{"id":38,"date":"2024-04-04T04:36:11","date_gmt":"2024-04-04T01:36:11","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/avatud-juurdepaas-teadusartiklitele\/"},"modified":"2026-02-27T15:36:11","modified_gmt":"2026-02-27T13:36:11","slug":"avatud-juurdepaas-teadusartiklitele","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/avatud-juurdepaas-teadusartiklitele\/","title":{"rendered":"Avatud juurdep\u00e4\u00e4s teadusartiklitele"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\">K\u00f5ige \u00fcldisemalt t\u00e4hendab avatud juurdep\u00e4\u00e4s seda, et teadusartiklid on Internetis\u00a0k\u00f5ikidele inimestele tasuta k\u00e4ttesaadavad.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">T\u00e4psem definitsioon siiski r\u00f5hutab, et lisaks vabalt lugemisele v\u00f5imaldab t\u00e4ielik avatud juurdep\u00e4\u00e4s ka tekstikaevet, st\u00a0on vastavate selgete litsentsidega varustatud:<\/p>\n<blockquote>\n<p style=\"text-align: justify;\">Avatud juurdep\u00e4\u00e4su all m\u00f5eldakse tasuta veebis k\u00e4ttesaadavaid teadusartikleid, mille litsents lubab ka tekstikaevet.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p style=\"text-align: justify;\">Avatud juurdep\u00e4\u00e4su n\u00f5ue oli \u00fcldse esimene p\u00e4\u00e4suke avatud teaduse maailmas, sest leiti, et maksumaksja raha eest avaldatud teadustulemused peaksid olema k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavad, et nende lugemise eest ei peaks teist korda maksma. Praegu maksumaksja tellib teadlastelt uuringuid (grantide rahastamine) ja siis peab maksma nende uuringute tulemuste lugemise eest (teadusajakirjade tellimine). Paljudes riikides \u00fcle maailma ei ole teadusajakirjade tellimine rahapuudusel \u00fcldse v\u00f5imalik.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p style=\"text-align: justify;\">Avatud juurdep\u00e4\u00e4su liikumine sai alguse 2002. aastal\u00a0Budapestis, mis on tuntud kui <a href=\"https:\/\/www.budapestopenaccessinitiative.org\/read\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Budapest Open Access Initiative.<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Avatud juurdep\u00e4\u00e4s<\/strong> on selles dokumendis defineeritud j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px; text-align: justify;\"><em>By \u201c<strong>open access<\/strong>\u201d we mean its free availability on the public internet, permitting any users to read, download, copy, distribute, print, search, or link to the full texts of these articles, crawl them for indexing, pass them as data to software, or use them for any other lawful purpose, without financial, legal, or technical barriers other than those inseparable from gaining access to the internet itself. The only constraint on reproduction and distribution, and the only role for copyright in this domain, should be to give authors control over the integrity of their work and the right to be properly acknowledged and cited.<\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Dokumendis p\u00fcstitati eesm\u00e4rk, et\u00a0eelretsenseeritud teadusartiklitele oleks avatud juurdep\u00e4\u00e4s kahel viisil:<\/p>\n<ul>\n<li style=\"text-align: justify;\">Isearhiveerimine repositooriumis<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\">Avatud juurdep\u00e4\u00e4suga ajakirjas<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: justify;\">Teadusartiklitele avatud juurdep\u00e4\u00e4su v\u00f5imaldamine on \u00f5iglane ja toetab kogu maailma teadlasi globaalprobleemide lahendamisel. Juuresolev n\u00e4ide ilmestab fakti, et v\u00e4ga paljudele teadusinstituutidele ei ole kaasaegsed tulemused oftalmoloogias k\u00e4ttesaadavad, sest nendel ei ole raha teadusajakirjade tellimiseks. Avaldades oma artikleid avatud juurdep\u00e4\u00e4suga, saavad arenenud ja j\u00f5ukamad riigid rohkem panustada kogu maailma terviseprobleemide lahendamisse.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1209\" height=\"756\" class=\"alignnone wp-image-106\" title=\"oa_full_text.