing=\"1\" style=\"width: 1000px\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"876\" height=\"641\" class=\"alignnone wp-image-16\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/480\/capture4.png\" title=\"capture4.png\" alt=\"PLOS ONE\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/480\/capture4.png 876w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/480\/capture4-300x220.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/480\/capture4-768x562.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 876px) 100vw, 876px\">\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"639\" height=\"348\" class=\"alignnone wp-image-17\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/480\/capture5.png\" title=\"capture5.png\" alt=\"citation\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/480\/capture5.png 639w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/480\/capture5-300x163.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 639px) 100vw, 639px\">\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Andmeajakirjad<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Andmeajakirjad avaldavad eelretsenseeritud andmeartikleid<\/strong>, st. artikleid, mis k\u00e4sitlevad andmeid, kuid mitte nende anal\u00fc\u00fcsi tulemust. Selline artikli vorm annab teadlasele v\u00f5imaluse oma andmekogu p\u00f5hjalikumalt k\u00e4sitleda,\u00a0n\u00e4iteks selgitada andmete kogumise meetodeid. Andmeartiklist on kindlasti palju kasu teadlastele, kes sooviksid neid andmeid kasutada, aga ka artikli avaldanud teadlasele endale, sest tsiteeringute arv suureneb. Andmeajakirju on paljudel erialadel, n\u00e4iteks:\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<a data-url=\"https:\/\/www.nature.com\/sdata\/\" href=\"https:\/\/www.nature.com\/sdata\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Nature Scientific Data<\/a><br><a data-url=\"https:\/\/bdj.pensoft.net\/\" href=\"https:\/\/bdj.pensoft.net\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Biodiversity Data Journal<\/a><br><a data-url=\"https:\/\/brill.com\/view\/journals\/rdj\/rdj-overview.xml\" href=\"https:\/\/brill.com\/view\/journals\/rdj\/rdj-overview.xml\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Research Data Journal for the Humanities and Social Sciences<\/a><br><a data-url=\"https:\/\/openarchaeologydata.metajnl.com\/\" href=\"https:\/\/openarchaeologydata.metajnl.com\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Journal of Open Archaeology Data (JOAD)<\/a><br><a data-url=\"https:\/\/openhealthdata.metajnl.com\/\" href=\"https:\/\/openhealthdata.metajnl.com\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Journal of Open Health Data<\/a><br>\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Andmerepositooriumid ja andmeregistrid vt. j\u00e4rgnevad \u00f5ppematerjalid<\/strong>\n<\/p>\n<h2>\n\t\u00a0<br>\n<\/h2>\n<h2>\n\tTulemuslik andmeotsing<br>\n<\/h2>\n<p>\n\t<strong>Kui otsing on viinud huvipakkuvate andmekogudeni, tuleb neid p\u00f5hjalikult uurida ja\u00a0hinnata andmekogu kvaliteeti ning taaskasutatavust.\u00a0<\/strong><br><strong>Selle juures on abiks README.txt fail ja k\u00f5ik metaandmed. <\/strong>Kui hakata nendesse s\u00fcvenema, v\u00f5ib praegu leida v\u00e4ga palju h\u00e4id ja halbu n\u00e4iteid.<br>Metaandmed peaksid andma nii palju infot, et andmeid alla laadida ei oleks vaja enne, kui olete t\u00e4iesti veendunud, et soovite neid t\u00e4psemalt uurida v\u00f5i kasutada.\n<\/p>\n<p>\n\tJ\u00e4rgnevas artiklis on antud m\u00f5ned\u00a0n\u00e4pun\u00e4ited tulemuslikuks andmeotsinguks, artikli avamisel saab igasse punkti s\u00fcveneda:\u00a0<br>Gregory K, Khalsa SJ, Michener WK, Psomopoulos FE, de Waard A, Wu M (2018) Eleven quick tips for finding research data. PLoS Comput Biol 14(4): e1006038.\u00a0<a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1371\/journal.pcbi.1006038\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/doi.org\/10.1371\/journal.pcbi.1006038<\/a>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tTip 1: Think about the data you need and why you need them.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tTip 2: Select the most appropriate resource.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tTip 3: Construct your query strategically.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tTip 4: Make the repository work for you.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tTip 5: Refine your search.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tTip 6: Assess data relevance and fitness -for -use.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tTip 7: Save your search and data- source details.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tTip 8: Look for data services, not just data.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tTip 9: Monitor the latest data.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tTip 10: Treat sensitive data responsibly.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tTip 11: Give back (cite and share data).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kust ja kuidas avaandmeid otsida, s\u00f5ltub v\u00e4ga palju kasutajast, tema erialast ja infovajadusest. Andmeotsingu aluseks on teadlase poolt avaldatud standardsed metaandmed.\u00a0 Sarnaselt otsingule artikliandmebaasides on andmeregistrites\u00a0v\u00f5imalik otsida andmekogu autori, pealkirja ja v\u00f5tmes\u00f5nade j\u00e4rgi.\u00a0 Lisaks nendele tunnustele on andmekogude puhul v\u00e4ga &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":78,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmeotsing\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmeotsing\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmeotsing\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmeotsing\/wp-json\/wp\/v2\/users\/78"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmeotsing\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmeotsing\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":39,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmeotsing\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/39"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmeotsing\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}