{"id":45,"date":"2024-04-04T04:36:12","date_gmt":"2024-04-04T01:36:12","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/avaandmete-otsing-ja-api-d\/"},"modified":"2026-09-22T11:28:53","modified_gmt":"2026-09-22T08:28:53","slug":"avaandmete-otsing-ja-api-d","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/avaandmete-otsing-ja-api-d\/","title":{"rendered":"Avaandmete otsing"},"content":{"rendered":"

Teadusandmete eluts\u00fckli viimane etapp on andmete taaskasutus, \u00fchtlasi on see uue uuringu esimene etapp. See\u00a0t\u00e4hendab, et juba kellegi poolt avaldatud andmed tuleb \u00fcles leida ning neid peab m\u00f5istma, et\u00a0oma t\u00f6\u00f6s kasutada. <\/strong>Kui leitakse masinloetavad FAIR andmed, saab need kohe oma s\u00fcsteemidega integreerida.<\/p>\n\n\n\n

Vaatame n\u00fc\u00fcd p\u00f5hjalikumalt, kuidas avaandmeid leida.\u00a0\u00a0
Kust ja kuidas avaandmeid otsida, s\u00f5ltub v\u00e4ga palju kasutajast, tema erialast ja infovajadusest. Andmeotsingu aluseks on teadlase poolt avaldatud standardsed metaandmed<\/strong>.
Sarnaselt otsingule artikliandmebaasides on andmeregistrites v\u00f5imalik otsida andmekogu autori, pealkirja ja v\u00f5tmes\u00f5nade j\u00e4rgi.
Lisaks nendele tunnustele on andmekogude puhul v\u00e4ga oluline ka andmet\u00fc\u00fcp:<\/p>\n\n\n\n

Astronoom vajab pikaajaliste vaatluste andmeid, mis instrumentidest otse erialases repositooriumis salvestatakse, andmed on d\u00fcnaamilised ja suuremahulised<\/strong>.
Tehisintellekti arendajatel on masin\u00f5ppeks vaja suurandmeid.<\/strong>
Meditsiinis vajatakse n\u00e4iteks piltdiagnostika faile ja 3D<\/strong> pilte<\/strong>, r\u00e4\u00e4kimata patsientide terviseandmetest<\/strong>.
Arheoloogias pakuvad huvi v\u00e4lit\u00f6\u00f6de p\u00e4evikud, fotod, artefaktid<\/strong> ja sotsiaalteadustes k\u00fcsimustikud, k\u00fcsitlusandmed, intervjuud, videomaterjal<\/strong>.
Humanitaarias on sageli teadust\u00f6\u00f6 aluseks varem avaldatud publikatsioonid ja k\u00e4sikirjad.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igepealt tuleks l\u00e4bi m\u00f5elda, kust ja kuidas andmeid otsida, kavandada strateegia<\/strong>. Teadusandmeteni j\u00f5udmiseks on mitu teed, tuleb osata neid \u00e4ra tunda ja kasutada. \u00dcldiselt on andmed antud pikaajalisele s\u00e4ilitamisele andmerepositooriumidesse ja neid vaatame eraldi. Lisaks otsingule repositooriumides ja andmete registrites v\u00f5ib leida infot andmete kohta ka teadusajakirjadest.<\/p>\n\n\n\n

Teadusartikkel koos alusandmetega<\/h3>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n\t1. K\u00f5ige lihtsam on alati uurida, kas artikliga koos on avaldatud v\u00f5i lingitud ka andmed<\/strong> ja sealt liikuda edasi repositooriumisse andmete allalaadimiseks, kui need osutuvad vajalikuks.\u00a0
Andmed, meetodid ja kood v\u00f5ivad olla leitavad artikli juures kui t\u00e4iendav materjal (supplemental material, supporting information<\/em>).\n<\/p>\n\n\n\n

\n\t2.\u00a0Andmete avaldamine on siiski suhteliselt hiljutine praktika, seega vanemate artiklite puhul ei pruugi andmed olla k\u00e4ttesaadavad ega ei r\u00e4\u00e4gitagi alusandmetest, k\u00e4sitletakse vaid anal\u00fc\u00fcsitud andmeid ja tulemusi.\u00a0
Sel juhul on v\u00f5imalik kasutada teadlaste v\u00f5rgustikke ning p\u00f6\u00f6rduda autorite poole otse, k\u00fcsides andmeid<\/strong>. Mitmed uuringud on n\u00e4idanud, et teadlased ammu jagavad oma andmeid k\u00fcllaltki meelsasti, kuid teavad, et need ei ole piisavalt h\u00e4sti korrastatud, seega ei taha avalikult v\u00e4lja panna.\n<\/p>\n\n\n\n

\n\t3. Andmerepositooriumid.<\/strong> Eelnevas \u00f5ppematerjalis k\u00e4sitlesime repositooriume kui andmehoidlaid, kus oma teadusandmeid pikaajaliselt s\u00e4ilitada.
Selles teemas vaatame\u00a0repositooriume kui avaandmete allikaid<\/strong>.\u00a0\n<\/p>\n\n\n\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n\n\n\n

\n\t\u00a0
\n<\/h3>\n\n\n\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadusandmete eluts\u00fckli viimane etapp on andmete taaskasutus, \u00fchtlasi on see uue uuringu esimene etapp. See\u00a0t\u00e4hendab, et juba kellegi poolt avaldatud andmed tuleb \u00fcles leida ning neid peab m\u00f5istma, et\u00a0oma t\u00f6\u00f6s kasutada. Kui leitakse masinloetavad FAIR andmed, saab need kohe oma …<\/p>\n","protected":false},"author":78,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-45","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/78"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":643,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45\/revisions\/643"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}