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/oa_full_text.png\" alt=\"Worldwide inequality\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/oa_full_text.png 1209w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/oa_full_text-300x188.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/oa_full_text-1024x640.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/oa_full_text-768x480.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1209px) 100vw, 1209px\">Allikas:\u00a0Boudry C, et al.,\u00a02019.\u00a0Worldwide inequality in access to full text scientific articles: the example of ophthalmology.\u00a0PeerJ\u00a07:e7850\u00a0<a href=\"https:\/\/doi.org\/10.7717\/peerj.7850\">https:\/\/doi.org\/10.7717\/peerj.7850<\/a><\/p>\n<h3 style=\"text-align: justify;\">Avatud juurdep\u00e4\u00e4su teed<\/h3>\n<p style=\"text-align: justify;\">Avatud juurdep\u00e4\u00e4suga avaldamisel eristatakse peamiselt kolme teed:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background-color: #ffffff;\"><strong><span style=\"color: #008000;\">Roheline<\/span> avatud juurdep\u00e4\u00e4s ehk isearhiveerimine<\/strong> (<\/span><em><span style=\"background-color: #ffffff;\">self-archiving, green open access<\/span><\/em><span style=\"background-color: #ffffff;\">): autor ise arhiveerib oma teadusajakirjas avaldatud artikli m\u00f5nes erialases v\u00f5i institutsionaalses repositooriumis, mille kaudu see saab k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavaks. Autor ei maksa artikli avaldamise eest tasu, kuid ajakirja n\u00f5udel v\u00f5ib kehtima hakata embargoperiood, st. <strong>artikkel ei ole vabalt k\u00e4ttesaadav otsekohe p\u00e4rast ilmumist<\/strong>.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background-color: #ffffff;\"><strong><span style=\"color: #ffd700;\">Kuldne<\/span> avatud juurdep\u00e4\u00e4s<\/strong>\u00a0\u00a0(<\/span><em><span style=\"background-color: #ffffff;\">open access publishing, gold open access<\/span><\/em><span style=\"background-color: #ffffff;\">): <strong>artikkel avaldatakse teadusajakirjas tasu eest<\/strong> (APC-Article Processing Charge) ning <strong>tehakse lugejatele kohe k\u00e4ttesaadavaks.<\/strong> Sellise \u00e4rimudeliga teadusajakirjad nimetavad end avatud juurdep\u00e4\u00e4suga ajakirjadeks ning peavad olema registreeritud portaalis Directory of Open Access Journals (<\/span><a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"https:\/\/doaj.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"background-color: #ffffff;\">DOAJ<\/span><\/a><span style=\"background-color: #ffffff;\">). Kirjastamiskulud peaks kandma grantidest, taotlema toetust erialaliitudelt v\u00f5i muudelt rahastajatelt.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background-color: #ffffff;\"><strong><span style=\"color: #ff8c00;\">H\u00fcbriidne<\/span> avatud juurdep\u00e4\u00e4s<\/strong> (<\/span><em><span style=\"background-color: #ffffff;\">hybride open access<\/span><\/em><span style=\"background-color: #ffffff;\">): <strong>kohene avatud juurdep\u00e4\u00e4s tellitavates ajakirjades olevatele artiklitele<\/strong>. Selleks peab teadlane maksma APC. See on teadlase seisukohats k\u00f5ige kahjulikum \u00e4rimudel, sest olulise ajakirja tellimise eest tuleb maksta nagunii (tellib ja maksab raamatukogu teadlaste ettepanekuid arvestades), kuid teadlaselt endalt n\u00f5utakse veel artikli avaldamise tasu lisaks.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Artikli t\u00f6\u00f6tlemise tasu on k\u00fcllaltki suur, keskmiselt 2000-3000 eurot \u00fche artikli kohta. N\u00e4iteks olgu toodud ajakiraja <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/openresearch\/publishing-with-npg\/nature-journals\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Nature APC-d.\u00a0<\/a><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"637\" height=\"477\" class=\"alignnone wp-image-100\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: justify;\" title=\"oa_publishing.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/oa_publishing.png\" alt=\"oa_publishing.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/oa_publishing.png 637w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/oa_publishing-300x225.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 637px) 100vw, 637px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"http:\/\/wolfie.library.stonybrook.edu\/members\/dachase\/buddyblog\/my-posts\/13176\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Allikas<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Avatud juurdep\u00e4\u00e4suga avaldamisele m\u00f5eldes tuleks p\u00f6\u00f6rduda andmebaasi <a href=\"https:\/\/openpolicyfinder.jisc.ac.uk\/\">Jisc Open Policy Finder<\/a> poole.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">See andmebaas koondab infot rohkem kui 22 000 eelretsenseeritud ajakirja kohta, h\u00f5lmates teemasid nagu\u00a0avatud juurdep\u00e4\u00e4su poliitika, isearhiveerimise v\u00f5imalused, litsentsitingimused jm.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kuna avatud juurdep\u00e4\u00e4suga ajakirjade maastik on \u00e4\u00e4rmiselt kirju ning neid tekib iga p\u00e4ev juurde, on \u00e4\u00e4rmiselt oluline v\u00e4ltida avaldamist r\u00e4mpsajakirjades. Heaks t\u00f6\u00f6vahendiks ja n\u00f5uandjaks on veebileht <a href=\"https:\/\/thinkchecksubmit.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Think.Check.Submit<\/a>, mille taga seisavad tunnustatud organisatsioonid.\u00a0Abiks on ka n\u00f5uanded <a href=\"https:\/\/www.authoraid.info\/en\/news\/details\/1310\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">AuthorAid<\/a> veebilehelt.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"624\" height=\"133\" class=\"alignnone wp-image-101\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: justify;\" title=\"thinkchecksubmit.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/thinkchecksubmit.png\" alt=\"thinkchecksubmit.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/thinkchecksubmit.png 624w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/thinkchecksubmit-300x64.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 624px) 100vw, 624px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><strong><span style=\"background-color: #ff8c00;\">Lisalugemist:\u00a0<\/span><\/strong>Juuresolevas artiklis on veel h\u00e4id n\u00f5uandeid, kuidas tunda \u00e4ra r\u00e4mpsajakirju.<br>\nShen, C. and Shah, L.,<strong> 2023<\/strong>. Predatory publishing practices: what researchers should know before submitting their manuscript. Insights: the UKSG journal, 36(1), p.19<br>\nDOI: <a title=\"\" href=\"https:\/\/doi.org\/10.1629\/uksg.631\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/doi.org\/10.1629\/uksg.631\">https:\/\/doi.org\/10.1629\/uksg.631<\/a><br>\nTehisintellekti v\u00f5imaluste kasutamine on on turule toonud \u201cartiklivabrikud\u201d (paper mills), mis m\u00fc\u00fcvad teadlastele valmis kirjutatud ja v\u00f5ltsitud andmetega artikleid. Selliste artiklite tuvastamisest r\u00e4\u00e4gib juuresolev artikkel:<br>\nMelchor, S. (2026). Five ways to spot when a paper is a fraud. Nature, 650(8103), 1066\u20131067.\u00a0<a id=\"anchor-dd8d0a3d-1867-9ac2-4408-98a955396f47\" title=\"https:\/\/doi.org\/10.1038\/d41586-026-00569-x\" href=\"https:\/\/doi.org\/10.1038\/d41586-026-00569-x\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\" data-auth=\"NotApplicable\" data-linkindex=\"0\">https:\/\/doi.org\/10.1038\/d41586-026-00569-x<\/a><\/p>\n<p>Kuna avatud juurdep\u00e4\u00e4su eestikeelne terminioloogia ei ole v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud, tuleks m\u00f5istete sisust arusaamiseks kasutada ingliskeelseid s\u00f5naseletusi:<br>\n<a href=\"https:\/\/repository.ifla.org\/handle\/20.500.14598\/3272\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">IFLA Open Access Vocabulary<\/a>.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Lisaks eelnimetatud avatud juurdep\u00e4\u00e4sut\u00fc\u00fcpidele v\u00f5ib kohata veel m\u00f5istet <strong><span style=\"color: #b22222;\">pronksine<\/span><\/strong><span style=\"background-color: #ffffff;\"><strong> avatud juurdep\u00e4\u00e4s<\/strong> (Bronze OA), mis t\u00e4hendab, et\u00a0artikkel on k\u00fcll kirjastaja poolt avalikuks tehtud, kuid litsentseerimata.\u00a0Seega\u00a0<strong>vabalt loetav, kuid tekstikaevet teha ei saa.<\/strong>\u00a0<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Teadlasi huvitab t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige enam, kui palju on tsiteeritud avatud juurdep\u00e4\u00e4suga artikleid v\u00f5rreldes tellitavates ajakirjades ilmunud artiklitega. Selle kohta on mitmeid uuringuid.\u00a0Siinkohal olgu toodud tulemused avatud juurdep\u00e4\u00e4suga artiklist:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Piwowar H, Priem J, Larivi\u00e8re V, Alperin JP, Matthias L, Norlander B, Farley A, West J, Haustein S.\u00a0(2018)\u00a0The state of OA: a large-scale analysis of the prevalence and impact of Open Access articles.\u00a0<em>PeerJ<\/em>\u00a06:e4375\u00a0<a href=\"https:\/\/doi.org\/10.7717\/peerj.4375\">https:\/\/doi.org\/10.7717\/peerj.4375<\/a><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"614\" height=\"522\" class=\"alignnone wp-image-102\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: justify;\" title=\"tsiteeringud.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/tsiteeringud.png\" alt=\"tsiteeringud.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/tsiteeringud.png 614w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/tsiteeringud-300x255.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 614px) 100vw, 614px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Huvitav on n\u00e4ha, millised on suuremate ning\u00a0tuntumate kirjastajate avatud juurdep\u00e4\u00e4su t\u00fc\u00fcbid ja suhe:<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"620\" height=\"434\" class=\"alignnone wp-image-103\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: justify;\" title=\"kirjastused.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/kirjastused.png\" alt=\"kirjastused.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/kirjastused.png 620w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/kirjastused-300x210.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 620px) 100vw, 620px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ning milliste erialade teadlased avaldavad oma artikleid avatud juurdep\u00e4\u00e4suga:<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"621\" height=\"406\" class=\"alignnone wp-image-104\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: justify;\" title=\"erialad.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/erialad.png\" alt=\"erialad.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/erialad.png 621w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/erialad-300x196.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 621px) 100vw, 621px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Biomeditsiini ajakirja kirjastaja vaatepunkt:<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<h3 style=\"text-align: justify;\">Preprindid<\/h3>\n<p style=\"text-align: justify;\">On veel \u00fcks seaduslik v\u00f5imalus oma artikkel avatud juurdep\u00e4\u00e4suga k\u00e4ttesaadavaks teha ja samal ajal avaldada artikkel k\u00f5rge m\u00f5jufaktoriga ajakirjas.\u00a0Nimelt s\u00e4ilitamine preprintide arhiivides.<\/p>\n<blockquote>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sherpa_ROMEO defineerib preprinti kui akadeemilise artikli mustandit, esimest versiooni, mis ei ole veel esitatud ajakirjale eksperthinnangu saamiseks.\u00a0Samuti loetakse sinna hulka konverentsiettekanded ja aruanded.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p style=\"text-align: justify;\">N\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/www.elsevier.com\/authors\/journal-authors\/policies-and-ethics\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Elsevieri lehel<\/a> on selgelt \u00f6eldud, et preprintide avaldamine enne artikli avaldamist on lubatud:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin-left: 40px;\"><em>Multiple, redundant or concurrent publication: An author should not in general publish manuscripts describing essentially the same research in more than one journal or primary publication. <strong>Elsevier does not view the following uses of a work as prior publication: publication in the form of an abstract; publication as an academic thesis; publication as an electronic preprint.<\/strong><\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Paljude teiste akadeemiliste ajakirjade preprintide poliitikaga saab tutvuda <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/List_of_academic_journals_by_preprint_policy\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Wikipedia<\/a> vastava lehe vahendusel, mida ka j\u00e4rjekindlalt kaasajastatakse.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Oma artikli avaldamine preprindina on kasulik mitmel p\u00f5hjusel:<\/strong><\/p>\n<ol style=\"margin-left: 40px;\">\n<li style=\"text-align: justify;\">Avatud juurdep\u00e4\u00e4suga artiklid saavad rohkem tsiteeringuid, sest need on k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavad. Sama artikli avaldamisel akadeemilises ajakirjas v\u00f5ib hakata kehtima embargoperiood ja paljudele teistele teadlastele on artikkel sel juhul k\u00e4ttesaadav alles poole aasta p\u00e4rast<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\">Preprindi avaldamine on tasuta, APC-d ei ole<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\">Preprint saab kohe DOI ja ajatempli, mis on olulised artikli leitavuse ning\u00a0tsiteeritavuse huvides\u00a0akadeemilises v\u00f5idujooksus<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\">Teised teadlased v\u00f5ivad avastada vea v\u00f5i puuduj\u00e4\u00e4gi, mille parandamine v\u00f5i selgitamine on kasulik enne ajakirjale esitamist<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\">Konverentside ettekanded on otsitavad<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\">Preprinte indekseerivad Google Scholar ja Altmetrics<\/li>\n<\/ol>\n<p style=\"text-align: justify;\">N\u00e4iteks meditsiiniuuringuid rahastav Wellcome Trust avaldas juba novembris <strong>2018<\/strong> oma uue poliitika, kus on \u00f6eldud, et kui teadust\u00f6\u00f6st on ette n\u00e4ha suurt kasu rahvatervisele, siis peab tulemused viivitamatult avaldama preprindina. Pandeemiaastad (<strong>al. 2020<\/strong>) t\u00f5estasid selle otsuse etten\u00e4gelikkust, sel perioodil\u00a0avaldati kiiresti k\u00f5ik uuringuandmed, isegi ootamata teadusartiklite ilmumist.<\/p>\n<blockquote>\n<p style=\"text-align: justify;\">Preprindi avaldamisel kehtivad k\u00f5ik teaduseetika normid ja tavap\u00e4rased n\u00f5uded teadusartiklile ning \u00fcldjuhul ei saa juba avaldatud preprinti arhiivist enam eemaldada.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p style=\"text-align: justify;\"><a title=\"\" href=\"2102.09066\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"\/andmehaldus\/arXiv:2102.09066 \">Allikas <\/a>preprintide arhiivis arXiv\u00a0<strong>Is preprint the future of science? A thirty year journey of online preprint services (2021) <\/strong>v\u00e4idab, et<b>\u00a0<\/b>preprintide arv on 30 aastaga kasvanud 63 korda\u00a0ja preprindid j\u00f5uavad avalikkuseni keskmiselt 14 kuud varem ning neid viidatakse viis korda rohkem kui artikleid, millel preprinti ei ole.\u00a0L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes avaldatakse 41% preprintidest k\u00f5rge m\u00f5jufaktoriga eelretsenseeritud ajakirjas.<\/p>\n<ul>\n<li>Preprintide arhiive leidub k\u00f5ikidel erialadel, n\u00e4iteks:<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li style=\"text-align: justify;\"><a title=\"\" href=\"https:\/\/arxiv.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/arxiv.org\/\">arXiv<\/a>: f\u00fc\u00fcsika, matemaatka, arvutiteadus, statistika, kvantitatiivne bioloogia<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\"><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.biorxiv.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.biorxiv.org\/\">bioRxiv<\/a>: bioloogia<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\"><a title=\"\" href=\"http:\/\/repec.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"http:\/\/repec.org\/\">RepEc<\/a>: majandus<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\"><a title=\"\" href=\"https:\/\/psyarxiv.com\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/psyarxiv.com\/\">psyArXiv<\/a>: ps\u00fchholoogia, ps\u00fchhiaatria, neuroteadused<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\"><a href=\"https:\/\/socopen.org\/\">SocArXiv<\/a>: sotsiaalteadused<\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\"><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.preprints.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.preprints.org\/\">Preprints<\/a>: multidistsiplinaarne<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: justify;\">Open Science Framework pakub <a href=\"https:\/\/osf.io\/preprints\/discover\">preprintide portaali<\/a>, kus on v\u00f5imalik teha kompleksotsing.\u00a0Samuti saab n\u00e4ha, milliseid erialaseid preprintide arhiive on olemas.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1062\" height=\"401\" class=\"alignnone wp-image-109\" title=\"preportal.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/preportal.png\" alt=\"preprint portal\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/preportal.png 1062w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/preportal-300x113.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/preportal-1024x387.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/preportal-768x290.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1062px) 100vw, 1062px\"><\/p>\n<p><strong>Kellel on t\u00f5sone soov v\u00f5i vajadus oma preprint avaldada, leiab juhised sellest v\u00e4ljaandest:<\/strong><\/p>\n<p>Kristina Hettne, Ron Aardening, Dirk van Gorp, Chantal Hukkelhoven, Nicole Loorbach, Jeroen Sondervan, &amp; Astrid van Wesenbeeck. (2021). <strong>A Practical Guide to Preprints: Accelerating Scholarly Communication <\/strong>(1.0). Zenodo. <a title=\"\" href=\"https:\/\/doi.org\/10.5281\/zenodo.5600535\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/doi.org\/10.5281\/zenodo.5600535\">https:\/\/doi.org\/10.5281\/zenodo.5600535<\/a><\/p>\n<p>ASBMB arvamusartiklis\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/www.asbmb.org\/asbmb-today\/opinions\/092222\/preprints-better-for-career-than-pubs\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.asbmb.org\/asbmb-today\/opinions\/092222\/preprints-better-for-career-than-pubs\">What is better for your career than a publication? A preprint<\/a><strong>.<\/strong>\u00a0on esitatud graafik, kui palju on preprintide avaldamine viimastel aastatel suurenenud:<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"913\" height=\"334\" class=\"alignnone wp-image-108\" title=\"preprindid.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/preprindid.png\" alt=\"preprindid\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/preprindid.png 913w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/preprindid-300x110.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/preprindid-768x281.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 913px) 100vw, 913px\"><\/p>\n<p>K\u00f5rvuti preprintide avaldamise\u00a0suurenemisega k\u00e4ib diskussioon nende eelretsenseerimisest, mis eeldatakse olevat l\u00e4bipaistvam ja kiirem, kui praegu toimiv teadusajakirjade eelretsenseerimine. On loogiline, et kui preprinte on j\u00e4rjest rohkem, siis suureneb ka nende eelretsenseerimine:<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1107\" height=\"723\" class=\"alignnone wp-image-111\" title=\"preprindid_eelrets.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/preprindid_eelrets.png\" alt=\"preprindid_eelrets\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/preprindid_eelrets.png 1107w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/preprindid_eelrets-300x196.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/preprindid_eelrets-1024x669.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/preprindid_eelrets-768x502.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1107px) 100vw, 1107px\"><\/p>\n<p>Allikas:\u00a0Avissar-Whiting M, Belliard F, Bertozzi SM, Brand A, Brown K, Cl\u00e9ment-Stoneham G, et al. (2024) Recommendations for accelerating open preprint peer review to improve the culture of science. PLoS Biol 22(2): e3002502. <a title=\"\" href=\"https:\/\/doi.org\/10.1371\/journal.pbio.3002502\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/doi.org\/10.1371\/journal.pbio.3002502\">https:\/\/doi.org\/10.1371\/journal.pbio.3002502<\/a><\/p>\n<p>On tehtud uuring ja avaldatud preprindina: Colavizza, G., Cadwallader, L., LaFlamme, M., Dozot, G., Lecorney, S., Rappo, D., &amp; Hrynaszkiewicz, I. (2024). <strong>An analysis of the effects of sharing research data, code, and preprints on citations<\/strong> (Version 2). arXiv. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.48550\/ARXIV.2404.16171\">https:\/\/doi.org\/10.48550\/ARXIV.2404.16171<\/a><br>\nSee uuring leidis, et artiklite varajane avaldamine eeltr\u00fckina (n\u00e4iteks ArXivis) korreleerub keskmiselt <b data-path-to-node=\"2,0,0\" data-index-in-node=\"135\">20,2% suurema tsiteeritavusega<\/b>.<\/p>\n<p><strong><span style=\"background-color: #ffa500;\">Lisalugemist:<\/span><\/strong><br>\n<a title=\"\" href=\"https:\/\/www.natureindex.com\/news-blog\/tips-how-to-most-successful-preprint-research-science-submission-study\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.natureindex.com\/news-blog\/tips-how-to-most-successful-preprint-research-science-submission-study\">10 tips for submitting a successful preprint<\/a><br>\n<a title=\"\" href=\"https:\/\/doi.org\/10.1101\/673665\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/doi.org\/10.1101\/673665\">The effect of bioRxiv preprints on citations and altmetrics<\/a><\/p>\n<p>Juuresolev kaart n\u00e4itab riikide kaupa, kui palju erineb \u00fches v\u00f5i teises riigis avatud juurdep\u00e4\u00e4suga avaldamine statistilisest keskmisest (z-skoor). Mida (tume)pruunim on v\u00e4rv kaardil, seda allpool ollakse \u00fclemaailmsest keskmisest, mida (tume)rohelisem, seda suurem on avatud juurdep\u00e4\u00e4suga avaldatud publikatsioonide arv vastavas riigis.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1293\" height=\"712\" class=\"alignnone wp-image-110\" title=\"kaart.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/kaart.png\" alt=\"OA kaart\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/kaart.png 1293w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/kaart-300x165.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/kaart-1024x564.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/301\/kaart-768x423.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1293px) 100vw, 1293px\"><\/p>\n<p>Simard M-A, Ghiasi G, Mongeon P, Larivi\u00e8re V (2022) <strong>National differences in dissemination and use of open access literature<\/strong>. PLoS ONE 17(8): e0272730. <a title=\"\" href=\"https:\/\/doi.org\/10.1371\/journal.pone.0272730\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/doi.org\/10.1371\/journal.pone.0272730\">https:\/\/doi.org\/10.1371\/journal.pone.0272730<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5ige \u00fcldisemalt t\u00e4hendab avatud juurdep\u00e4\u00e4s seda, et teadusartiklid on Internetis\u00a0k\u00f5ikidele inimestele tasuta k\u00e4ttesaadavad. T\u00e4psem definitsioon siiski r\u00f5hutab, et lisaks vabalt lugemisele v\u00f5imaldab t\u00e4ielik avatud juurdep\u00e4\u00e4s ka tekstikaevet, st\u00a0on vastavate selgete litsentsidega varustatud: Avatud juurdep\u00e4\u00e4su all m\u00f5eldakse tasuta veebis k\u00e4ttesaadavaid teadusartikleid, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":78,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-38","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/78"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":635,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions\/635"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/andmehaldus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}